3. LOOMILIK IIBE · Sündimist mõjutavad tegurid: majaduslikud võimalused, kooselu traditsioonid, naiste ja meeste tervis, usk, viljakas eas olevate naiste arv, väärtused · Suremust mõjutavad tegurid: vaesus, loodusõnnetused, eluviis, arstiabi kehv kättesaadavus · Arenenud riikides: vähk, õnnetused, vägivald. · Arengumaades: nälg, sõjad, vee puudus. · Võrdluse alused: absoluutarvude kõrvutamine, laste arv naise kohta (ntab sündi), imiku suremus (ntab surma), keskmine eluiga 4. RAHVASTIKU TAASTOOTMISE TÜÜBID · Traditsiooniline:agraarühiskonnale iseloomulik, kõrge ja muutlik suremus, palju sünde, palju surmasid, rahvaarv suht stabiilne · Kaasaegne: madal südimus, suremus, rahvaarv kasvab aeglaselt, pigem kahaneb hetkel, vanurite osatähtsus suur. 5. DEMOGRAAFILINE SIIRDE ETAPID
kasutatakse erinevaid väljavõtu meetodeid. 1. Juhuväljavõtt 2. Tüüpväljavõte 3. Mehaaniline väljavõte 4. Seeria väljavõte Uuringu etappid I etapp :Uuringute ettevalmistamine nõuab nõuab uuringu koguarvust 20 30 % II etapp :Uuringu läbiviimine võtab 40 60 % III etapp: Analüüsimine 20 30% Algandmed 5 10 5 7 5 9 20 16 7 17 12 9 8 11 7 VAHEMIKU LAIUS(d): d= (Xmax-Xmin)/k VAHEMIKU KESE(um): Suhtarv on absoluutarvude jagatis. Esmane vaatlus(Kronometaaz) Esimene Teine Kolmas Keskmine A: 13,9 14,5 12,4 13,6 B: 11,9 11,3 10,3 11,2 C: 14,5 12,0 11,1 12,4 D: 11,7 14,3 10,7 12,2 Keskmine: 12,4
*traditsioonid ühiskonnas *südameveresoonkonna haigused *naiste/meeste seisund ühiskonnas, võimalused ja vabadus oma elu *vähk korraldada *õnnetused *majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks *vägivald Sündimuse ja suremuse võrdlemise võimalused: *absoluutarvude kõrvutamine *laste arv naiste kohta sündimust *imikute surm suremust *Keskmine eluiga Erinevused arenenud ja arengumaades: Arengumaades Arenenud *kuni 7,4last naise kohta *planeeritakse sünde *ei kasutata pereplaneerimise võtteid. *osa inimesi ei muretse kunagi lapsi (irv) *lapsed pere rikkuse märk(lapsed abistavad vanemaid)
jooksul ning statistilise prognoosi abil ka lähitulevikust. See eesmärk sai täidetud - jõuti järeldusele, et üldiselt on erinevate vanusegruppide osakaal mõlemas linnas ligilähedane ning enamik muutusi on seal toimunud analoogselt. On küll toimunud pidev ning suhteliselt järsk rahvastiku vähenemine, kuid mõlemas linnas on see viimastel aastatel seiskunud ning pööranud hoopis kergele kasvule. Mis puutub veel erinevustesse, siis on selge, et kuigi Tallinn on absoluutarvude poolest Tartust üle, siis Tartu on siiski näitamas selgelt optimistlikumat trendi oma rahvaarvukuse säilitamise suhtes, mis pikemas perspektiivis aga kahjuks siiski ei väljendu rahvastiku tõusus, vaid just selle aeglasema vähenemise näol. 26 VIIDATUD ALLIKAD Aarna A.; Vensel V. (1996). Statistika teooria põhikursus. Tallinn: Külim Ako Sauga (2009), TES0020 Statistika TAAB, EALB 2009 Õppematerjalid, [www] https://moodle.e-ope
haigestunud isendiks ja keda neist loeme juhuks, mis läheb arvutustes arvesse. 3. Haigusjuhu definitsiooni komponendid Seisundi kirjeldus Eksponeeringu periood või haiguse tekkimise periood Asjakohased geograafilised tegurid Asjakohased peremehe tegurid 4. Milliseid matemaatilisi suurusi me kasutame haiguse esinemissageduse väljendamiseks? Haiguste esinemissagedust võib väljendada: Absoluutarvude 1, 2, 3, 4 jne just need samad ei midagi muud Proportsioonide näitab uuritava tunnusega isendite osakaalu kogu populatsioonis Suhtarvude väljendab uuritava tunnusega isendite ja antud tunnuseta isentite vahekorda Kordajate abil võtavad arvesse populatsiooni arvukuse muutlikkust ajas 5. Levimus mõiste, mida näitab, kuidas väljendatakse? Levimus haigete isendite osakaal populatsioonis mingil ajamomendil.
rühma järgi aastatel 19902040, on kujukalt näha nii rahvastiku kahanemise kui ka vananemise trend. Selle järgi on Eesti rahvaarv 30 aasta pärast võrreldes praegusega ligi 125 000 inimese võrra ehk 10% väiksem. Käesolevas analüüsis on ennekõike tähelepanu all vanuserühmades 2049 (noorem ja keskmine tööiga), 5064 (pensionieelne iga) ja 6579 (pensionile jäämise järgne iga) möödunud kümnenditel toimunud ja prognoositavad proportsioonide ja absoluutarvude muutused. Kuigi prognoos näitab rahvaarvu kahanemist, toimub see nooremate vanuserühmade arvelt, vanemates vanuserühmades inimeste arv kasvab. Prognoosi järgi on 2049-aastasi 2040. aastal praegusega võrreldes ligi kolmandiku võrra vähem, pensioniealisi ehk 6579-aastaseid aga ligi 20% rohkem. See muudab oluliselt rahvastiku vanusjaotust. Kui praegu on 2050-aastasi ligi 40% ja 50 79-aastasi kolmandik rahvastikust, siis 2040. aastal on need proportsioonid prognoosi kohaselt
annaabi.ee 
