Materjalide erimassi määramine . 1.Kivimaterjal 1.Töö ülesanne Määrata materjalide erimass. 2. Töö käik · Kaaluda tühi mõõteklaas G1 · Kaaluda peale liiva lisamist uuesti G2 · Leida liiva mass valemi abiga G=G2-G1 = (g) · Valada veel liiva peale vedelikku · Kaaluda mõõteklaas uuesti G3 · Arvutada klaasis oleva vedeliku ruumala valemi abil Vv=G3-G2/Yv= (cm3) , vedelkuYv erimass on 1,0 · Arvutada klaasis oleva liiva absoluutmaht valemi abiga V=Vp-Vv = (cm3) ,klaasi ruumala Vp = 100 cm3 · Arvutada erimass valemi abil Y=G/V = g/cm3 3. Saadud tulemused Mõõteklaasi tühikaal : 4.Joonis G1 =50 g Mõõteklaasi +liiv : G2=142 g Mõõteklaas + liiv+vesi : G3=208 g Liiva kaal : G= G2-G1 = 142-50 = 92 g Mõõteklaasis oleva vedeliku ruumala : Vv=G3-G2/Yv = 208-142/1 =66 cm3 Mõõteklaasis oleva liiva absoluutmaht : V=vp-Vv= 100 66 =34 cm3 8 Liiva erimass :
4. Kaaluda tühi mõõtpudel G1= [g] 5. Pool pudelit täita sõelutud pulbriga 6. Kaaluda mõõtklaas uuesti G2= [g] 7. Leida pulbri mass valemi 1. abil G = G2- G1= [g] [Valem 1.] 8. Valada pulbrile peale vedelikku, mis ei anna keemilist reaktsiooni kindla mahupiirini. 9. Kaaluda mõõtklaas uuesti G3= [g] 10. Leida pudelis oleva vedeliku ruumala valemi 2. abil Vv =G3 G2/ v [cm3] [Valem 2.] v - vedeliku erimass; vesi=1,0; petrool=0,8 11. Leida pudelis oleva pulbri absoluutmaht valemi 3. abil V= Vp-Vv = [cm3] [Valem 3.] Vp- pudeli ruumala 100 [cm3] 12. Leida erimass valemi 4. abil = G/V[g/cm3] [Valem 4.] 2. Vedelik Töö käik 1. Kaaluda tühi mõõtklaas G1= [g] 2. Täita mõõtklaas uuritava vedelikuga kindla mahupiirini V= [cm3] 3. Kaaluda mõõtklaas koos vedelikuga G2= [g] 4. Leida vedeliku mass valemi 1. abil G= G2-G1= [g] 5. Leida erimass valemi 4. abil = G/V[g/cm3] Töö tulemuste vormistamine Kivimaterjal 1
A = 0,55 Ülesande lähteandmete põhjal tuleks A väärtuseks võtta 0,60. 2) Määrame graafiku järgi vajaliku veehulga 1 m³ betooni kohta (lisa nr 1). Kasutame graafiku joont c (kuni 5 mm jämedune liiv). Läheme mööda vertikaaljoont 7 (koonuse vajumine 7 cm) üles jooneni c ja sealt vasakule (portlandtsement), ning saame vee hulgaks V= ca 198 l. 3) Määrame vajaliku tsemendihulga 1 m³ betooni kohta T = 198 / 0,59 = 335,59 kg Selle tsemendihulga absoluutmaht (maht ilma poorideta) on järgmine: T / t = 335,59 / 3,15 = 106,54 l 4) Määrame täitematerjalide hulgad. Täitematerjalide üldmaht 1 m³ (1000 l) betooni kohta on: 1000 ( V + T ) = 1000 ( 198 + 106,54 ) = 695,46 l Killustiku tühiklikkus on: p= (k- ok)/ k = (2,55-1,5) / 2,55= 0,41= 41% Liiva valime esialgu nii palju, et kõik killustiku teradevahelised tühemed oleks liivaga täidetud. Seega X / Y = 0,41, kus X on liivahulk ja Y on killustikuhulk.
A = 0,55 Ülesande lähteandmete põhjal tuleks A väärtuseks võtta 0,60 V/T = 1÷(30÷(0,6042,5)+0,5) = 0,60 2) Määrame graafiku järgi vajaliku (5 mm jämedune liiv). Läheme mööda vertikaaljoont (koonuse vajumine 7 cm) üles jooneni c ja sealt paremale (põlevkivi-tsement), ning saame vee hulgaks V = ca 178 l. 3) Määrame vajaliku tsemendihulga 1 m³ betooni kohta T = 178÷0,60 = 297 kg Selle tsemendihulga absoluutmaht (maht ilma poorideta) on järgmine: T÷t = 297÷3,15 = 94,3 L 4) Määrame täitematerjalide hulgad. Täitematerjalide üldmaht 1 m³ (1000 l) betooni kohta on: 1000 (V + T) = 1000 (178+297 ) = 525 l Killustiku tühiklikkus on: 3 p = (k - ok)÷k = (2,55 1,5)÷2,55 = 0,41 = 41% Liiva valime esialgu nii palju, et kõik killustiku teradevahelised tühemad oleks liivaga täidetud
Töö käik 1. Kaalume tühja mõõteklaasi 2. Täidame mõõteklaasi uuritava vedelikuga kindla mahupiirini V=100 3. Kaalume mõõteklaasi koos vedelikuga 194g 4. Leiame vedeliku massi valemiga G= = 194 106 = 88g 5. Leiame vedeliku erimassi valemiga =88 / 100 = 0,88 Töö tulemuste vormistamine Kivimaterjal 1. Tühi mõõtpudel 2. Pulbriga mõõtpudel = 148g 3. Pulbri kaal G = 98g 4. Mõõtpudelpulbri ja vedelikuga = 212g 5. Vedeliku ruumala 6. Pulbri absoluutmaht V = 36 7. Pulbri erimass Vedelik 1. Tühi mõõtklaas 2. Mahupiir V = 100 3. Mõõtklaas vedelikuga 4. Vedeliku kaal G = 88g 5. Vedeliku erimass TÖÖ NR.3 PUIDU SURVETUGEVUSE MÄÄRAMINE PIKI KIUDU Töö tulemuste vormistamine 1. Puidu liik mänd 2. Survetugevuse määramine piki kiudu Nr. Liik Ristlõike Ristlõike Purustav Niiskuse Survetugevus
otseinvesteeringutulu 88%, olles aastaga kasvanud kahe kolmandiku võrra. Otseinvesteeringutulu väljavoolu kasv põhines just reinvesteeritud tulul, mis aastatagusega võrreldes suurenes ligi 80% ja eelmise kvartaliga võrreldes 21%, küündides 326 mln euroni. Reinvesteeritud tulu moodustas investeerimistulu väljavoolust 79%. Portfelliinvesteeringutulu osakaal kogutulu väljavoolus oli vaid pisut üle 1% ning muu investeeringutulu osakaal 11%, kusjuures mõlema absoluutmaht vähenes. Analoogselt investeerimistulude sissevooluga kuulus 80% investeerimistulude väljavoolust kolme riigi Rootsi (56%), Soome (16%) ja Hollandi (9%) investoritele. Aastataguse perioodiga võrreldes kasvas Soome investorite tulu enam kui kaks korda ning ka Rootsi ja Hollandi investorid kasvatasid oma tulu Eestisse tehtud investeeringutelt. Välismaised investorid teenisid tulu Eestis põhiliselt finantsvahendusest (44%), arvutite, elektroonika- ja
annaabi.ee 
