LAEVA ABIMEHHANISMID Abimehhanisme võib tinglikult Liigitada: Peamasinat teenindavad abimehhanismid ( jahutusseadmed, õlitusseadmed ,pumbad , kompressorid jne. ). Üldotstarbelised ( rooliseade, kuivendussüsteemid , ventiltsiooni- õhukonditsoneeri, küttesüsteemi seadmed, majandusveevarustus, tuletõrjeseadmed haalamisseadmed, bukseerimisseadmed, laadimisseadmed, pääasteseadmed jne. ) Eriotstarbelised abimehhanismid ( kalapüügiseadmed , spetsiaalsed meretingimustes ümberlaadimise seadmed, reisilaevadel laeva kõikumise summutusseadmed jne.) Hüdrauliste mehhanismide mõiste • Hüdraulika on teadus ,mis tegeleb vedelike tasakaalu ja liikumise seaduste uurimisega ning nende seaduste praktilise rakendamisega • Esimesed andmed teaduslikust lähenemisest hüdraulikale pärinevad aastast 250 e.m.a. , mil Arhimedes avastas vedelikku ...
ülesannete täitmiseks. Korstnakate. See on metallkest, mille sisse on paigutatud pea- ja abimasinate gaasieemaldus- seadmed, katelde suitsu ja aurulasketorud, ventilaatorid jm. Korstnakatte kuju annab laevale arhitektuurilise ilme ja seetõttu tehakse voolujoonelisena ning sobitatakse kokku laeva muude arhitektuuriliste elementidega. Seetõttu on korstnakatte sees harilikult küllalt ruumi, et mahutada mitmesuguseid abimehhanisme, lao-, töö- ja abiruume. 9.3 Laeva üksikesemete konstruktsioon. Pardaluugid. Pardaluugid on suured ümardatud nurkadega neljakandilised avad laeva parrastes. Need avad on ette nähtud lasti ja varustuse laadimiseks horisontaalmeetodil, reisijate peale- ja mahakäimiseks, ka lootsi pardale võtmiseks. Suletakse ühe- või kahepoolsete luukidega. Suletud avad peavad olema veetihedad. Selle tagavad servadele paigutatud kummitihendid
töökaitse- ja sanitaareeskirju. 5.Vahimotorist peab tegema ringkäike masinaruumis, abimehhanismide ruumis ning veenduma mehhanismide korrasolekust ja korralikust tööst. 6.Vahis olles jälgima laevamehhanismide ja süsteemide tööd ning vastutama nende eeskirjajärgse ekspluateerimise eest. Vahimotoristile lisanduvad kohustused vastavalt masinate ekspluatatsioonile kitsustes sõitmisel ja sildumisel. 7.Teenindama laeva peamasinaid, abidiisleid, abimehhanisme ja süsteeme ekspluatatsioonis ning tegema hooldust. Järgima laevamehhanismide jaelektriseadmete tehnilise ekspluatatsiooni, tuleohutuse-, sanitar- ja töökaitse-eeskirju. 8.Tegema remonttöid mehaaniku korraldusel ja juhendamisel. Oskama kasutada remondil vajalikke mõõteriistu ja töövahendeid. 9.Tegema laeva punkerdamisega seotud töid. Koristama laeva masinaruumi ning teisi laeva tehnilise ekspluatatsiooniga seotud ruume. 10
meetod ... Lk 16 teine pool Elemendilised maksumused platsil koostatakse esialgse projektlahenduse alusel, loetletakse tähtsamad hoone osad nt maa-alune osa, maa-pealne osa (karkass, katuse konstr., siseviimistlus) Nii saab erinevatele objektidele andmeid koguda, ligilähedaselt eelarvestada. Ligilähedast töömahtude meetodit võib kasutada tellija või ehitaja. Tähtsamatele töödele arvutus enamasti esialgu ligilähedased mahud, mida püütakse hinnata kaasates sinna abimaterjalide, abimehhanisme. Mitmetegurilised detaileelarved: Ühikhinna meetod Operatsiooniline eelarvestus Ühikhinna meetod nt sarrustööd (kg) 1. 0,06 h/kg - tööjõu tunnid 2. 70 kr/h tööjõu tunnitariif, arvestab makse 3. Ülekulu 51 4. Sidumistraat 21 5. 6 kr/kg Andmed selleks, et kulupositsiooni hinnata. Ressurssi ühikmaksumus = ressurssi kulunorm * ressurssi ühikhind Ühikmaks * töömaht = kulupositsiooni kogumaksumus.
rid sageli mitmesilindrilistena. Töötaktide vaheajad on neil lühemad, mis teebki mootori käigu ühtlasemaks. Kodu- maistel mootorratastel on levinud kahesilindrilised mooto- rid nii kähe- kui neljataktilise töötsükliga (vt, joon. 6, d ja e). Sellises kahetaktilises mootoris järgnevad töötaktid väntvõlli iga 180° ja neljataktilises -- 360° suuruse pöör- denurga järel. Pideva töö tagamiseks vajab mootor peale oma põhiosa väntmehhanismi veel mitmesuguseid abimehhanisme ja 23 -süsteeme: gaasijaotusmehhanismi, jahutus-, õlitus-, toite- ja süütesüsteemi. Nende ehitus- ja tööpõhimõtteid käsitle- Väntmehhanism takse allpool. Joonisel 7 on näidatud kähe- ja neljataktiliste mootorite Väntmehhanismi abil muundatakse kütuse põlemisel eral- üldvaated. duv soojus mehaaniliseks tööks ja kolvi edasi-tagasi-liiku-