· Asetada tõstematid patsiendile alla. · Vajadusel nihutada patsient tõstemattidega peatsi suunas. 2. Nihutada patsiendi jalad voodi serva poole. Tööergonoomika konspekt Maie Timm 3. Ettevalmistus nihutamiseks: üks abistaja on patsiendi ülakeha juures ja teine abistaja on patsiendi puusade juures. Ülakeha juures oleval abistajal - haarata mõlema käega lähemast tõstematti sangast kinni, tõsta patsient tõstemattiga abistajast eemale. Astuda ühe või mõlema põlvega voodile padja ja tõstematti alla, jalg või jalad puusaliigesest painutatud (pilt 2). Haarata kätega kinni üle patsiendi tõstematti sangast (pilt 3). Puusade juures oleval abistajal - haarata kätega kinni lähimast tõstematti sangast, tõsta patsienti tõstemattiga abistajast eemale. Astuda ühe või mõlema põlvega
1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale: asetada patsiendi omapoolne käsi rinnale. Asetada põlv voodile, haarata patsiendi teine käsi ja asetada rinnale. Kõike mida haarad üle patsiendi - on põlv alati voodil! · Asetada padi abaluude alla. 2. Kangivõtte patsiendi ülakeha nihutamiseks endast kaugemale voodi serva poole haarata abistaja poolsest padja servast mõlema käega ja tõsta patsient koos padjaga abistajast eemale. Astuda ühe või mõlema põlvega voodile patsiendi padja alla, jalg või jalad puusaliigesest painutatud (pilt 1, 2). Haarata kätega üle patsiendi padja kaugemast servast (pilt 3, 4). Sirutada jalad puusaliigesest ja patsient nihkub koos padjaga abistajast eemale (pilt 5). Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 Pilt 4 Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 5
· Vabasta kannatanu rindkere rõivastest · Leia kannatanu roidekaare alaserv, vea sõrmedega keha keskjoone suunas roiete ja rinnaku ühinemiskohani · Pane keskmine sõrm rinnakutipule ja nimetissõrm selle kõrvale SÜDAMEMASSAAZ · Teine peopesa pane nimetissõrme kõrvale rinnaku peale, toeta massaazikohale labakäe tüvega · Tõsta teine käsi massaazikohal asuva käe peale nii, et labakäed on paralleelsed ja sõrmed suunatud abistajast eemale · Hoia sõrmed sirged või seo need omavahel; ära puuduta sõrmedega rindkeret SÜDAMEMASSAAZ · Kalluta oma ülakeha ettepoole, hoia 4-5 käed küünarnukist sirged cm · Suru sirgete kätega otse ülalt alla rinnakule, õige survejõu korral vajub rinnak allapoole 4-5 sentimeetrit 4-5 cm SÜDAMEMASSAAZ ·Ära eemalda käsi kannatanu rinnakult ka surumise vaheaegadel
Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 1 · Asetada raam patsiendile alla. · Vajadusel nihutada patsient raamiga peatsi suunas. 2. Nihutada patsiendi jalad voodi serva poole. 3. Ettevalmistus nihutamiseks: üks abistaja on patsiendi ülakeha juures ja teine abistaja on patsiendi puusade juures. Ülakeha juures oleval abistajal - haarata mõlema käega lähemast raami sangast kinni, tõsta patsient raamiga abistajast eemale. Astuda ühe või mõlema põlvega voodile padja ja raami alla, jalg või jalad puusaliigesest painutatud (pilt 1). Haarata kätega kinni üle patsiendi padja servast ja raami sangast (pilt 3). Puusade juures oleval abistajal - haarata kätega kinni lähimast raami sangast, tõsta patsienti raamiga abistajast eemale. Astuda ühe või mõlema põlvega voodisse patsiendi tuhara ja raami alla, jalg või jalad puusaliigesest painutatud (pilt 2)
Nightingale'i ja V. Henderson'i nägemusel õendustööst. · Nightingale rõhutab indiviidi oma parandavate jõudude tähendust ja arvestamist õendutöös. Õendustöö peamiseks ülesandeks on luua soodsad olmesuhted patsiendi enese parandavate jõudude aktiveerimiseks. (Nightingale, 1869) · Henderson'i seisukohalt on õendus kõik need toimingud, mida patsient teeks ise, kui tal oleks selleks jõudu, tahet ja oskusi. Patsient tuleks võimalikult kiiresti muuta abistajast sõltumatuks. (Henderson, 1966) Orem on arendanud enesehoolduse ideed õendustöös kaugemale kui Henderson ja teised õendusteoreetikud. Ta jaotab enesehoolduse teooria kolmeks osaks: · Enesehoolduse defitsiidi osateooria · Enesehoolduse osateooria · Õendussüsteemide osateooria Enesehoolduse defitsiidi osateooria Indiviidi tervislik seisund võib seada piiranguid enesehooldusele. Sellisel juhul saab
