"uuriv" või isegi "kritiseeriv". Skeptitsism on filosoofiline õpetus ja tunnetus-teoreetiline printsiib, millele on iseloomulik kahtlemine teadmiste usaldusväärsuse ja objektiivsuse tegelikkuse tõese tunnetamise võimalikkuses. Skeptitsism on mõtteviis, mis seab argumenteeritult kahtluse alla mingi valdkonna õpetused ja teooriad. Lisaks Vana Kreeka koolkonna liikmetele leiab skeptitsismi ka mujal. Skeptitsism rõhutab ja absolutiseerib inimtunnetuse suhtelisust, puudulikkust ja ebatäpsust. Eristatakse teoreetilist ja praktilist skeptitsismi. Teoreetiliselt võib seada kahtluse alla kõike, mida ei saa tõestada, ning seda on väga palju. Ainukeseks valdkonnaks, mida ei saa seada kahtluse alla, on aprioorne teadmine. Ei saa kahelda aritmeetikas näiteks selles, et 2 + 2 = 4. Praktilises elus lähtutakse aga neist uskumustest, mis näivad olevat küllaldaselt põhjendatud, nõudmata tõestusi. John Locke eristas sellega
• Usub ühe religiooni ülemvõimu, mistõttu ei tohiks riik fundamentalistide arvates kohelda kõiki religioone võrdselt • Kaldub pooldama patriarhaalset elu ja ühiskonnakorraldust; vastustab nt. naiste ja meeste võrdset kohtlemist ühiskonnas. On samas valikuliselt nüüdisaegne - fundamentalistid pooldavad moodsat tehnoloogiat, osalevad valimistel jne. • Peab teatud valitud pühakirja lõike ja salme vaieldamatult tõeseks • Absolutiseerib - fundamentalistid leiavad, et vaid neil on täiuslik, muutumatu ja ilmeksimatu tõde. Kõik teised on eksiteel, sest neil pole seda tõde. • Veendumus, er käes on lõpuajad, st fundamentalistid ususvad, et peatselt saabub maailmalõpp • On enamasti arvulises vähemuses, võrreldes usuliste konservatiivide, mõõdukate ja liberaalidega. Arvulises vähemusest hoolimata on fundamentalistid sageli motiveeritumad ja mõjutavad ühiskonda rohkem kui vaikiv enamus
täielikult informeeritud ja heatahtlikud 4.Tuletavad optimaalse MP meetmete kompleksi, mille poliitikud ka ellu viivad 5.Variant: kvantitatiivne MPT Korrapoliitiline – otsitakse parimat majandussüsteemi. Kriitika: Ühiskondlikku heaolufunktsiooni ei saa tuletada individuaalsetest eelistustest; Heaolufunktsiooni ei saa empiiriliselt kontrollida; “Optimaalne” poliitika ei seostu poliitikute huvidega; Vastuolu tarbijate ja valijate primaarsusega; Ei arvesta strateegilise mängu võimalust; Absolutiseerib turukonkurentsi kui ühiskondlikku otsustussüsteemi; Alternatiive ei uurita; Eiratakse probleeme, mida turg ei lahenda; Ei huvitu ühiskondlike reeglite kujunemisest demokraatlikus protsessis; Heatahtliku diktaatori eeldus. 8.Majandussüsteemide kirjeldamise olulised aspektid Süsteemi elemendid (tarbijad ja tootjad), elementide vahelised suhted (tootmis-, vahetus- ja jaotusportsessid), süsteemi kord (majanduslik kord, turumajanduse reeglid). Süsteemi
eitab filosoofia tunnetuslikku väärtust. 10. Mida tähendab pragmatism ja kes selle lõi? Tunnistab vaid teadmiste praktilisi resultaate. William James (1842-1910) ja John Dewey (1859- 1952). 11. Mida tähendab instrumentalism ja kes selle lõi? John Dewey (1859-1952), kes rajas pragmatismi Chicago koolkonna ja nimetas oma pragmatismi versiooni instrumentalismiks. 2 12. Mida tähendab stsientism? Filosoofiline suund, mis absolutiseerib teaduse tähtsust ühiskondliku elu edasiviiva jõuna., seda eriti täppisteaduste osas 13. Mida tähendab eksistentsialism ja kes sellele panid aluse? Olemise filosoofia. . Eksistentsialismile panid aga aluse Martin Heidegger (1889-1976) Freiburgi ülikoolist ja Karl Jaspers (1883-1969). 14. Milliseks kaheks alaliigiks jaguneb eksistentsialism? Religioosne eksistentsialism (esindajad Marcel, Jaspers, Berdjajev) ja ateistlik eksistentsialism (esindajad Heidegger, Sartre, Camus, Bevoir). 15
