Georg Müller Balti Saksa vaimulik ja kirjamees, kooliõpetaja, Tallinna Pühavaimu kiriku abipastor / eestikeelsed jutlused / kooli asutamine kirikulaulu taseme tõstmiseks Pühavaimu kiriku juurde; Bengt Gottfried Forselius kooli- ja lirjamees, rahvakoolide õpetajaid ettevalmistava seminaari rajaja / Aabits, eesti keele lihtsustamine (võõrtähtedest loobumine, ä taht) / nelja aastaga umbes 160 koolmeistri ettevalmistamine, rahvakoolide rajamine, koduõpetuse algatamine, 1684 Forseliuse seminar;
ELUKÄIK • 11. mai 1874 Tartu • Teatrijuht, lavastaja, kriitik • Diplomaat • abielus Irmgard Voigtländeriga (14. veebruaril 1963) • 5. märts 1941 Tartu Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 2 HARIDUSTEE • Tartu 2. algkool • 1885–1893 Aleksandri gümnaasium • 1893–1902 Tartu Ülikooli usuteaduskond • 1904 Max Reinhardt ja Otto Brahm Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 3 KARJÄÄR • Võru praostkonnas abipastor • 1906 Eesti esimene kutseline teater Vanemuine (teatrijuht ja lavastaja) • 1911–1912 Tartu ajalehe Meie Aastasada toimetajana • 1914–1918 Tallinnas Päevalehe teatri- ja kontserdiarvustaja Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 4 • 1918–1921 Eesti esindaja Skandinaavia riikides • 1921–1933 saadik Saksamaal, Šveitsis ja Austrias • 1933–1937 Lätis • 1936 Eesti Näitlejate Liidu auliige • 1937. aastast jäi Tartusse vanaduspõlve
Dr. Martin Luther King Jr. Martin Luhter King, Jr. sündis USAs 15. jaanuar 1929 , Michael Luther King, Jr. nime all, mis hiljem muudeti Martiniks. Ta peetakse üheks suurimaks USA vaimulike ja mustanahaliste inimõiguste eest võitleva liikumise juhiks. Tema vanaisast sai alguse perekonna pikaajaline ametiaeg pastoritena Ebenezeri baptistlikus kogukonnas Atlantas aastatel 19141931. Tema isa kõndis vanaisa jälgedes. 1960 ndal aastal, kuni isa surmani, oli Martin Luther abipastor. Ta käis Georgia avalikus erikoolis, lõpetades keskooli 15 aastaselt. 1948 sai ta B.A kraadi Morehouse ülikoolist, tunnustatud mustanahaliste Atlanta insitutsioonist, mille nii ta isa kui ka vanaisa olid lõpetanud. Peale kolme aastat teoloogiat Crozeri teoloogilist seminaril Pennsylvanias, kus ta ülekaaluliselt valiti vanema klassi presidendiks, auhinnati ta B.D kraadiga 1951 aastal. Koos ühingu võiduga Crozeris, õppis ta edasi magistri õpingutest Bostoni Ülikoolis, lõpetades
Kösterkoolmeistrilt Kochilt sai noor Jannsen lugeda O. W. Masingu "Maarahva Nädalalehte" ning selle mõjul tärkas poisis lapselik unistus hakata kunagi ise eestikeelset ajalehte kirjutama. Sealne pererahvas pidas väga Jannseni loetud kirjavarast lugu. Peagi oli Jannsenil kool ja leer läbitud. Jannsen jäi Masingu austajaks elu lõpuni. Koolivaheaegadel käis ta Ernst Petersoni karju hoidmas. Sealne pererahvas pidas väga Jannseni loetud kirjavarast lugu. 1836.aastal võttis kohalik abipastor Carl Körber Jannseni omale kutsariks. Samuti jäi tal aega õpetada Jannsenile vaimuandeid muusikas ja saksa keeles. Jannsen puutus noores eas väga palju sakslastega kokku ja see on üks põhjustest, miks ta nendega ka hiljem hästi läbi sai. Kui saksa keel selgeks sai, oli Jannsenil palju võimalusi edasiseks eneseharimiseks. Körber toetas Jannseni õpinguid ja aitas tal saada tööd kohaliku köstrina.
