ja teo tagamaid, mis on enamasti olulisemad, kui see tegu ise. Minu arust on see ka abstraktne mõtlemine ja alati tuleks vaadata ka tagamaades peituvasse infosse, kuna enamasti on põhjus seal, miks see esialgne tegu üldse aset leidis. See ongi minu arust abstraktne kui inimesed näevad lihtlabast tegu, kuid ei vaata seda põhjustanud perekondlikke ja ühiskondlikke mõjutusi. Teist liiki määratlus abstraktse mõtlemise kohta on see kui abstraheeritakse nn ,,üle". See toimub siis kui pannakse toime mingi üsnagi tühine tegu ja siis nähakse ja seotakse teise inimese välimuses, perekonnas, minevikus ja kõiges temaga vähegi seonduvas mingitmoodi seos selle esialgse teoga. See ei ole enamasti loogiline ja ei puutu ka enamasti asjasse, kuid selle pärast ongi see abstraktne mõtlemine, kuna lihtsa viltu vaatamise pärast võidakse näiteks hakata inimest
• Uurimuse tulemused formuleeritakse majandusteoorias: 1) Majanduslike kategooriatena(hind, omahind, kasum) 2) Majanduslike protsessidena (spetsaliseerimine, intensiivistamine) 3) Seaduspärasustena, majanduslike printsiipidena • Ressursside parim ehk tulemuslikum kasutamine on teiste sõnadega majanduslik efektiivsus Majandusteooria • Põhimeetodiks on abstraheerimine, tasakaaluanalüüs ja agregeerimine • ABSTRAHEERIMINE – tulemusena saadakse majandusmudel; abstraheeritakse kahes mõttes: 1)reaalsusest väljaspool käsitlevat valdkonda ja 2) ebaolulised seosed valdkonna sees jäävad vaatluse alt välja • Majandusmudeleid pn võimalik esitada suulise kirjelduse (verbaalselt); arvuliste tabelite; matemaatiliste võrrandite (algebraliselt) või graafikute (graafiliselt) kujul. Põllumajanduse funktsioonid • Toiduainete tootmine koos tehnilise toorainega – puuvill, lina – põllumajanduse üks põhilisi funktsioone
katsealustele suhteliselt hästi meelde, kuid esines palju esmase informatsiooni moonutamist. Nt tekstist loetud hülgejaht muutus kontrollimisel hoopis kodusemaks kalapüügiks. Toimus nn teksti normaliseerimine. 9) Semantiline ja episoodiline mälu. Semantilises mälus säilitatakse informatsiooni kujul, mis on kirjeldatav lauselises vormis. Informatsiooni meeldejätmisel see abstraheeritakse ehk vabastatakse kontekstuaalsetest ja situatiivsetest elementidest. Semantiline mälu kujuneb valdavalt teadvustatud õppimise tulemusena. Episoodilises mälus säilivad muljed isiklikest kogemustest, mis korjuvad meie elu vältel. Episoodilises mälus säilib informatsioonil nii ruumiline kui ka ajaline dimensioon – kajastub asetleidnud sündmuste toimumise koht kui ka aeg. Formeerub üldjuhul kaasneva ehk tahtmatu õppimise tulemusena ja võib pidada meeles suurt hulka informatsiooni
olemas. - Et skeem sisaldab teadmisi stereotüüpsetest situatsioonidest aitab see keerukamates olukordades järeldusi teha. Samuti soodustavad skeemid teatud detailide meenutamist Skeemide omandamine - Induktiivne lähenemine ütleb et skeemid tuleb kuidagi selgeks õppida - Omandamine toimub teiste seotud teadmiste põhjal kui mitmendat korda sarnases olukorras – märgatakse sarnasusi, abstraheeritakse vvõrm mis jätab välja erinevad spetsiifilised karakteristikud Rumelharti & Normani teooria - 3 viisil on võimalik skeeme omandada: omandamine, täpsustamine ja ümberstruktureerimine. - Omandamine – uus asi suhestatakse vanasse Skeemiteooria probleemid - Skeemiteooriad on liiga üldsõnalised – sobivad seletama uurimustulemusi tagantjärele, pigem kehvad tulemuste ennustamisel - Skeemiteooriad on suhteliselt jäigad KEEL
lahendamisel väga olulist rolli –tihti annab hea algoritm palju suuremat võitu kui kiire arvuti –mõnikord ei aita isegi parim algoritm •Keerulised algoritmid kasutavad vahetulemuste hoidmiseks ja nendega opereerimiseks andmestruktuure •Keerukuse analüüs annab aimu algoritmi headusest ja parema algoritmi olemasolust ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 16 O notatsioon •O-notatsiooni abil määratakse funktsioonide keerukuse klassid. •Abstraheeritakse konstantsed kordajad ja väiksema keerukusega liidetavad O( 1000 n3log n+28n3+ 34 n+ 1000000 ) = O(n3log n) •Spetsiaalsed keerukusklassid: .logaritmiline:O(log n) .lineaarne:O(n) .ruutkeerukus:O(n2) .polünomiaalne:O(nk), k . 1 .eksponentsiaalne:O(an), n > 1 ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 17 C:My DocumentsalgoritmidImage1_3.jpg ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 18 Mis on suur ja mis on väike? .Minimaalsedsuurused: .Elektroniraadiusca 2
annaabi.ee 
