PRESENT CONTINUOUS Kestev olevik 1. Kõnemomendil või Tom is drinking tea now. käesoleval ajaperioodil Miis Black is writing a toimuvat tegevust. new novel. 2. Sageli korduvat Mary is always nagging. tegevst (eriti määrsõnadega always, continually), mida kõneleja heaks ei kiida. 3. Lähimas tulevikus I am meeting Jim toimuvat tegevust, mis tonight. He is taking me on ette kavatsetud, to the cinema. kokku lepitud. Jaatav vorm moodustatakse abiverbi be oleviku pööretest (am, is, are) ja põhiverbi ing vormist. Küsiva vormi moodustamiseks asetatakse abiverb aluse ette. Eitava vormi moodustamiseks asetatakse not abiverbi ja ing vormi vahele. Jaatav lause Küsiv lause Eitav lause I am working Am I working? I am not working You He/She It We You They The present continuous tähendusi antakse eesti keeles edasi oleviku abil Present simple Present continuous
The Passive Voice Passive voice is used, when the focus is on the action. It is not important or not known, hovewer, who or what is performing the action. Passiivi kasutatakse siis, kui tegevust teostav isik on teadmata või tema mainimine ei ole oluline, või siis, kui tähelepanu on pööratud sellele, mida tehakse. Passiivi ajavormid moodustatakse abiverbi be pöördelistest vormidest vastavas ajas ja põhiverbi mineviku kesksõnast (III pv-past participle). BE vastav aeg+ Verbi III pv Tegevuse sooritaja näitamiseks kasutatakse eessõna by. Kui aktiivlause aluseks on asesõna (I, you, he, we, you, they, somebody...), siis jäetakse by- fraas ära. Aktiivlause muutmine passiivlauseks: 1. Leiame sihitise ja muudame ta aluseks. 2. Määrame öeldise ajavormi ja asendame ta passiivi vastava ajaga 3
minevikuline sündmus, mille täpsem toimumisaeg jääb ebamääraseks. Täisminevik väljendab kestvat olukorda – tegevus on toimunud minevikus ning võib kesta edasi olevikus ja tulevikuski. Nt Ma olen elanud Tammelinnas. Selles klaasis on midagi segatud. Minevikuline sündmus võib kõnehetkel jätkuda, kui sellele viitavad kestust märkivad ajamäärused, nt Ma olen teda kaua kõrvalt jälginud. 4) Pluskvamperfekt e enneminevik moodustatakse olema-abiverbi imperfektist ja mineviku partitsiibist. Ennemineviku puhul paigutab kõneleja end minevikku ja võtab minevikulise vaatlushetke seisukohalt kokku sellele eelnenud tegevuse. Sündmus võib vaatlushetkel jätkuda, kui sellele viitavad ajamäärused, nt Siis oli ta juba viis aastat õpetaja olnud. 5) EKGs nimetatakse tingiva, kaudse ja möönva kõneviisi üldise ajavormina preteeritumi e
. Ich werde Ihnen alles zeigen. Ma näitan teile kõike. Wann sind Sie angekommen? Millal te saabusite? Sie müssen runtergehen. Te peate alla minema. Sie packen jetzt aus. Te pakite nüüd asjad lahti. "kas" lauses ja käskivas lauses on öeldis 1. kohal. Kommt sie aus Österreich? Kas ta on Austriast? Kommen Sie mal her! Tulge siia! Kõrvallauses on verb lause lõpus, abiverbi olemasolu korral on see põhiverbi järel. Wir wissen, daß Klaus in Halle lebt. Me teame,et Klaus elab Halles. Er sagte, daß er eben gekommen ist. Ta ütles, et ta just tuli. NB! Lauses on ainult üks eitus. Daran ist niemand schuld. Selles ei ole mitte keegi süüdi. Ich weiß nichts davon. Ma ei tea sellest midagi Kõrvalekaldeid saksa lause ülaltoodud seaduspärasustest esineb kõige sagedamini igapäevases kõnekeeles ja dialoogis.
hon tema (N) uskus den trodde see (en-sõnadega) uskus det see (ett-sõnadega) uskus vi meie uskusime ni teie uskusite de nemad uskusid w Täisminevik Täisminevik moodustatakse abiverbi ha oleviku ja põhiverbi supiinumi abil. Supiinum on tegusõna muutumatu vorm, mille vasteks on eesti keeles nud-/tud- kesksõna. Supiinumi lõpud on eri pöördkondadel -at, -t, -tt: Pöördkond Infinitiiv Täisminevik I arbeta jag har arbetat mina olen töötanud II bygga jag har byggt mina olen ehitanud III läsa jag har läst mina olen lugenud
You/they will make You/they will not make Will we/you/they make? Pane tähele! Üldtuleviku moodustamiseks kasutatakse abiverbe will/shall. Traditsiooniliselt esineb shall ainsuse ja mitmuse 1. pöördes ( I, we ). Kaasaegses inglise keeles kasutatakse will kõigis pööretes ning shall, et küsida kellegi arvamust, kuid tendents on kasutada abiverbi will kõigis pööretes. Will/shalltuleviku asemel saab kasutada mitmetel juhtudel going totulevikku. Üldtulevik väljendab: · Ühekordset, korduvat või harjumuspärast tegevust tulevikus. I will meet John in the station. My birthday will come again. · Tegevust või situatsiooni, mis kestab tulevikus. He will hate you for that. She will love you some day. · Otsust, mis on tehtud kõnelemise hetkel.
Teda huvitab botaanika GS = TS teema Olemasolulause e. Selles klassis on targad lapsed / tarku lapsi eksistentsiaallause Täna sajab lund Tulemuslause Poisist kasvas mees 7. Mis osadest võib koosneda liitöeldis? Liitvormid on verbi täis- ja ennemineviku vormid, mis koosnevad abiverbi olema pöördelisest vormist ja põhiverbi mineviku kesksõnast ja eitavad verbivormid, mis koosnevad eitussõnast ei; ära, ärge, ärgu, ärgem ja põhiverbist 8. Mis on olulisemad öeldise leksikaalsed kategooriad? 1. AGENTIIVSUS (helistama) olemasolev teadlik agent mitteagentiivsus (helisema, sarnanema). Helista! *Helise! *Sarnane oma isaga! 2. TRANSITIIVSUS (helistama, säilitama) verbiga saab olla patsient intransitiivsus
annaabi.ee 