Karl Marx 3 9. Mida tähendab positivism ja kes selle lõi? Positivism tunnistab tunnistab tõeliste teadmiste ainsaks allikaks empiirilised teadused ja eitab filosoofia tunnetuslikku väärtust A.Comte 10. Mida tähendab pragmatism ja kes selle lõi? Pragmatism tunnistab vaid teadmiste praktilisi resultaate W.James ja J.Dewey 11. Mida tähendab instrumentalism ja kes selle lõi? Pragmatismi versioon. W.James ja J.Dewey 12. Mida tähendab stsientism? filosoofiline suund, mis absolutiseerib teaduse tähtsust ühiskondliku elu edasiviiva jõuna., seda eriti täppisteaduste osas. Teaduses nähakse inimtunnetuse kõrgemat astet, mis võimaldab kõige objektiivsemalt tunnetada mõistuse (ratsionalism) või kogemuse (empirism) teel meid ümbritsevat maailma. 13. Mida tähendab eksistentsialism ja kes sellele panid aluse? Ise olemine kõik see, mis moodustab minu enda, vastandina sellele, mis kuulub mulle väliselt. Inimene
3 komponendi koosesimene sõltub meie rutiinsetest tegevustest. Kui palju vaeseid koos elab, on seal piirkonas väiksem kuritegevus! 3.4. Stigmatiseerimise (märgistamise) teooria. Esindajaks on Lemert. Teooria väidab, et kuritegelik käitumine pole kuritegelik iseenesest, vaid saab selleks märgistamise kaudu riigi sunniaparaadi poolt. Samas on kuritegelik käitumine kui mõiste suhteline. Erinevad ühiskonnad kriminaliseerivad erinevaid käitumisi. Antud teooria absolutiseerib suhtelist aspekti kuritegevuse juures. Teooria kokkuvõetav teesidena. Kuidas märgid mõjutavad inimest? Psühholoogide uuring klassiõpetajate ja õpilastega, kus õpilased jagati suvaliselt tublid/nõrgad nimekirja. 6 kuu pärast olidki nn nõrgad nõrgemad ja nn tublid tublimad. Teine näide: tööandjatele saadeti CV-d ning igasugunegi vihje seal tõmbas tööotsija võimalused üsna nulli. Intervjuule kutsuti 24% neist, kellel oli suvaline
käitumise jätkamiseni ja karjäärini (sekundaarne). Peale indiviidide võib märgistada ka inimkollektiive. Märgistamise ehk stigmatiseerimise teooria esindajaks on Lemert. Teooria väidab, et kuritegelik käitumine pole kuritegelik iseenesest, vaid saab selleks märgistamise kaudu riigi sunniaparaadi poolt. Samas on kuritegelik käitumine kui mõiste suhteline. Erinevad ühiskonnad kriminaliseerivad erinevaid käitumisi. Antud teooria absolutiseerib suhtelist aspekti kuritegevuse juures. Teesid: 1. ükski tegu pole iseenesest kuritegu, vaid ta saab selleks kriminaalseaduse järgi; 2. kuritegelikuks käitumiseks tunnistatavate tegude piirid määratakse politsei poolt, selle aktiivse tegevuse läbi; 3. inimene saab kurjategijaks mitte sellega, et ta rikub seadust, vaid stigmatiseerimise protsessis, mille kaudu võimud annavad talle sellise staatuse; 4
Kui inimene tembeldatakse näiteks vägivaldseks ja ohtlikuks, võib ta hakata seda ennustust täide viima, ehkki ta tegelikult nii ohtlik ei pruugi olla. Märgistamise ehk stigmatiseerimise teooria esindajaks on Lemert. Teooria väidab, et kuritegelik käitumine pole kuritegelik iseenesest, vaid saab selleks märgistamise kaudu riigi sunniaparaadi poolt. Samas on kuritegelik käitumine kui mõiste suhteline. Erinevad ühiskonnad kriminaliseerivad erinevaid käitumisi. Antud teooria absolutiseerib suhtelist aspekti kuritegevuse juures. Teesid: 1. ükski tegu pole iseenesest kuritegu, vaid ta saab selleks kriminaalseaduse järgi; 2. kuritegelikuks käitumiseks tunnistatavate tegude piirid määratakse politsei poolt, selle aktiivse tegevuse läbi; 3. inimene saab kurjategijaks mitte sellega, et ta rikub seadust, vaid stigmatiseerimise protsessis, mille kaudu võimud annavad talle sellise staatuse; 4. inimeste jagunemine kahte kategooriasse - · kurjategija;
annaabi.ee 
