Tööleht: elu areng Maal Kasuta õ lk 14-25 ja neti aadresse Kaimar Pihlapuu (Kuna saatsin pdf-iga siis läksid tabelid kaduma , kuid peaks arusaadav olema) Millised eeldused olid Maal elu tekkeks? Elu tekke kohta on kaks peamist arusaama. Esimese arusaama järgi on elu Maale jõudnud kosmosest (panspermia), teise arusaama järgi aga on elu Maal tekkinud abiogeneesi teel ehk eluta ainest moodustunud. Üldiselt on pooldatud pigem abiogeneesi teooriat. Kirjelda elu tekke kolme etappi. 1.On toimunud elu algne loomine 2.Elu alged maale saabunud teistelt taevakehadelt 3.Elu on maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena Kuidas moodustuvad fosfolipiididest membraanid? Bioloogilised membraanid on lehelaadsed struktuurid, mis koosnevad valdavalt lipiididest (lihtsamalt öeldes rasvadest) ja valkudest. Kõikidel membraanidel on sarnane ehitus. Peamine lipiidide rühm, millest membraanid koosnevad, on fosfolipiidid ehk kahest
Elu tekkest on kaks peamist arusaama. Esimese arusaama järgi on elu maale tekkinud kosmosest, kus siis kosmosest tuli elus aine või või keha maakerale, mis arenes maakeral edasi ja seejärel tekkis maale elu. Nimetatakse elu tekkimist panspermia teel. Teise arusaama järgi on elu maale tekkinud eluta ainest või kehast, mis hakkas aja jooksul maakeral arenema, ning arenemise käigus muutus elusaks. Sellele järgnevalt tekkis maale elu. Nimetatakse elu tekkimist abiogeneesi teel. Enamasti teadlased pooldavad teist varianti, kus elu on maale tekkinud eluta kehast või ainest, mis on ajapikku arenenud saades energiat kosmosest tulenevast UV-kiirgusest, soojuskiirgusest või õhuelektrist. Maakeral on neli evolutsiooni tasandit, millega me oleme siia, sellise ajajärguni jõudnud. *Füüsikaline evolutsioon- füüsikalise evolutsiooni käigus tekkis maakera *keemiline evolutsioon- keemilise evolutsiooni käigus hakkasid tekkima maakerale esimesed
Elu tekkest on kaks peamist arusaama. Esimese arusaama järgi on elu maale tekkinud kosmosest, kus siis kosmosest tuli elus aine või või keha maakerale, mis arenes maakeral edasi ja seejärel tekkis maale elu. Nimetatakse elu tekkimist panspermia teel. Teise arusaama järgi on elu maale tekkinud eluta ainest või kehast, mis hakkas aja jooksul maakeral arenema, ning arenemise käigus muutus elusaks. Sellele järgnevalt tekkis maale elu. Nimetatakse elu tekkimist abiogeneesi teel. Enamasti teadlased pooldavad teist varianti, kus elu on maale tekkinud eluta kehast või ainest, mis on ajapikku arenenud saades energiat kosmosest tulenevast UV-kiirgusest, soojuskiirgusest või õhuelektrist. Maakeral on neli evolutsiooni tasandit, millega me oleme siia, sellise ajajärguni jõudnud. *Füüsikaline evolutsioon- füüsikalise evolutsiooni käigus tekkis maakera *keemiline evolutsioon- keemilise evolutsiooni käigus hakkasid tekkima maakerale esimesed
Jääb üle püstitada hüpoteese ja püüda neid katseliselt tõestada. Teadlased ongi siin suure töö ära teinud. On loodud pilt ürgsest Maast. Radioaktiivsete isotoopide uurimisega määratakse pinnase ja selles leiduvate elu jäänuste vanus. Keemilise evolutsiooni hüpotees väidab, et lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest ühenditest kujunesid aja jooksul atmosfääris ja ürgookeanis keerulised bioorgaanilised molekulid. Abiogeneesi hüpoteesi järgi tekkis elu elutust mateeriast (keerulistest bioorgaanilistest molekulidest) juhuslikult sobivate tingimuste tõttu, mis leidsid aset ainult üks kord Maa ajaloos. Tõsi, neid hüpoteese ei ole suudetud päriselt tõestada. Mõni keemilise evolutsiooni etapp on jäänud mõistatuseks. Ei ole ka õnnestunud luua bioorgaanilistest molekulidest rakku kunstlikes ürgse Maa tingimustes. Aga lihtsaim organism, mis kätkeb endas kõik elu omadused, on rakk. Teadlaste
