Liitleht koosneb erinevast arvust lehekestest Sulgja liitlehe lehekesed kinnituvad rootsule üksteise kõrval nagu linnusule osakesed Sõrmja liitlehe lehekesed kinnituvad leherootsu otsa nagu sõrmed pihupessa Abilehed Leherootsu alusel olevad lehesarnsed väljakasved, pärislehtedest enamasti palju väiksemad (harva suuremad või sama suured), terve või sakilise servaga 41. hõbemarana lehe alusel on kaks väikest abilehte aas-seahernel on kahe sulglehekesega lehe alusel kaks sama suurt abilehte 42. hambulise servaga abileht kannikese leherootsu alusel 43. Kõrglehed taime ülemises osas õite läheduses asetsevad lehed, mis on enamasti pärislehtedest väiksemad ja erineva kujuga, sageli värvilised 44. lillad kõrglehed hariliku härgheina varre tipus Kandelehed õie või õisiku alusel olev leht, sageli värviline, teistsuguse kujuga kui pärislehed
· mineraalaineid 2,5 ....3,5% · valku 22...34% · rasvaineid 0,7...1,5% · tärklist 20...48% · tselluloosi 5,2...7,7% Nagu kõik liblikõielised kultuurid, on ka hernes mullaviljakuse tõstja, sest tema juuremügarad seovad õhulämmastikku. Herne tavasortidel on 2...3 paari lehekestega liitlehed, mille ladvas on vähesed köitraod ja alusel ümbritsevad taime vart kaks suurt abilehte. Poollehetutel sortidel on lehekesed muutunud tugevateks köitraagudeks, säilinud on abilehed. Lehetutel sortidel need puuduvad. Nii suureneb taimede omavaheline kokkuhaakumine köitraagude abil, mis parandab taimiku seisukindlust. Sobivaim eelvili hernele on teraviljad, olles ka ise heaks eelviljaks, kuna katkestab teraviljade haigustsüklid, aktiviseerib mulda ja rikastab seda lämmastikuga.
Sigimik: sünkarpne, aksillaarne (keskne) või basaalne (alumine) platsentatsioon; Vili: kupar o Umbrohud: p. kadakkaer (Cerastium) ja p. tähthein (Stellaria) o P. Dianthus - nelk Dianthus caryophyllus - väärisnelk sug. Polygonaceae kirburohulised ehk. Tatralised o Rohttaimed, põõsad, liaanid või puud, tihti paisunud varresõlmedega Lehed: vahelduvad, lihtsad, alusel on kaks abilehte varreümbristeks tõrveks kokku kasvanud Õied: hüpogüünsed, liitõisikutes, kilejate kandelehtede kaenlas, varustatud kandelehekestega Õiekate: kolmetine või viietine, 3+3 aluselt kokkukasvanud õiekatelehti Kroon: -; Tolmukad: 2-9, tavaliselt 6 või 8 Viljalehed: 3; Sigimik: sünkarpne, ainsa basaalse seemnealgmega
· Kaunviljade väetamisel ei pea kasutama lämmastikväetist · Põhiväetisteks on fosfor- ja kaaliumväetised · Kaunviljade vars on väga mitmesuguse mehhaanilise tugevusega, enamus vajab toestamist või tugikultuuri · Kaunviljade õitsemine pole üheaegne, seega nende valmimine on ebaühtlane ja koristusaja määramine Raskendatud Herne botaanilised iseärasused · Herne tavasordid liitlehed 2 -3 paari lehekestega, mille tipus on mõned köitraod, 2 suurt kokkukasvanud abilehte · Herne poollehetud sordid lehekesed on muutunud tugevateks köitraagudeks, abilehed säilinud · Herne lehetud sordid puuduvad ka abilehed · Determinantsed e. määratud kasvuga sordid - lõpetavad teatud arenguastmes õite moodustamise ja kasvu ning valmivad (uued keskvalmivad sordid) · Indeterminantsed e.määramata kasvuga sordid jätkavad õitsemist ja kasvu pikal perioodil kuni põud või külm selle lõpetab Kaunviljade agrotehnoloogia
sest saksauulide lehed on täiesti redutseerunud, puu on kõva, upub vees ja puruneb löögist kildudeks, kütteväärtuselt jääb maha ainult heast kivisöest. 34. SUGUKOND TATRALISED * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi tatralaadesed (seltsi kuulubki ainult üks sugukond tatralised). * Liike umbes 900. Rohttaimed ja põõsad vahelduvate lihtlehtedega, mille alusel on kaks abilehte tõrveks kokku kasvanud. * Pähkelvili. Levimise soodustamiseks on tekkinud viljadele tiivataolised lisemed või konksjad jätked. Eriti täiuslik levimisviis on Kesk-Aasia kõrbepõõsal kalligooniumil. Selle ümmargused viljad on rohkete tiivuliste või peeneharuliste jätketega, mis soodustavad vilja veeremist üle liiva. Piisab nõrgast tuulest, et panna see õhuline kerake hüpeldes liikuma. Võrkjad jätked lasevad liiva läbi ja väldivad mattumist kohtades, kus luited on liikuvad
annaabi.ee 
