- tekib esmane abstrahheerimisvõime (näiteks võime arvutada numbritega mitte esemetega), kategoriseerimisel võimeline kasutama erinevaid süsteeme neid omavahel kombineerides *Formaalsete operatsioonide staadiu (12. eluastast) Arengu eesmärgiks on täiskasvanuliku mõtlemisvõime saavutamine. - Lapsel võime abstrahheerida, kasutada abstraktseid sümboleid ja mõisteid ning teadmisi vajadusel ignoreerid. Teadlik hüpoteeside kontrollimine, hüpoteetiline ja tulevikust mõtlemine. 9. Mõtlemisülesanne, väited4 punkti 10. Ristsõna
arvutada numbritega mitte esemetega), kategoriseerimisel võimeline kasutama erinevaid süsteeme neid omavahel kombineerides. Laps suudab vaimselt esitada nähtuste staatilisi kui ka dünaamilisi aspekte. Laiendatakse kujutlusi, haarates mitte ainult tegelikkust, vaid ka vüimalikkust. Arengu eesmärgiks on asjadevaheliste suhete ja klasside(kategooriate) mõistmine, struktuuri loomise oskus. Formaalsete operatsioonide staadiumis on lapsel võime abstrahheerida, kasutada abstraktseid sümboleid ja mõisteid ning teadmisi vajadusel ignoreerida (näit tavateadmiste eiramine süllogistlike ülesannete lahendamisel). Sellega saab võimalikuks teadlik hüpoteeside kontrollimine, hüpoteetiline ja tulevikust mõtlemine. Arengu eesmärgiks on täiskasvanuliku mõtlemisvõime saavutamine. Staadiumid järgnevad teineteisele etteantud järjekorras, kuigi vanusepiirid võivad suhteliselt suurel määral kõikuda
arvutada numbritega mitte esemetega), kategoriseerimisel võimeline kasutama erinevaid süsteeme neid omavahel kombineerides. Laps suudab vaimselt esitada nähtuste staatilisi kui ka dünaamilisi aspekte. Laiendatakse kujutlusi, haarates mitte ainult tegelikkust, vaid ka vüimalikkust. Arengu eesmärgiks on asjadevaheliste suhete ja klasside(kategooriate) mõistmine, struktuuri loomise oskus. Formaalsete operatsioonide staadiumis on lapsel võime abstrahheerida, kasutada abstraktseid sümboleid ja mõisteid ning teadmisi vajadusel ignoreerida (näit tavateadmiste eiramine süllogistlike ülesannete lahendamisel). Sellega saab võimalikuks teadlik hüpoteeside kontrollimine, hüpoteetiline ja tulevikust mõtlemine. Arengu eesmärgiks on täiskasvanuliku mõtlemisvõime saavutamine. Staadiumid järgnevad teineteisele etteantud järjekorras, kuigi vanusepiirid võivad suhteliselt suurel määral kõikuda
Arengu eesmärgiks on sümbolite mõistmine. Konkreetsete operatsioonide staadiumis tekib esmane abstrahheerimisvõime (näiteks võime arvutada numbritega mitte esemetega), kategoriseerimisel võimeline kasutama erinevaid süsteeme neid omavahel kombineerides.Arengu eesmärgiks on asjadevaheliste suhete ja klasside(kategooriate) mõistmine, struktuuri loomise oskus. Formaalsete operatsioonide staadiumis on lapsel võime abstrahheerida, kasutada abstraktseid sümboleid ja mõisteid ning teadmisi vajadusel ignoreerida (näit tavateadmiste eiramine süllogistlike ülesannete lahendamisel). Sellega saab võimalikuks teadlik hüpoteeside kontrollimine, hüpoteetiline ja tulevikust mõtlemine. Arengu eesmärgiks on täiskasvanuliku mõtlemisvõime saavutamine. Võgotski-(1896-1934) on uurinud kultuurpsühholoogiat, inimeste vahelist kommunikatsiooni ning inimese kõrgemaid vaimseid funktsioone sh
7. Hoolitsus uue põlvkonna eest või stagnatsioon, isekus. Keskiga 30-65 a. +Tunne omapoolsest panusest elu jätkamisse -Oma toimingute triviaalsuse, elu tühisuse tunnetamine 8. Ego terviklikkus või meeleheide. Hiline täiskasvanuiga. +Elutarkus, ei karda surma -Kahetsus elus kaotatud võimaluste üle KOKKUVÕTE- kõige märkimisväärsem aspekt on see, et areng ei peatu noorukieas 2. Kognitiiv-geneetiline kontseptsioon- Piaget. Vaatleb 12-15-aastaseid. Noorukil küpseb võime abstrahheerida. Mõtlemise keerukamaks muutumine avaldab mõju teistele nähtustele. 2 momenti: Formaalste operatsioonide staadium. Võimalikkuse ja tegelikkuse kategooriate suhe muutub. Esiplaanile võimalikkus. Loogiline mõtlemine opereerib ka kujutletavate objektidega. Teda hinnatakse väga kõrgelt. Tema teooria pole aga universaalne, jättes näiteks välja motivatsiooni. Uuris nooruki egotsentrismi. See raskendab kõlbeliste otsustuste langetamist