ka osav, vahva, tugev ja kauni välimusega. Seejuures pole need iseloomulikud ainult meestele vaid ka naistele. "Dekameron" oleks nagu kirjutatud naistele. Boccaccio ütleb eessõnas, et kui naised kannatavad armuvalu käes, siis ei pääse nad süngetest mõtetest, sest neil pole seesugustelõbustuste võimalusi nagu meestel, kes lahutavad oma kurbust küttimise, kalastamise, ratsutamise, kauplemisega. Boccaccio on "Dekameronis" täielikult muutnud abielutruuduse käsitlust. Oma viimased eluaastad põhendas Boccaccio Dante teoste uurimisele ja kommenteerimisele. 1373.aastal sai temast Itaalia esimene dantoloogiakateedri juhataja. Ühtlasi asus ta kirjutama Dante elulugu, mida surm ei võimaldanud lõpuni viia. Eesti lugejale on kättesaadav "Dekameron"(1957) Johannes Semperi tõlkes ning katkend jutustusest "Fiametta" ("Renessansi kirjanduse antoloogia", 1984) Aleksander Kurtna tõlkes.
Ülevuse puudumine. Konkreetsed kirjeldused, puuduvad poeetilised hüperboolid ja metafoorid. Lahing sõdurile raske rtöö, sõjasaak tähtis. ,,nibelungide laul" 13. Saj.Saksamaal. Rüütlikirjanduse kõrghetkel. Loonud anonüümne spiilman. Esiplaanil armastus ja abielu. Solvumine, kättemaks, rüütellikuse ilmingud. Sarnaneb rüütliromaanile. Euroopas kõige traagilisem. Esimene trükki jõudnud keskaegne eepos (1757a.) Teosele on omased daamikultuse, aumõiste ja abielutruuduse motiivid. Vahelduvad pidustused ja turniirid lahingutega. Kauge ajalugu segunenud müütidega. Autorit on mõjutanud ristiusk. Koosneb 39 episoodist, nimetat. Avantüürideks. S.o. seiklusteks. Jaguneb mõtteliselt kahte ossa. Sisulised Peategelased Kremhild ja Hagen. Üks eepose alikaid on olnud muinasjutud. Motiivid seostuvad Siegfriedi(aus, mehine) ja Brünhildiga. Sieg. Ja Kriem. armastuslugu on peetud keskaegses saksa kirjanduses ilusaimaks. Neil on üleloomulik jõud ja kosimisoskus.
Ülevuse puudumine. Konkreetsed kirjeldused, puuduvad poeetilised hüperboolid ja metafoorid. Lahing sõdurile raske rtöö, sõjasaak tähtis. ,,Nibelungide laul" 13. Saj.Saksamaal. Rüütlikirjanduse kõrghetkel. Loonud anonüümne spiilman. Esiplaanil armastus ja abielu. Solvumine, kättemaks, rüütellikuse ilmingud. Sarnaneb rüütliromaanile. Euroopas kõige traagilisem. Esimene trükki jõudnud keskaegne eepos (1757a.) Teosele on omased daamikultuse, aumõiste ja abielutruuduse motiivid. Vahelduvad pidustused ja turniirid lahingutega. Kauge ajalugu segunenud müütidega. Autorit on mõjutanud ristiusk. Koosneb 39 episoodist, nimetat. Avantüürideks. S.o. seiklusteks. Jaguneb mõtteliselt kahte ossa. Sisulised Peategelased Kremhild ja Hagen. Üks eepose alikaid on olnud muinasjutud. Motiivid seostuvad Siegfriedi(aus, mehine) ja Brünhildiga. Sieg. Ja Kriem. armastuslugu on peetud keskaegses saksa kirjanduses ilusaimaks. Neil on üleloomulik jõud ja kosimisoskus.
Julie armub oma koduõpetajasse, kuid pannakse mehele parun Volmarile. Julie haigestub raskelt, armastatu tulek päästab ta, kuid naine jääb truuks oma seaduslikule mehele. Suutmata piinu taluda, sooritab ta enesetapu ning kirjutab hüvastijätukirjas: ,,Ela hästi, mu armas sõber. Ah, ma lõpetan oma elu..."/ Julie kehastab jumaldamisväärsel moel mõistuspärast loomust, mis hoolimata kõigist kiusatustest leiab kuldse kesktee kire ja loomupärase kõlblusseaduse (antud juhul abielutruuduse) vahel. Selle kiriromaani sisse on pikitud filosoofilisi mõtisklusi ja allegoorilisi pildikesi. Näide: teoses on pildike lindlast Julie aias, mis on koht, kuhu linnud vabatahtlikult kogunevad, sest seal ootab neid ees hea toit ja hea sõna. Julie mõistus tuleb loomusele vastu ning teeb selle niiviisi oma abiliseks; linnud säilitavad oma vabaduse, ent alluvad meelsasti Julie tahtele. Vastukaja teosele: Daamid olevat teost lugedes nutnud, kuni jäid haigeks ja inetuks. Voltaire
armastus, abielu, solvumine, kättemaks, rüütellikkuse ilmingud · eepos läheneb rüütliromaanile · see on Euroopa kangelaslauludest kõige traagilisem · esimese keskaegse eeposena jõudis see trükki 1757. aastal · Nibelungide laulu aluseks on 2 lühikest eepilist laulu, mis arenesid süzee hargnemise teel, kui lisandusid üha uued tegelased ja episoodid · autor andis lauludele ühtse vormi, sobitas nende sisu · ---- · omased on daamikultuse, aumõiste ja abielutruuduse vormid; pidustused ja turniirid vahelduvad lahingutega · eepos pakub ideaalpilti rüütlikultuuri õitseaja feodaalühiskonna elust · sisaldab ka rahvuslikke jooni · eepos on segunenud müütidega ning ristiusuga · ---- · peategelased on Kriemhild ja Hagen neid vastandatakse · üks eepose iidseid allikaid on muinasjutud seostuvad Siegfreidi ja Brünhildiga · Siegfredil on üleinimlik jõud võitleb 12 hiiglase, 700 vägilase ja lohedega; haavamatus,
Ent milline on tõde kui kohustus meie kristlikes ühiskondades? Kristlus on pihtimine. Kaks kohustuste kogumit usku raamatut ja dogmat puudutav ning enese hinge ja südame kohta käiv on omavahel seotud. Professor Peter Brown rääkis, et kuivõrd oluline on aru saada, miks seksuaalsus sai kristlikes kultuurides meie subjektiivsuse seismograafiaks. Sel ajajärgul võime märgata ka arengut tuumikperekonna, abielutruuduse suunas ning meelehärmi suguakti pärast. Kas me võime siis öelda, et kristlus ei muutnudki asjade seisu? Ma oletan, et varajane kristlus tõi kaasa olulisi muutusi kui mitte seksuaalsesse koodi endasse, siis vähemalt sellesse, kuidas hakati suhtuma omaenese seksuaalsesse tegevusesse. Kristlus pakkus inimestele välja uue viisi, kuidas kogeda ennast kui seksuaalset olendit. Võrdleme 1)Artemidorost ja
annaabi.ee 
