Harilik männikärsakas Hylobius abietis Ott Orro Eestis on 3 eriliiki männikärsakaid. Männikärsakas on tumepruun kollakate tähnidega kahjurputukas. Männikärsaka toiduks on peamiselt männikoor. Suvel tehtud metsaraie loob väga head paljunemis tingimuse männikärsakale. Männikärsakas on u. 1cm pikk. Männikärsakad munevad maist juunini. Männikärsaka vastsed nukkuvad. Nukkudest kooruvad valmikud, valmikud elavad 2-3 aastat. Männikärsakad tapavad iga aasta sadu tuhandeid istutatud männiistikuid. Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/lisa/3klass/8talu/mnnikrs.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_m%C3%A4nd#Kahjurputukad "Loodusõpetus" VI klass, II osa, Sirje Kaljula ja Hendrik Relve, Koolibri, 2005.
tõugud elavad sarapuupähklites. Tüvekeste kahjurid (putukad, kes närivad laikudena noorte tüvekeste koort, kaevandavad selles käike, imevad mahla. Nad elavad kas kogu oma elutsükli vältel või Erinevaid pahklestasid vähemalt mõnel oma arenguetapil puude koore all või puidus.): Harilik männikärsakas (Hylobius abietis), Väike-männikärsakas (H. pinastri), Kuuse- juureürask (Hylastes cunicularius, kahjustavad istutatud okaspuutaimede (eriti kuuse) Kuusel: Suur-pahktäi (Adelges (Sacciphantes) abietis) käbikujuline pahk võrse tüvekeste maapinnalähedast osa ja peajuurt), Männi-juureürask (Hylastes brunneus), alusel. Roheline pahktäi (Adelges viridis) käbikujuline pahk võrsel, täid rändavad
terrestis Selts Dacrymycetales Sgk Dacrymycetaceae Suur sarvik Calocera viscosa Väike sarvik Calocera cornea Alamhõimk. Pucciniomycotina Klass Pucciniomycetes; Selts Puccinales Sgk Pucciniaceae Kuuse okksarooste Chrysomyxa abietis Alamhmk. Urediniomycotina Klass Urediniomycetes Selts Uredinales Sgk Melampsoraceae Pajurooste Melampsora salicina Sgk Pucciniaceae Pihlaka näsarooste Gymnosporangium cornutum Sgk Pucciniastraceae
kuulmekile, inimene jääb kurdiks. vale 148. Nimeta inimese seisukohast kahjulikke mardikaid Eestis: 1) Cetonia aurata - kuldpõrnikas 2) Oryctes nasicornis - ninasarvikpõrnikas 3) Hylastes brunneus männi-juureürask 4) Anthonomus pomorum õunapuu-õielõikaja 5) Hylobius abietis - harilik männikärsakas 6) Ips typographus kuuse-kooreüras 149. Nimeta inimese seisukohast kahjulikke liblikaid Eestis: 1. Tinea bissellinella riidekoi 2. Yponomeuta malinellus õunapuu-võrgendikoi 3. Cydia pomonella õunamähkur 4. Cydia nigricana hernemähkur 5. Sinine paelöölane 6. Männivaksik 7. Pieris brassicae suur-kapsaliblikas 8. Pieris napi naeriliblikas 9. Külmavaksik 150
Selle abil puuritakse taimekoesse auk, kuhu asetatakse muna. Vastsed on jalutud valkjad tõugud. Sageli mono- või oligofaagid. Talvituvad mardikana, sellepärast on neid rohkem kevadel ja sügisel. Nende hulgas on palju põllu ja aiakahjureid. Hernekärsakas Sitona lineata elab herneseemnetes, õunapuu-õielõikaja Anthonomus pomorum avanemata õunapuuõies, maasika-õielõikaja A. rubi maasikaõites, pähklikärsakas Curculio nucum sarapuupähklites, männikärsakas Hylobius abietis vastne juurtel, valmik närib koort puuokstelt. Sugukond ürasklased Scolytidae (=Ipidae). Väikesed (1,2-5, harva kuni 9 mm), silinderja kehaga tumedad mardikad. Uuristavad puitu, koore alla ja koorde käike, kuhu munevad. Kattetiivad on kohastunud näripuru käigust väljalükkamiseks. Tõugud on jalutud. Mõned liigid asustavad elavaid puid ja on seega ohtlikud metsakahjurid. Vastsed närivad oma käigud risti emakäiguga, seetõttu moodustuvad igale liigile iseloomulikud käikude mustrid
lageraietest. Turberaietel on ka eeliseid: · asendamatud puistutes, kus lageraie kahjustaks metsa muid funktsioone (ravim- ja marjataimede kasvualad; kaitset vajavate lindude ja loomade elupaigad; loodus- ja kultuurimälestisi ümbritsevad puistud; puistuis, kus lageraie rikuks maastikuilme); · väiksemad metsauuendamiskulutused; · sobiv kasutada kaitsemetsades; · putukkahjustuste oht looduslikele taimedele on väiksem kui kultuurtaimedele (Hylobius abietis). Enamiku turberaieviiside korral saadakse uus metsapõlv vana metsa all olevast järelkasvust, mis lühendab raieringi. S.t. kui lageraiete puhul pärast metsa raiumist kulub 3-4 a. taasmetsastamiseks, siis turberaiete puhul on pärast vana metsa raiumist järelkasv juba olemas. Esimeste raietega raiutakse tavaliselt välja kehvemad, kahjustatud puud, samuti tormihellad ja järelkasvu kõige enam varjavad puud. Headesse valgustingimustesse