Veel töötaval inimesel tekivad probleemid kutsetööga ? kaotatakse dokumente, unustatakse leppeid, ei osata hinnata olukorda, võtta vastu otsusi. Edaspidi tekivad raskused igapäevase eluga toimetulekul ? kaob orienteerumisvõime, eksitakse tuttavas ümbruses, ei tunta ära tuttavaid inimesi, ei osata rahaga ümber käia. Kaugele arenenud juhtudel vajab haige abi riietumisel, söömisel, igapäevase tualetiga. Hilisstaadiumis on põdeja voodihaige, sõltudes kõigis elulistes toimingutes abistajast. Alzheimeri tõbi kui krooniline peaaju kahjustav haigus lõpeb surmaga keskmiselt 7 aasta jooksul. Tavaliselt viib kehaliselt ja vaimselt täiesti abitu inimese surmani kas kopsupõletik, kuseteede põletik või siis mõni liikumisel saadud trauma. Haigus on teatavasti ravimatu. Mida siis tuleks selle nukra teadmisega ette võtta, kui enda või oma lähedase juures esimesi nimetatud sümptoome märgatakse? Kindlasti minna arsti juurde
ühele tuhara poolele ja pöörata õlgadest (pilt 9). Pilt 9 · Lasta voodi alla poole või asetada patsiendi jalgade alla jalapink. 4. Kui voodi on kõrge ja alla poole ei saa lasta, siis tuua patsiendi jalad põrandale ,,jonnipunni" meetodil: Tööergonoomika konspekt 3 Maie Timm · Turvaja abistaja on põlv voodil, patsient on abistajast keha suhtes eespool ja vastu patsiendi külge, hoida kätega kinni patsiendi õlaliigestest, kallutada patsient oma ehk abistaja poole (pilt 10). · Teine abistaja on põlv voodil, asetada üks käsi patsiendi tuhara alla ja teine käsi reie väliskülje alla (pilt 10). Pilt 10 · Nihutada patsiendi kehapoolt voodist välja, samal ajal turvajal abistajal
Ristlina äravõtmine toimub samamoodi nagu alla panek, aga vastupidises järjekorras. 6.4. Patsiendi nihutamine ristlinaga voodi peatsi suunas tõmmates/tõmmates, juurdepääs voodile ühelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Rullida ristlina poole peale ära. · Ristlina käe ulatuses, voodi peatsi poolsesse ossa. · Asetada patsiendi käed rinnale risti: asetada abistaja poolne käsi rinnale, põlv voodile ja asetada abistajast kaugem käsi rinnale risti. · Asetada padi patsiendi abaluude alla. 2. Patsiendile ristlina alla panek: · Kõverdada patsiendi pöördeväline jalg. · Haara patsienti puusast ja õla juurest (padjast), veeretada patsient küljele ja asetada ristlina rull keha alla (pilt 1). Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 1 · Veeretada patsient puusa ja õla juurest hoides selili ja sirutada patsiendi jalg (pilt 2,
Pesemine ergutab pindmist vereringet. Haige isikliku hügieeni eest hoolitsemist raskendavad haigus või vigastus, keskkonnamuutus, individuaalsuse ja aktiivsuse minetamine. Vigastus või haigus võib kas osaliselt või täielikult takistada seda, et patsient ei saa ennast ise pesta. Oluline on, et haige teaks oma puudusi ja et teda aidatakse ainult siis kui ta ise hakkama ei saa. Vigastuste või haiguste tagajärjel ei saa osad haiged voodist välja või ei suuda tõusta ja sõltuvad abistajast. Masenduses haiged aga kaotavad hoopis huvi oma väljanägemise suhtes; halb üldseisund alandab immuunsust ja sellepärast on hügieeni eest hoolitsemine väga oluline. Pesemise eesmärk: puhastada ära nahale tekkinud higi ja mustus. Tuleb jälgida ka seda, et hea enesetunde saavutamiseks oleks ka tahtmine hoolitseda oma puhtuse eest. Erinevad eluraskused ja sotsiaalsete kontaktide vähesus võivad ilmneda ka puhtuse eest hoolitsemisel
Tulemusena selgus, et kõige enam mõjustas abistamist kiirustamine. Nendest, keda ähvardas hiljaksjäämine, abistas vaid 10%. Keskmise ajasurve all olijatest abistas 45% . Nendest, kelle oli aega küllalt, abistas 63%. Erinevus osutus statistiliselt oluliseks. Teema, millele inimesed mõtlesid, ei mõjutanud oluliselt abistamiskäitumist. Nendest, kes olid ette valmistanud kõne tööleasumisest, abistasid 29%. Nendest möödujatest, kes valmistusid kõnelema abistajast samaariamehest, oli abistajaid 53%. Erinevus ei osutunud statistiliselt oluliseks ja seega leidis ka uurimuse teine hüpotees kinnitust. Aktuaalsed mõtted ei mõjuta oluliselt abistamiskäitumist. Üldine järeldus kirjeldatud eksperimendist on see, et kiirustamine pärsib abistamiskäitumist. 30) Isiksusejoonte mõju abistamiskäitumisele Londoni järgi. Isiksusejoonte analüüsi abil on püütud kirjeldada, missugused iseloomujooned mõjutavad abistamiskäitumist
annaabi.ee 
