parlamendile, 30.jaanuar 1649 raiuti kuningal pea maha. 16491658 Oliver Cromwelli valitsemisaeg, Inglismaa kuulutati vabariigiks, 1653 saatis parlamendi laiali, rahvas ei toetanud teda kuna ta kehtestas karmid seadused ning karmid karistused, kui Cromwell ootamatult 1658 suri tantsis rahvas tänavatel, peale seda sai valitsejaks tema poeg Richard kes loobus valitsemisest leidmata tuge rahva ja sõjaväe hulgast. 16601685 Charles II valistemisaeg, püüdis taastada absolutislikku korda ning katoliku usku. 16851688 James II valitsemisaeg, soovis anda usuvabadus nii katoliiklastele kui ka puritaanidele, puhkes tüi parlamendi ja kuninga vahel, põgenes Prantsusmaale. 1688 Hollandi valitseja Oranje prints Willem sai võimule Inglismaal, krooniti William III nime all uueks Inglismaa kunignaks 1689 William III kirjtuas alla Õigluste deklaratsioonile 1614 Louis XII saatis generaalstaadid laiali ja neid ei kutsutud kokku järgmise 175 aasta jooksul.
range tsensuur. Maria Theresa valitses iga päev ise ja nautis seda. Absolutismi reformimine algas sõjaväest. Iga kroonimaa pidi maksma riigile sõjaväe ülalpidamiseks teatud summa. Sõjaväeakadeemia, see oli amet mida tuli õppida. Finantsreform kehtestas üldise tulumaksu, kõrged tollid luksuskaupadele (seal huljas viin ja vein). Hariduse edendamiseks rahva- ja kutsekoolid. Samuti Viini Ülikool tuli riigi kätte, kuna eesmärgiks oli saada paremaid arste ja ametnikke, kes kindlustaksid absolutislikku monarhiat. Tolerantsuspatent vahemusrahvustel (v.a juudid ja muhameedlased) oli õigus nagu tavalistel linnakodanikel. Valgustatud reform agraarmajanduses teotöö vähenes, suuremas osas kaotati riigis pärisorjus. Austria on valgustatud despootia, kuna reformid viisid läbi valitsejad ja kohalikud esinduskogus kaasa rääkida ei saanud.
Võimust kõrvale jäänud parlament saadeti hoopis laiali. Cromwell valitses riiki märksa võimukamalt kui senised Stuartitest kuningad. Rahva hulgas ei olnud Cromwellil aga toetust. Teda pigem kareti ja vihastati, kui austati. Karmid seadused muutsid igapäevaelu ebameeldivamaks. Kui 1658. a. Cromwell suri, tantsis rahvas Londoni tänavatel. Iseloomusta Charles II ja James II valitsemist Inglismaal. Nii Charles II kui ka tema järglane Inglise troonil James II püüdsid taastada absolutislikku korda ning katoliku usk. James II soov anda usuvabadus nii katoliiklastele kui ka puritaanidele tekitas kogu maal ärevust. Isegi puritaanid polnud kuninga otsusega rahul. Nad olid valmis pigem jääma usuvabaduseta, kui olema ühes leeris Inglismaal põlatud katoliiklastega. Tüli kuninga ja parlamendi vahel süvenes veelgi, kui kuningas James II jagas kõik tähtsamad ametid riigis, kirikus ja armees katoliiklastele. Kuulus revolutsioon ja õiguste deklaratsioon Inglismaal.
"seadusandlikule võimule". Pastor oleks pidanud sõltuma kogudusest ja saama temalt rahapalka. 31) Kultuur: (Põhijooned) Ehituskunst: 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi esimesel poolel maakeskkonnas ja linnas valitses klassitsislik arhitektuur. See oli valgustusideede mõjude tõttu. Klassitsislik arhitektuur vastas inimese igatsusele harmoonilise, mõistupärase miljöökujunduse järele, aga peegeldas ka absolutislikku ülevuse ja majesteetlikkuse taotlust ning bürokraatlikku ühtlustamispüüdu. "Sangaste loss", "Keila-Joa mõisa peahoone". Kujutava kunst: Kunstnik kui loominguline isiksus. 1798 Tallinnas esimene kunstinäitus, kus eksponeeriti Lääne-Euroopa kunsti. Tartu ülikooli juurde asutati joonistuskool. Baltisaksa kujutavas kunstis segunesid klassitsism ja romantism, leidus varase biidermeierliku realismi sugemeid. Kasvas huvi Eesti maastiku ja linnamiljöö maalide vastu
saksapäraselt ) magusavõitu. 78 17. & 18. SAJANDI ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL. BAROKK. ROKOKOO. Saanud 17. saj. teisel poolel juhtivaks jõuks Euroopa majanduslikus ja poliitilises elus, hakkas Prantsusmaa üha rohkem domineerima ka kultuurivaldkonnas, omandades täieliku juhtpositsiooni 18. sajandiks. Riigikorralduselt esindas 17. sajandi Prantsusmaa absolutislikku monarhiat, kus valitsejal oli oma kaalukas sõna öelda ka kunstivaldkonnas. Sellest annab tunnistust ka see asjaolu ,et prantslased nimetavad oma arhitektuuristiile (kuigi need täiesti puhtalt ilmuvad peamiselt sisekujunduses ) valitsejate järgi. Nii on prantsuse varabarokki nimetatud ka Louis XIII e. üleminekustiiliks ( u. 1620-50 ), millele on iseloomulik renessansitraditsioonide jätkamine. Kõrgbarokki ( 1660- 1715 ) tuntakse Louis XIV stiilina,
annaabi.ee 
