3 testides on vaja formulatsioone korrigeerida. 16.03. M.Kreen Liina Reimann 134537KATB Arvestatud 16.03.15. M.Kreen 2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Taimede fotosünteesivate kudede rakud sisaldavad fotosünteesi põhipigmente – klorofülle ja abipigmente – karotenoide ja fikobiliine, mis on kas kollased, punased või purpursed. Karotenoidid on loomsetes organismides vitamiin A eelühendiks. Enamus toiduga seedekulglasse sattunud karotenoididest allub soole mikrofloora poolt produtseeritava ensüümi karoteeni oksügenaasi toimele ja neist moodustub vitamiin A. Karotenoidide kaks põhigruppi on: Karoteenid –hapnikku mittesisaldavad molekulid, koosnevad ainult süsinikust ja
2.3 arvest. 1.3 parandada. M.K. 28.03. KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE Arvest 28.03. M. K. (2.5.) TEOORIA Taimede fotosünteesivate kudede rakud sisaldavad fotosünteesi põhipigmente klorofülle ja abipigmente karotenoide ja fikobiliine, mis on kas kollased, punased või purpursed. Karotenoidid on loomsetes organismides vitamiin A provitamiiniks (eelühendiks). Enamus toiduga seedekulglasse sattunud karotenoididest allub soole mikrofloora poolt produtseeritava ensüümi karoteeni oksügenaasi toimele ja neist moodustub vitamiin A. Karoteeni -, - ja -isomeeridest omab suurimat tähtsust -karoteen (punakasoranz), mille molekul loomorganismis poolestub, andes 2 retinooli ehk vitamiin A1 molekuli.
elueerimismaht ( Vx max). Erineva molekulmassiga ainete üksteisest eraldamise eesmärgil kogutakse kolonnist väljuvat lahust kindla mahuga fraktsioonidena. Fraktsioonides sisalduva aine kontsentratsiooni ja eluaadi mahu vahelist graafilist aõltuvust nim kromotogrammiks. Karatenoidide idenfitseerimine ja sisalduse määramine Taimede fotosünteesivate kudede rakud sisaldavad fotosünteesi põhipigmente- krolofülle, mis annavad neile rohelise värvuse ja abipigmente- karatenoide ja fikobiliine, mis on kas kollased , punased või purpursed. Kuna viimased absorbeerivad valgust klorofüllist mõnevõrra erinevatel lainepikkustel, siis on nad täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Karatenoidid on loomsetes organismides a vitamiini eelühendiks.Karoteeni sisaldust uuritavas materjalis saab objeltiivselt iseloomustada neeldumisspektri järgi. Antud töö eesmärgiks on taimsetest materjalidest eraldatud karatenoidide segu v karotenoidide ja
Karotenoidi sisalduse arvutamine proovis: K = (A * V * d * 103) / (E1cm1% * g) K = (0,2214*28* 0.6837*103) / (2650*0,51) = 3,14 mg% Kirjanduse alusel on -karoteen domineeriv karoteeni isomeer porgandis, mis annab ka porgandile iseloomustava oranzi värvi. Analüüs ja kokkuvõte Kuna porgandis domineerib -karoteen siis see annab porgandile iseloomuliku oranzika värvi. Heptaaniga ekstraheerimisel lahus muutus helekollaseks. Kirjanduse alusel leidsin, et porgandis sisaldub ka muid abipigmente mis muutis katsetulemust ja neeldumisnihet. Karotenoidide protsendiline sisaldus oli mul 3,14mg%. Ühik milligrammi protsendis (mg%) on 1000 korda väiksem kui protsent (%). Kui võtta 100 grammi porgandit, siis saan karotenoidide sisalduse kokku 3,14mg. Internetis olevate andmete põhjal leidsin, et umbes 69 70% porgandis sisalduvatest karotenoididest on -karoteen. Karotenoidide sisaldus 100 grammis porgandis kõigub 6 kuni 54 mg vahel mis on suurem kui minu saadud tulemus (3,14
korral, seda suurem on valgedus ja kattevõime. Üldine reegel on selline, et pigmendi kattevõime on proportsionaalne selle murdumisnäitajaga, osakese suuruse peensusega ja värvi sügavusega. Tavaliselt pigmendid, mis on raskmetallide ühendid omavad suurimat kattevõimet, erandiks on tahm ja ultramariin. Pigmentide valikul tuleb värvitüübi ja aluspinna iseärasuste kõrval arvestada ka nende ilmastikukindluse, toonistabiilsuse, intensiivsuse ja toksilisusega. Abipigmente (raskepagu, talki, vilgukivi) lisades saab värvikilele anda eriomadusi. Teatud tulemuse saamiseks peavad pigmendid olema keemiliselt nii inertsed kui võimalik ja peavad olema muutumatud tugevate hapete, aluste ja kuumuse suhtes. Samuti peavad olema püsivad valguse, õhu ja niiskuse suhtes. Valgus, eriti päikesevalgus, on teatud fotokeemiliste reaktsioonide aktivaatoriks, mille tulemusel mõned värvid tuhmuvad, mõned aga tumenevad ja pruunistuvad
Loetlege viis sinist valgust absorbeerivat pigmentide rühma taimedes klorofüll A, LHC, krüptokroom, karotinoidid 5 6. Nimetage fotosünteetiliselt aktiivse valguse lainepikkuste vahemik ja nimetage pigmendid mis fotosünteesis kasutatavat valgust absorbeerivad Vetikatel ja tsüanobakteritel (sinivetikatel) on veel mitmeid teisi abipigmente, nagu fükobiliinid. · Fotosünteesil kasutatakse nähtavat valgust 400 700 nm. Aga taimekasvatuseks sobiva lambi spekter peaks olema tugev vahemikes 375-500nm ja 600-700nm Klorofüllidel on 2 tugevat neeldumisriba. Rohelistes klorofüllides Chl a ja Chl b on need punases (650-680 nm) ja sinises valguses (430-470 nm). Sinise valgusega ergastumisel kukub elektron kiiresti punase riba energiale ja ainult seda saab kasutada fotosünteesiks.
annaabi.ee 
