Lõiketöötluse protsess: Metallide lõiketöötlus seisneb eelneva töötlemisega (valamine, sepistamine jm.) saadud toorikult (pooltootelt) laastu eraldamises, et saada vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakvaliteet. 2. Teriklõikur ja selle osad Lõikeprotsessist võtavad osa järgmised pinnad. Esipind kontakteerub lõikeprotsessis lõigatava materjalikihi ja laastuga. Peatagapind on pööratud lõikepinna ja töötlemata pinna poole. Abitagapind on pööratud tooriku töödeldud pinnapoole. Pealõikeserv on teriku esi- ja peatagapinna lõikumisel tekkiv lõikejoon. Abilõikeserv tekib esi- ja abitagapinna lõikumisel. Normaalseks lõikamiseks peavad eelnimetatud pinnad ja servad asuma kindlate nurkade all. 3. Laastu teke: Materjali nihkele lõikuri ees ja laastu tekkele eelneb lõigatava materjali elastne ja plastne
mille juures tööriista lõikeomadused järsult langevad. 6. Millal tekib traumaohtlik situatsioon? Ebasobivad riided, puudulik kaitsevarustus, läbi mõtlemata käitumine, treitera/detaili kinnitus. Variant 2 1. Defineerige: Universaaltreipink on treipink, millel on spetsiaalne keermelõikamise seade. Universaalfreespink on freespink, mille töölaud on pööratav horisontaaltasapinnas. 2. Nim. treitera tahud ja servad. Esipind, peatagapind, abitagapind, pealõikeserv, abilõikeserv. 3. Lõikekiiruse ja pöörete arvu arvutamise valemid. Vm/min= 2··r·n/1000 r-tooriku raadius (mm) n-pöörete arv (p/min) n=1000·v/2··r (p/min) 4.Tehnolog protsessi elemendid koos def: Operatsioon - tehn.protsessi osa, mis täidetakse ühel töökohal ühe detaili järjestikusel lõpuni valmistamisel. Paigaldus op.osa, mis täidetakse töödeldava detaili muutumatul kinnitusel. Siire - op.osa, mida iseloomustab
temp. mille juures tööriista lõikeomadused järsult langevad. 6. Millal tekib traumaohtlik situatsioon? Ebasobivad riided, puudulik kaitsevarustus, läbi mõtlemata käitumine, treitera/detaili kinnitus. Variant 2 1. Defineerige: Universaaltreipink on treipink, millel on spetsiaalne keermelõikamise seade. Universaalfreespink on freespink, mille töölaud on pööratav horisontaaltasapinnas. 2. Nim. treitera tahud ja servad. Esipind, peatagapind, abitagapind, pealõikeserv, abilõikeserv. 3. Lõikekiiruse ja pöörete arvu arvutamise valemid. Vm/min= 2··r·n/1000 r-tooriku raadius (mm) n-pöörete arv (p/min) n=1000·v/2··r (p/min) 4.Tehnolog protsessi elemendid koos def: Operatsioon - tehn.protsessi osa, mis täidetakse ühel töökohal ühe detaili järjestikusel lõpuni valmistamisel. Paigaldus op.osa, mis täidetakse töödeldava detaili muutumatul kinnitusel. Siire - op.osa, mida iseloomustab
Labortöö nr. 1 Treitera elemendid Lõikeinstrumendi geomeetria all mõistetakse tema lõikeosa elementide (pindade ja lõikeservade) kuju ja omavahelist asendit määravaid geomeetrilisi nurkasid. Ehkki erinevate töötlusviiside jaoks kasutatakse erineva geomeetriaga lõikureid, vaatleme alljärgnevalt lõikeinstrumendi geomeetriaelemente treitera näitel. 1. Määra treitera lõikeosa pinnad ja servad. 1. Põhitasand 2. Esipind 3. Peatagapind 4. Abitagapind 5. Pealõikeserv 6. Abilõikserv 7. teratipp Lõikuri töönurki mõõdetakse lõike-, põhi- ja lõikuvatel tasanditel. Lõiketasand (inclination plane) on lõikepinna puutetasand, mis läbib teriku pealõikeserva. Lõiketasand on alati risti põhitasandiga. Põhitasand (reference plane) on lõikeserval antud punktis lõikekiiruse vektoriga sihiga risti olev tasand. Põhitasand on pikiettenihke ja ristiettenihke suundadega paralleelne tasand
pinnad. Esipind kontakteerub lõikeprotsessis lõigatava 42. Lõiketöötluse pinna kvaliteet materjalikihi ja laastuga. Peatagapind on pööratud lõikepinna ja töötlemata pinna poole. Lõiketöötluse efektiivsus sõltub esmajoones Abitagapind on pööratud tooriku töödeldud pinna poole. Pealõikeserv on teriku esi- ja peatagapinna lõikumisel tekkiv lõikejoon. Abilõikeserv tekib esi- ja 49. Lihvimine abitagapinna lõikumisel. Lihvimine on lõiketöötlusprotsess, kus abrasiivlõikuri Normaalseks lõikamiseks peavad eelnimetatud abil saadakse sile pind ja pinnad ja servad asuma kindlate nurkade all
