On taaskord sügis, koolimaja avanud oma uksed nii vanadele, tuttavatele nägudele, kui ka alles esimest korda kooliteed ettevõtvatele lastele. Usutavasti pole esimesel koolipäeval kindel, kes rohkem elevil on lapsed või vanemad. Eriline tähtpäev on ta siiski. Päev kui laps teeb oma esimesed sammud iseseisvuse poole, saades endale väärika tiitli ,,õpilane" ja kaotades tasapisi märkmetest kirjavigu. Iga ranitsasse laekunud koolitarbega lähenes kool tasa, vargsi kuni lõpuks oligi teise Septembri õhtu, ja hommikune aktuseaeg ,sai riideid valmis seades, mitu korda üle kontrollitud. Nüüd oletegi kõik siin! On rõõm näha nii palju uustulnukaid, rõõm tervitada tänavu aasta, nelja esimest klassi, kõiki vanemaid, klassijuhatajaid ja abituriente. Esimene klass, te olete kõik ümbritsetud klassiõdede ja vendadega, selle sõna tähendus süveneb ajaga. Ajaga muutuvad teie klassid omamoodi perekonnaks, leiate endi seast südamesõpru ja häid tuttavaid. Om...
Kallid esimese klassi õpilased! Taas on suur suvi käest lipsamas ning algamas paljutõotav sügis. Koolimajad on avanud oma uksed nii vanadele tuttavatele nägudele kui ka alles esimest korda kooliteed ettevõtvatele lastele. Esimesel koolipäeval on raske öelda, kes rohkem elevil on lapsed või vanemad. Eriline tähtpäev on ta siiski. 1. september on teadmistepäev ning tähtis päev paljudele inimestele nagu õpilased, õpetajad, professorid, üliõpilased, lapsevanemad ning üleüldse nendele, kes töötavad kõikvõimalikes õppeasutustes. Selle päeva peategelased on siiski õpilased ning eriti esimesse klassi astujad. See on päev, kui laps teeb oma esimesed sammud iseseisvuse poole, saades endale väärika tiitli ,,õpilane" ja hakates endasse vaikselt tarkust sisendama. Iga ranitsasse laekunud koolitarbega lähenes kool tasa, vargsi kuni lõpuks oligi viimase augustipäeva õhtu ning hommikuse aktuse puhuks said kõik riided mitu korda üle kontrollitud. ...
Inimesed peaksid väärtustama väikeseid ajsu ja nendest rõõmu tundma. See, kui inimene oskab tunda rõõmu pisiasjadest, muudab see tema elu palju positiivsemaks. Sellel baasil on üles ehitatud tänapäeva noorte soov edu saavutada. Noored unistavad ja tahavad saada tulevikus jõukaks ning rahast sõltumatuks ning sellepärast seavad nad endale väiksemaid eesmärk selle suure eesmärgini jõudmiseks. Võttes näiteks selle aasta Audentese abituriendi Ivo van Tamm´e, siis tema päelt saab välja tuua nende pisikeste eesmärkide seadmise ning nendest rõõmu tundmise. Tema on seadnud plaani jõuda korvpalli mängides kõrgele, ning vaheetappideks on seatud veel palju erinevaid asju. Näiteks iga perioodi ta üritab heade hinnetega lõetada, sest ta teab, et tal läheb seda ülikooli sisse saamiseks vaja. Igast trennist võtab ta maksimumi, sest ta teab, et Audenteses viibitud aeg saab kohe tal läbi,
peast natuke korrast ära. Kui aga soovida seda ohtu vähendada, siis peaksid teatud asutused hakkama inimesi rohkem jälgima ja kontrollima." Ohu kohta Eestis ütles ta: „See oht on suhteliselt väike kuna Eesti on väike riik, ning ei paista niipalju silma, kui teised riigid. Muidugi alati võib seda teha ka mõni Eesti kodanik, kellele ei meeldi midagi." Jutustasime veel ühe särtsaka ja jutuka Koeru Keskkooli abituriendi (naine, 19). „Arvan, et tegu on väga suure ohuga Euroopas, seda eriti just riikides, kes on end ajalooliselt sidunud islamiriikidega. Samuti kasvatavad ohtu erinevate suurte kommuunide tekked suurlinnadesse nagu on seda Brüsselis, kus üks linnaosa ongi vaid rätipeade käes. Usun et tegu on probleemiga, millega tuleb tegeleda, eriti selleks, et kannatavad süütud inimesed. Ise Eestis elades antud ohtu eriti ei taju, kuid ringi reisida ka
hambavalude all, tal esines hallutsinatsioone ja ta väitis, et kuuleb hääli. Samasugused probleemid olid ka ta vennal Ottol, kes pandi alles väga noores vanuses vaimuhaiglasse. Juba varakul eemaldus ta teistest, vältis kontakte, kohkus puudutustest tagasi. Ludwig ei saanud oma noorema venna Ottoga hästi läbi. Igas asjas esimesele, kes nõudles kõiges liidrikohta ja eelisõigusi, jäi kõigepealt ette tema kolm aastat noorem vend, Otto. Ludwig oli kaheksateist, abituriendi ja stuudiumi alustaja eas, kui temast sai kuningas. Nõnda ei jäänudki talle võimalust näidata, kas ta oleks tõelistest ülikooliõpingutest hoolinudki. Haridustee jäi katki, anded edendamata, teadmised kokku võtmata, mõttealged edasi arendamata- haridus jäi katkeliseks, mõtlemine korrastamata. Ludwig kandis kogu oma elu jooksul meelsamini tsiviilriideid. ,, Ludwig kuulas suure huviga, kui ma jutustasin talle piiblilugusid," meenutas ema,
üksikuna ning kõik kohtumised on nii juhuslikud ja pealiskaudsed. Linnas on alati kiire, justkui käiks aeg linnas teisiti. Raamat tahabki meile näidata, kui juhuslik kõik meil siin on, peaksime rohkem pühendama ennast teistele. Kristiina Veerde 12.b Mati Unt ,,Hüvasti, kollane kass" "Hüvasti, kollane kass" on Mati Undi esimene romaan, mille autor kirjutas veel keskkooliõpilasena. Teos kujutab maalt pärit kaheksateistkümneaastase abituriendi Aarne Veenpere viimast keskkooliaastat Tartus, suhteid korteriperenaise tädi Idaga, tüdrukute, sõprade ja õpetajaga ning maailmas oma koha leidmise otsinguid. Kollases majas elav tädi Ida on "eestiaegne naine", kes on nõuks võtnud kasvatada Aarnest tõeline mees vastavalt oma aja ettekujutusele. See tähendab head õppimist, korralike elukombeid, sõnakuulelikkust ja rahvuslikku meelsust. Aarnet ei rahulda väikekodanlik idüll ning ta satub tädiga korduvalt konfliktidesse. Tädi
annaabi.ee 
