Viljandi linnus oli keskajal üks võimsamaid ja suurimaid Liivimaal. Viljandi ordulinnuse varemed Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kirikud Jaani kirik on Viljandi vanim kirik, mis ehitati 15. sajandi lõpus. Jaani kirikul oli abikirik Vanamõisa külas , mis sai tuntuks Risti kabeli nime all. Risti kabel hävitati Liivi sõjas. 19. sajandil ehitati lisaks Jaani kirikule ka Pauluse kirik. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase
Sõdade käigus sai see korduvalt purustatud. Vallitorn ja paekivikillud on juba 1441. aastal esmakordselt olnud kasutusel Paide vapi motiivina. PAIDE PÜHA RISTI KIRIK Püha Risti kirik asus Paides juba keskajal. 1573. aastal lasti kirik Paide piiramisel venelaste poolt õhku. Rootsi ajal rajati praeguse kiriku ette väike puukirik, mis põletati 1703. aastal koos linnaga maha. 1730. aastal rajati rootsiaegse puukiriku kohale vanasse kasvuhoonesse abikirik. Kirikus asub ka Vabadussõjas langenud koguduse liikmete mälestusmärk-epitaaf, mille kavandas August Roosileht. HARIDUS Paides tegutseb kolm kooli: Samuti on seal kaks lasteaeda: Paide Ühisgümnaasium Paide Sookure Lasteaed Paide Gümnaasium PAIde Lasteaed Paide Täiskasvanute Keskkool LIPP Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
5 Minu kodukoha kirik Paide Püha Risti kirik on kirik Järva maakonnas Paides. Kirikut kasutab EELK Paide Püha Risti kogudus. Ajalugu. Püha Risti kirik asus Paides juba keskajal. 1573. aastal lasti kirik Paide piiramisel venelaste poolt õhku. Rootsi ajal rajati praeguse kiriku ette väike puukirik, mis põletati 1703. aastal koos linnaga maha. 1730. aastail rajati rootsiaegse puukiriku kohale vanasse kasvuhoonesse abikirik. 1767. alustati keskaegse kiriku müüridele uue hoone rajamist. Esmalt puhastati ja kaevati välja vundamendid. August Wilhelm Hupeli sõnul tulid mulla alt välja keskaegsed piidad, sambad ja hauakivid. Kiriku ja torni müürid ehitati paekivist, kuid võlvimata lagi ja torni ülaosa olid puust. Paide kiriku torn ehitati mitte kiriku lääne- vaid lõunaküljele. Seda seetõttu, et siduda linna turuväljak ja kirikuhoone ühtseks klassitsistlikuks tervikuks. 10
Poolale, Venemaale, Rootsile. Liivi sõja lõppedes kehtestasid rootslased saarel luteri usu ja likvideerisid katoliiklikud piiskopkonnad. Kiriklikult kuulus saar eelneval ajastul Vana-Pärnu, hiljem Audru kihelkonda. Kirikut ja preestrit saarel ei olnud, kirderannas paiknes vaid köstri teenindav kabel (selle asupaigas täna kohanimi Vanakiriku). 17.saj. siirdub Kihnu Tõstamaa kihelkonna koosseisu ja 1642 a ehitatakse saarele Tõstamaa abikirik. 1680 a saab Kihnu jälle alalise vaimuliku - kaplani, kuid juba 1689 a jääb saarele jälle vaid köster. 1624 a revisjoni järgi kuulub Kihnu koos Tõstamaa mõisaga Rootsi riigile kui endise piiskopi õiguste pärijale, otsealluvusega Pärnu lossile. Revisjonis on märgitud neli küla - Sukrekill, Lemstikill, Rohtsekill ja Linakill. Mainitakse 45 talu 83 meeshingega. 1627 a moodustati Pärnu krahvkond, mis hõlmas ka Kihnu ning mille valdajaks sai krahv von
Vara kogudust on läbi aegade teeninud Maarja-Magdaleena kui kihelkonna peakoguduse õpetajad, vähemasti kuni 1926. aastani, mil siinne kogudus iseseisvus.34 Samuti on vaimulikud käinud Palamuselt ja Tartust. Kohapeal on elanud peamiselt köstrid, õpetaja on käinud ainult suuremate pühade ja ametitalituste puhul. Martin Juuno oli pikki aastaid Vara kiriku köster. Oma tööd Vara koguduses alustas ta umbes aastatel 1925-1926. Vara kirik oli Maarja- Magdaleena abikirik nind pastor oli kohal ainult suuremate pühade ajal. Martin Juuno tähtsus Vara valla elus oli suur, sest tema õlul oli laste ristimine, surnute matmine, laulatuste ja muud teenistuste pidamine. 1945. aastal sai M. Juunost Vara koguduse juhatuse liige. Vara kiriku raamatutes on Juunot juhatuse liikmena viimast korda mainitud aastal 1959. Varnjast pärit Martinil ja tema abikaasal Olgal oli poeg Udo, tütar Hilda ja kasutütar Alma.Kaks viimast võtsid osa ka näiteringi tööst
annaabi.ee 