organismid ning kujundavad ümber. Muld on tootmisvahend põllu-ja metsamajandusele, mis erinevalt teistest tootmisvahendistest ei vanane ega kulu, vaid vajab heaperemehelikku hooldust. Panspermia elu on Maale sattunud teistelt taevakehadelt. Eeldatakse, et tingimused maailmaruumi eri osades on universaalsed, peale elu teket ühel planeedil, on võimalik selle edasikanne ning püsimajäämine teisel. Abiogenees isetärkamine ehk elusaine tekkimine eluta ainest. Abiogeneesi primitiivne vorm oli levinud keskajal, mil usuti mitmete elusolendite tekkimist eluta ainest. Abiogeneesi tunnustamine vähenes oluliselt peale L. Pasteuri avastust, kes bakterite näitel tõestas, et tänapäeval tekivad kõik elusolendid endasarnastest eellastest. Biogenees elusaine tekib teistest elusolenditest. Kuid see ei välista, et esimesed eluvormid tekkisid eluta ainest. Tänapäeval peetakse abiogeneesi Maal võimatuks just elu olemasolu tõttu. 5
põhineb valgu sünteesil) treeningu puhul ei saa olla kohanemistsoonis, tarvis väljuda sellest, bioloogiline süsteem taastab üle, mitte nii nagu oli varem, sellel baseerubki treenitus. 3. Kuidas võis tekkida elu meie planeedil? ELU- Iseennast taastootev keeruline süsteem, mis on võimeline darwinistlikuks evolutsiooniks. Ühe teooria kohaselt on elu moodustunud eluta ainest ehk abiogeneesi teel ehk isetärkamise teel. Vesi oli tähtsal kohal. 4. Selgita lahti kuidas on omavahel seotud Päike, toit, CO2, H2O ja inimene Energiat saame me kõikjalt mida tarbime, peamiselt toidust. See, et inimesel on energiat tuleb sellest, et ta sööb toitu, mis on saanud energiat päikeselt footonitega (footon valguse elementaarosake). Taimed, vetikad ja tsüanobakterid seovad süsihappegaasi, vett ja valgust fotosünteesi käigus, et toota süsivesikutest energiat
- Elu eksisteerib igavesti (dogmatism) - Elu on korduvalt tekkinud elutust (kreatsionism sobiva vormiga elututest asjadest soodsas keskkonnas tekivad jääkjärgud elusolendid) Nt. Mudas tekivad bakterid ja protistid; maokujulisest puujuurest tekib soodsates tingimustes madu; jalgrattast kujuneb järk-järgult mootorratas) - Elu on Maale transporditud: o Kosmiline tolm o Meteoriidid - Elu on tekkinud üks kord abiogeneesi teel Elu korduva isetekke hüpoteeside välistamine 1665. a. F. Redi tegi väga lihtsa katse: Võttis 2tk liha. Üks lahtiselt, teine kaetud tiheda metallvõrguga. Vaglad arenesid ainult lahtisel lihatükil. 1778. a. F. Spallazani võttis lihapuljongi, kuumutas hoolikalt läbi ja jootis hermeetiliselt klaasnõusse. Puljong seisis nädalate-kuude kaupa ja ei roiskunud. 1828. a. A. Wöhler sünteesis anorgaanilistest ühenditest kusiaine. 1880-ndate alul L
sarnasied protsesse (kivi soojeneb ka päikese käes aga pärast jahtub ju maha). Elu tekke hüpoteesid: 1. Elu on loodud (üleloomulike jõudude poolt), 2. Elu eksisteerib igavesti (polegi küsimust kuidas tekkis, sest on koguaeg olemas olnud), 3. Elu on korduvalt tekkinud elutust (elutust tekivad mikroorganismid) a.) iseteke ja b.) loomine, 4. Elu on Maale transporditud (a. kosmiline tolm, meteoriidid, b. Transporditud- ufuga nt.), 5. Elu on tekkinud abiogeneesi teel üks kord soodsate keskkonna tingimuste kokkulangemisel. Elu isetekke välistamine elutust hilisematel perioodidel. XVII sajand itaalia F. Redi välistas elu isetekke elutust kärbse vaklade näitel- võttis kaks lihatükki, yhele pandi metallvõrk teisele mitte, yhele pääsesid kärbsed munema, teisele mitte. XVIII saj. F.Spallazani- võttis lihapuljongi kuumutas läbi ja jootis kolbi õhukindlalt kinni, näitas, et puljong ei hägustu. A sai kriitikat- sest
annaabi.ee 
