· Riigi ülesandeks on tagada kord, mitte vabadus Jean Bodin o "Kontrrevolutsiooniline" suund: igasugune vastuhakk on põhimõtteliselt lubamatu. Mitte rahvas ei ole suverään, vaid riik! Kesksed mõtlejad: Jean Bodin ja Thomas Hobbes Jean Bodini suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme Bodini suveräänsusteooria: o Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega o Suveräänsus: "Absoluutne ja igavene võim riigis" (puissance absolue et perpetuelle) o "Absoluutne" = kõrgeim. Suverään ei allu ühelegi teisele võimule o "Absoluutne" = jagamatu. Riik saab olla monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon (segavalitsus on absurd, ei ole "riik") o Suveräänsus kuulub sellele, kellel võim anda seadusi ("legislatiivse suveräänsuse" teooria) o Rahvas loovutas kuningat valides suveräänsuse o Valitseja tahe on seadus
o "Kontrrevolutsiooniline" suund: igasugune vastuhakk on põhimõtteliselt lubamatu. Mitte rahvas ei ole suverään, vaid riik! Kesksed mõtlejad: Jean Bodin ja Thomas Hobbes 4. Jean Bodini suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme Bodini suveräänsusteooria: o Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega o Suveräänsus: "Absoluutne ja igavene võim riigis" (puissance absolue et perpetuelle) o "Absoluutne" = kõrgeim. Suverään ei allu ühelegi teisele võimule o "Absoluutne" = jagamatu. Riik saab olla monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon (segavalitsus on absurd, ei ole "riik") o Suveräänsus kuulub sellele, kellel võim anda seadusi ("legislatiivse suveräänsuse" teooria) o Rahvas loovutas kuningat valides suveräänsuse
Kõrgeim võim mingi territooriumi üle. Kaks dimensiooni: Sisemine. Legitiimse võimukasutuse (vägivalla) monopol. Välimine. Iseseisvus, sõltumatus. Tunnustus teiste poolt. Mittesekkumise doktriin. 4. Jean Bodini suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme Bodini suveräänsusteooria I · Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega · Suveräänsus: "Absoluutne ja igavene võim riigis" (puissance absolue et perpetuelle) · "Absoluutne" = kõrgeim. Suverään ei allu ühelegi teisele võimule · "Absoluutne" = jagamatu. Riik saab olla monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon (segavalitsus on absurd, ei ole "riik") · Suveräänsus kuulub sellele, kellel võim anda seadusi ("legislatiivse suveräänsuse" teooria) Bodini suveräänsusteooria II · Rahvas loovutas kuningat valides suveräänsuse
regis’ Bodini suveräänsusteooria I Riigi moodne tähendus Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega Keskne omadus: impersonaalsus (ebaisikulisus) Suveräänsus: “Absoluutne ja igavene võim riigis” (puissance absolue et Impersonaalne kahes mõttes: me eristame riigi võimu perpetuelle) valitsejate võimust “Absoluutne” = kõrgeim. Suverään ei allu ühelegi teisele võimule “Absoluutne” = jagamatu. Riik saab olla monarhia, aristokraatia või kellad) on kunstlik elu? Sest mis muud on süda kui üks vedru; ja närvid muud kui
Jean Bodin (153096) · 1576 "Kuus raamatut riigist" (Les Six livres de la République) vastukaaluks rahvasuveräänsuse teooriale · "Poliitilise teooria isa" suveräänsuse mõiste esmakasutaja moodsas tähenduses. Bodini suveräänsusteooria I · Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega, kodusõdu saab vältida ainult siis, kui riigis on olemas suveräänsus · Suveräänsus: "Absoluutne ja igavene võim riigis" (puissance absolue et perpetuelle) · "Absoluutne" = kõrgeim. Suverään ei allu ühelegi teisele võimule · "Absoluutne" = jagamatu. Riik saab olla monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon (segavalitsus on absurd, ei ole "riik"). · Suveräänsus kuulub sellele, kellel võim anda seadusi ("legislatiivse suveräänsuse" teooria). Võimu ei anta ajutiselt kellelegi, sest siis muutub suveräänseks see, kes
annaabi.ee 