metallisulameid (Al; Mg; Ti) Q1...q4- laastuga, teerikuga, toorikuga eemaldauv Kasutatakse õhukeste materjalide, alates 0,1mm ja väliskeskkonda kiirgav soojus. keevitamisel. 5) Treilõikuri eskiis ja elemendid 5) Kaarkeevitamine räbustis (joonis: Pide (keha); teerik: Esipind; Abilõikeserv; Kaarkeevitamine räbustis on Abitagapind; Tipp; Pealõikeserv; Peatagapind) kaarkeevitusprotsess, kus keevituskaar põleb Põhinõuded lõikuri materjalid: pulbrilise räbusti kihi all katteta keevitustraadi ja Kõvadus, kulumikindlus, tugevus, soojuskindlus, detaili vahel. keemiline stabiilsus (Joonis: Keevitustraat; voolukontakt; Räbusti; 6) Treimise erinevad operatsioonid
Teemant võib olla looduslik või tehislik. Teemantlõikeriistadega saab töödelda väga kõvu materjale. Ühtlasi annab teemantlõikeriist suure tööviljakuse ja kõrge pinnakvaliteedi 8 TREITERA Treitera (vt.joon.) koosneb kahest osast: kehast mille abil tera kinnitatakse terahoidikusse ja peast ehk tööosast. Treitera peas eristatakse järgmisi elemente: esipinda, mida mööda libiseb laast; tagapindu (pea- ja abitagapind), mis on orienteeritud töö- deldava tooriku poole; lõikeservi (pea- ja abilõikeserv). Pealõikeserv moodustub esi- ja peatagapinna lõikejoonel, abilõikeserv aga esi- ja abitagapinna lõikejoonel. Teriku tipp moodustub pea- ja abilõikeserva lõikumiskohas. Ta võib olla terav, ümardatud või faasiga. Et saavutada Iõiketera vajalik lõike- võime, detaili töötluse täpsus ja
alusel pulbermetallurgilisel teel valmistatud komposiitmaterjal. Võrreldes kiirlõiketerastega on kermised kõvemad ja soojuskindlamad (850… 1350 °C). 46. Treilõikuri eskiis ja elemendid • Lõikeprotsessist võtavad osa järgmised pinnad. Esipind kontakteerub lõikeprotsessis lõigatava materjalikihi ja laastuga. Peatagapind on pööratud lõikepinna ja töötlemata pinna poole. Abitagapind on pööratud tooriku töödeldud pinna poole. Pealõikeserv on teriku esi- ja peatagapinna lõikumisel tekkiv lõikejoon. Abilõikeserv tekib esi- ja 49. Lihvimine abitagapinna lõikumisel. Lihvimine on lõiketöötlusprotsess, kus abrasiivlõikuri Normaalseks lõikamiseks peavad eelnimetatud abil saadakse sile pind ja pinnad ja servad asuma kindlate nurkade all
i sisetreitera; j siseastmetera 9. Lõikuri teriku geomeetria Lõikeprotsessist võtavad vahetult osa järgmised teriku pinnad: Esipind pind, millest väljub lõikekiiruse vektor. Esipind kontakteerub lõikeprotsessis lõigatava kihi ja laastuga. Tagapind pind, millesse siseneb lõikekiiruse vektor. Ta on pööratud lõikepinna ja töödeldud pinna poole. Peatagapind on pööratud tooriku lõikepinna poole. Abitagapind on pööratud tooriku töödeldud pinna poole. Lõikeserv teriku esi- ja tagapinna lõikumisel tekkiv lõikejoon. Pealõikeserv tekib esi- ja peatagapinna, abilõikeserv esi- ja abitagapinna lõikumisel. Tipp pea- ja abilõikeservade liitekoht. Teriku kujundusgeomeetrias nurkade määramisel kasutatakse risttaustsüsteemi ja järgmisi koordinaattasandeid. Põhitasand läbib lõikeserval valitud punkti ning on risti lõikekiiruse vektori sihiga.
pihustus. Leekpihustus liigitatakse omakorda 2.33). Lõikeprotsessist võtavad osa järgmised allahelikiirusega ja ülehelikiirusega leekpihustuseks. pinnad. Esipind kontakteerub lõikeprotsessis lõiga- tava materjalikihi ja laastuga. Peatagapind on pööratud lõikepinna ja töötlemata pinna poole. Abitagapind on pööratud tooriku töödeldud pinna 65 poole. Pealõikeserv on teriku esi- ja peatagapinna lõikumisel tekkiv lõikejoon. Abilõikeserv tekib esi- ja abitagapinna lõikumisel. Normaalseks lõikamiseks peavad eelnime- tatud pinnad ja servad asuma kindlate nurkade all. Tänapäevane lõikurimaterjalide nomenklatuur on lai ja hõlmab kiirlõiketeraseid, karbiidkermiseid,
annaabi.ee 
