· "Ma õpetan teile üliinimest. Inimene on miski, mida peab ületama. Mis olete teinud ta ületamiseks? /.../ Te olete käinud ära tee ussikesest inimeseni, aga palju on teis veel ussikest." Üliinimene · https://www.youtube.com/watch?v=bxiKqA-u8y4 Nietzsche tunnetusteooria · Selle taustaks on vaatepunkti õpetus, mille järgi iga tõde on tõde, teatud vaatepunktist, ilma võimaluseta absoluutsusele. · Reaalsuse loome meie ise. Kõige aluseks on loomine ja tahe. Teadvus ise määrab reaalsuse omadused. · Filosoofi tunnetusteoreetilised tõlgendused on inimkesksed pole mingit muud tunnetust kui subjekti enda vaatepunkti omad. Aitäh kuulamast!
liigi- või põhiomadusteks, on näiteks: et on põsivad asju, et on ühesuguseid asju, et on asju, aineid, osasid, et asi on see, mis ta näib olevat, et meie tahe on vaba, et see, mis on hea minule, on ka iseenesest hea. Tunnetusteooria Nietzschel on objektivismi kritiseerimiseks ka tunnetus-teoreetilisi põhjendusi. Selle taustaks on Nietzsche vaatepunkti õpetus, mille järgi iga tõde on tõde mingist vaatepunktist, ilma võimaluseta absoluutsusele Nietzsche kirjutab, et „kõige halvem, kauaaegsem ja ohtlikum eksitus on seniajani üks dogmaatiline eksitus, nimelt Plantoni puhas hing ja hüve iseeneses”. Rääkida hingest ja hüvest nii, nagu Planton neist rääkis, tähendab tõe keeramist pea peale ja igasuguse elu põhieelduse, perspektiivsuse, eitamist. Tunneturteooria Me loome ise reaalsuse. Kõige aluseks on loomine ja tahe. Nietzsche perspektiivioptika lähtub Kantist ja õpetusest,
apostel Johanneselt Ennäe inimest, mind, Friedrich Nietzschet, antikristust. · Oma lähenemises on filosoof subjektivist, sest igasuguses objektivismis, väidab ta, on taustal subjekt. 17 16.2. Nietzsche tunnetusteooria · Objektivismi kritiseerimiseks on õpetlasel tunnetusteoreetilisi põhjusi. Selle taustaks on tema vaatepunkti-õpetus, mille kohaselt iga tõde on tõde mingist vaatepunktist, ilma võimaluseta absoluutsusele. · Reaalsuse loome meie ise! Kõige aluseks on loomine ja tahe. Teadvus ise määrab reaalsuse omadused. 18 · Filosoofi tunnetusteoreetilised tõlgendused on inimkesksed pole mingit muud tunnetust kui subjekti enda vaatepunkti omad. · Nietzsche tahab näidata, et miski muu peale tõlgendatud "näiva" maailma pole huvipakkuv, samuti mitte siis Kanti asjad iseeneses maailm; kuna me ei saa seda
Sellise metodoloogia tagajärjel on ülelöökidel ja liialdustel, äärmustel ja tundepaisutustel Nietzsche kirjanduslikus arsenalis oluline osa. 5 NIETZSCHE TUNNETUSTEOORIA Nietzschel on objektivismi kritiseerimiseks ka tunnetus-teoreetilisi põhjendusi. Selle taustaks on Nietzsche vaatepunkti õpetus, mille järgi iga tõde on tõde mingist vaatepunktist, ilma võimaluseta absoluutsusele. Selle idee piirjooned visandatakse teoses ,,Teispool head ja kurja" sissejuhatuses, kus Nietzsche kirjutab, et ,,kõige halvem, kauaaegsem ja ohtlikum eksitus on seniajani üks dogmaatiline eksitus, nimelt Plantoni puhas hing ja hüve iseeneses". Rääkida hingest ja hüvest nii, nagu Planton neist rääkis, tähendab tõe keeramist pea peale ja igasuguse elu põhieelduse, perspektiivsuse, eitamist. Me loome ise reaalsuse
“ Ta vihkam masse ja masivaimu. Ta oli keerulise stiiliga ega hoolinud lugeja harvamusest. Ta on kirjanduslik filosoof. Ta väidab, et teeb oma filosoofiat vasaraga: “ Tähtsaim tingimus on vasara tugevus, rõõm hävitamisestki. Käsk “saa tugevaks”, sügav veendumus selles, et igaüks, kes loob, on tugev...” Nietzsche tunnetusteooria – selle taustaks on vaatepunkti õpetus, mille järgi iga tõde on tõde, teatud vaatepunktist, ilma võimaluseta absoluutsusele. Ta väidab, et mingit lõplikku tõde ega filosoofiat ei ole olemas. On vaid tõlgendus. Inimeste instinktidele antakse võtmepositsioon, neid ei saa kuidagi vältida. Ta hülgab absoluutsed määrangud, mida möödunud filosoofia on au sees pidanud. On vaid tõlgendused, soovidesse mähkunud inimloom, kes pidevalt loob oma reaalsust. Ta näin eeldavat, et mingi tõde ja moraal on olemas, kõigutamatult kõige muu all kusagil sügaval. Tema põhihoiak oli psühholoogiline ja
1870 nimetatai ta Baseli ülikooli korraliseks professoriks. 1875 oli kutsutud Tartu Ülikooli aga ta ei võtnud seda vastu Teosed: "Anti-Kristus" raevukas teos suunatud Wagneri pihta, vihastas kuna Wagner muutus kristlaseks. Ristiusk on enesehävitamise õpetus. Ristiusu viga ta kuulutab valmisolevaid jumalikuks tõetatud väärtusi. Tunnetusteooria: selle taustaks on tema vaatepunkti õpetus, mille kohaselt iga tõde on tõde mingist vaatepunktist, ilma võimaluseta absoluutsusele. Ecce Homo ülevaatlik autobiograafilise ning kokkuvõtva teiste ülevaatega. jaguneb kaheks osaks: traktaatliku maitsega autobiograafia ja elamisõpetus, teine lühiülevaade teostest ja filosoofiast. Üliinimine - üliinimene ei esinda mingit tulevast kõrgemat inimrassi. Üliinimene on vaid indiviidi omadus, Igasugune kollektivism on võõras sellele mehele, kes otsib inimese kõrgemaid võimalusi Üliinimene on inimsuse ideaal, inimene loob oma väärtused ise.
annaabi.ee 