Paari aasta pärast võttis ema Jaani enda juurde tagasi ja saatis ta Vändra köstrikooli. 1833.a. sügisel avati Vändras köstrimajas kihelkonnakool, mille ülesandeks oli ette valmistada külakooli õpetajaid ja vallakirjutajaid. Sinna pääses ka kohe Jannsen. Seal sai ta esmakordselt lugeda O.W. Masingu "Maarahva Nädalalehte". Sealt tekkiski esmakordselt huvi hakata ise väljaandma lehte. Kui kool oli läbi ja leeris käidud (1836), võttis kohalik abipastor Carl Köber Jannseni endale kutsariks. Köber õpetas Jannsenile saksa keelt ja laulmist. Saksa keele omandamine avas Jannsenile tee edasiseks eneseharimiseks. 19-aastaselt sai Jannsen- tõenäoliselt Köberi eeskostel- oma endise õpetaja Kochi käealuseks nii koolis kui ka kirikus : ta aitas tollel lapsi õpetada ja hoolitses eeslauljana, et kogudus paremini viisi peaks. 1842.a. lõpul esitas Koch lahkumispalve ja siis pandi Jannsen tema asemel Vändra kösterkoolmeistriks
Taani hindamisraamat Liivimaa vanema riimikroonika Liivimaa noorem riimikroonika Katekismus Esimene säilinud eestikeelne raamat on Wanradti ja Koelli katekismus, milles seisab kõrvuti saksa ja eesti keelne tekst. Katkekismus oli lühike usuõpik. Esitas kristliku õpetuse olulisema ainestiku kokkusurutud kujul. Martin Lutheri väike katekismuse järgi on kujunenud eesti rahva eetilised tõekspidamised. Baltisaksa kirjanikud(keele arendajad) Georg Müller oli abipastor, kes kirjutas eesti keelseid jutlusi. Tema koostatud on 39 jutlust. Tegemist on esimese suurema eestikeelse kirjaliku mälestisega, milles kajastuvad meie maa ja rahva ajalugu, katk ja selle laastavad tagajärjed. Jutlustest saab teada, et Pühavaimu koguduse juures tegutses ka eestikeelne kool. Heinrich Stahl Oli silmapaistvam trükitud kirikukirjanduse esindaja. Mees oli pärit Tallinnast ja omandas
Teised ajalehetoimetajad olid kas kirikuõpetajad, koolmeistrid või ametnikud. Jannseni kõrval olid 1860.-70. aastatel ajakirjanikena tuntumad ja mõjukamad Carl Robert Jakobson ning Jakob Hurt. Eesti rahvuslik ärkamisaeg ja ajakirjandus Johann Voldemar Jannsen 1819-1890 Sündis 16. mail 1819 Vändras möldri ja kõrtsimehe pojana. Poisile pandi nimeks Jaan, perekonnanime sai nende pere paar-kolm aastat hiljem. Õppis Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis, oli kutsariks abipastor C. Körberi juures, kellelt sai õpetust muusikas ja saksa keeles. Aastast 1838 oli J Vändras koolmeistri abi, 1842. aastast köster ja kihelkonna (khk)-kooliõpetaja. Nüüdsest kanti ta kohaliku saksa koguduse personaalraamatusse kui Johann Jannsen. Alles 1860. aastate lõpul hakkas ta ajalehetoimetajana kasutama Johann Voldemar Jannseni nime. Abiellus saksa päritoluga piimaametniku tütrega 1843, neil sündis 6 last. Rahamured sundisid katsetama kirjapõllul
annaabi.ee 
