..................................................................... 10 5.5. Peatala armeerimine (1:25) ...................................................................... 10 2 / 10 1. Ülesanne Koostada monoliitsest raudbetoonist ribitaladega vahelae projekt koos vajalike arvutustega. Vahelae telgede mõõtmed: laius 2*7 m; pikkus 3*6 m. Peatala risti hoonet. Abitalade arv valida vastavalt peatala sildele, kusjuures abitalade telgede vahekaugus peaks olema 1,5 m ja 2,5 m vahel kaasaarvatud. Vahelae omakaaluna arvestada ainult raudbetooni omakaalu. Kasuskoormus 10 kN/m² Vahelagi toetub ümber perimeetri müüritisele; hoone keskel postidele. Postide dimensioneerimist ei ole vaja teha. Betooni tugevusklassi ja armatuuri klassi valik on vaba. 3 / 10 2. Plaadi dimensioneerimine
suure tuleohtlikkuse pärast. Kasutatakse mõnikord tööstusehituses tehniliste korruste ja platvormide vahelagede moodustamiseks. Terastalade kandeelemendiks on terastalad. Koormuse kandmiseks laelt taladele kasutatakse tavaliselt kandvat profiilplekki, peatalade suure sammu korral kasutatakse abitalasid. Kui terastaladel vahelagesid kasutatakse tellishoonetes, siis tuleb seintele toetuvad talaotsad seina sisse betoneerida. Talade kõrgus, samm, abitalade vajadus leitakse tugevus- ja jäikusarvutustega. Aluseks konstruktsiooni arvutustele on arhitektuurne lahendus, eriosade lahendus, ökonoomsus. Tänan Kuulamast!!!
pärast. Kasutatakse mõnikord tööstusehituses tehniliste korruste ja platvormide vahelagede moodustamiseks. Terastalade kandeelemendiks on terastalad. Koormuse kandmiseks laelt taladele kasutatakse tavaliselt kandvat profiilplekki, peatalade suure sammu korral kasutatakse abitalasid. Kui terastaladel vahelagesid kasutatakse tellishoonetes, siis tuleb seintele toetuvad talaotsad seina sisse betoneerida. Talade kõrgus, samm, abitalade vajadus leitakse tugevus- ja jäikusarvutustega. Aluseks konstruktsiooni arvutustele on arhitektuurne lahendus, eriosade lahendus, ökonoomsus. http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 11 of 19 Tulekindluse tõstmiseks tuleb teraskonstruktsioon katta tulekindlate materjalidega (kivivill,
4 2, 25 lb,min,d32 = 0, 3 · 1244 = 373mm > 10 = 320mm (181) 4 Peatala p~ oikarmatuuri kontroll Suurim peatalas m~ ojuv p~ oikj~ oud: VEd,max = 331, 93kN (182) Tala keskel (abitalade vahel) m~ ojuv suurim p~oikj~oud: VEd,max2 = 161, 93kN (183) Vertikaalse p~ oikarmatuuriga elemendi p~oikj~oukandev~oime VRd on v¨aiksem v¨aa¨rtustest: Asw VRd,s = · z · fywd · cot (184) s
5 Iseloomustage monoliitse raudbetoonist ribivahelae konstrueerimise põhimõtteid. Kuidas jagunevad koormused ja mida tuleks arvutusega kontrollida? Millised näitajad (arvulised suurused) määratakse arvutusega? Iseloomustage monoliitse raudbetoonist ribivahelae konstrueerimise põhimõtteid. Talaplaatidega ribivahelaed. Talaplaatidega ribivahealaed koosnevad plaadist, abitaladest ja peataladest. Kõik vahelae elemendid on omavahel ühendatud monoliitselt. , jätkuvtalana, kandeava suurus (abitalade vaheline kaugus) valitakse piirides1,7...2,7 m. Abitalad tuginevad seintel ja peataladel, kandeava valitakse piirides 5...7 m. Peatalad tuginevad postidel või seintel ja 46 valitakse kandeavaga 6...8 m. Talastiku skeem oleneb kaetava ruumi ja kasuskoormuse suurusest. Plaadi arvutamine ja konstrueerimine. Plaadi arvutuses vaadeldakse 1 m laiust riba. Paindemom-te arvutamisel oletatakse
Joonis 6.1 Tavalise (vasakul) ja helipidavama (paremal) vahelae lahendus. Õhuhelipidavuse saavutamiseks kasutati vahelaes täidist (sae- või turbapuru, linaluid, liiva, räbu, telliseid jne.) ning lagi krohviti altpoolt. Löögimürapidavuse tagamiseks kasutati pehmet põrandakatet ja taladele löödud pehmest materjalist (toorpapiriba, celotex, insuliin, pehmem masoniit jne.) vaheriba. Helikindlama vahelae ehitamiseks soovitati eraldada krohvilagi abitalade abil ja teha laekrohv roogplaadist või TEP-plaadist alusele. Siseseinad varieerusid kahekihilistest laudadest siseseinast vooderdatud palkseinani. Helikindlust tõsteti krohvialuse isoleerplaadiga (TEP, roog, ~5cm), eraldatud kandepostide kasutamisega ja sõrestikuvahelise raske täidise (põlevkivituhk, liiv, jne.) kasutamisega. 6.2 Meetodid 6.2.1 Sisepiirdetarindite helipidavuse kvaliteedi otsustamise alused Uuritud puidust korterelamud on püstitatud 19. sajandi lõpul ja 20
annaabi.ee 
