Viimati nimetatud lool on teatud tõsieluline taust: Karksi rätsep Jaan Tõhk oli ostnud ühelt ahnelt karjamõisarentnikult loteriipileti kahekordse hinnaga ja hiljem lasknud mehe kiusamiseks lahti kuulujutu suurest võidust. Kitzbergi parimateks proosatöödeks peetakse kahte omavehl seotud juttu ,,Veli Henn" ja ,,Hennu veli". Nende peategelasteks on vanapoisiealised vennad Henn ja Jaan, kes lõpuks õnnelikult abielusadamasse jõuavad. Näidendid. Oma olulisemad teosed kirjutas Kitzberg pärast kutselise teatri sündi. ,,Tuulte pöörises" (1906) on ühekorraga armastus ja ideedraama. Draamat ,,Kauka jumal" (esietendus 1912) kannab üks Kitzbergi põhiteemasidraha võim ja raha needus. Kitzberg kirjutas ka rahvapärimustest ja arhetüüpidest lähtuvaid näidendeid. Niisugune on ,,Libahunt" (esietendus 1911), tema tähtsaim draamateos, mis kuulub meie lavaklassika südamikku. FAKTE JA VÄITEID.
lesepõletamisest, suudab lõpuks britlase jahedas südames süüdata isegi armastusleegi. Romaan "Kaheksakümne päevaga ümber maailma" tegi Jules Verne´i lugejate lemmikuks kogu maailmas, ta on tänaseni enim tõlgitud prantsuse kirjanik. Auda ja Philease õrn teineteise leidmine valmistas talle suurimat peamurdmist. Naised ei mängi tema raamatus tavaliselt mingit rolli. Armastus oli ka kirjaniku elus diskreetne teema ja perekonnal õnnestus ta üksnes kavalate manipulatsioonide abil abielusadamasse juhtida. Jules Verne tundis ennast erootika alal liiga saamatuna, et sellest kirjutada. Lõpuks andis Verne suuremat müügiedu taotleva kirjastaja pealekäimisele järele. Viimast sammu ei söandanud ta siiski astuda. Inglasest ja indialannast saab küll paar, aga abieluettepanek jääb Phileas Foggil välja ütlemata. See ülesanne tuleb Audal enda kanda võtta. Naislugejad olid igatahes vaimustuses.
arengule tugeva alustala panna. Lisaks kuulusid mõlemad ka rühmitusse Siuru, kus olid koos ühed keskseimad luuletajad. Underi, kui naissoost kirjaniku puhul võib õrnahingelisust ja peenetundelisust, mis kirjutamisstiilis avaldub, pidada loomulikuks, siis Visnapuu puhul võib seda kohati üllatuslikuks pidada. Samas on vähemalt mehe noorusajal kirjutatud armastusluulest võimalik välja lugeda probleemseid suhteid, mida Visnapuul pole õnnestunud positiivselt abielusadamasse tüürida. Juba 27-aastaselt mahtus Henrik Visnapuu loomesse lihtsuse ja eluõnne kõrvale ka tüdimust ning pettumust, mida ta ka oma esikkogus ,,Amores" avaldada ei peljanud. Hästi iseloomustabki mehe allaandmissoovi armuasjades tema luuletus ,,Loobumus", kus kirjeldatakse armuvalu ning purunenud südamega kaasnevat nukrust. Olen väsinud ootmast, olen pettund lootmast.
Päevikuvormis armastuslugu. Poiss tuberkuloosi haige ja ka tema armastatu kannatab selle all. Poole pealt mõista juba, et teos lõppeb traagiliselt. Tammsaare oma loo pealt kirjutanud. Palju helisid ja värve. Peategelane mängis viiulit. Novell „Kärbes“- armastuse otsingud. Peategelane otsib aga ei leia. Ainuke kellega rääkida on kärbes. Paralleelselt Tixi armastuseotsing aga ei jõua seegi õnneliku lõpuni. „Tixi lööritas ennast abielusadamasse“. Romaan „Kõrboja peremees“- 1922- Katku Villu, Kõrboja Anna ja Sauna Eevi. Olulised ka Anna isa ja Villu isa. Talupojaromaan, armastusromaan, sest kõik sündmused saavad alguse armastusest. Kõik vihjeline armastuse suhtes. Ei Anna ega Villu isa pole õiged peremehed. Lootus, et Eevi pojast saaks uus ja sobilik peremees. Anna isa pigem unistaja ja ei teinud midagi Kõrbojal ära. Villu isa oli kõigi uuenduste vastu. „Kõrboja peremees“
otsimisega, mis päädisid tavaliselt mõttetu vägivalla ja ülbusega. Kõige levinum seiklus, mis võimaldas samas kõige mõjuvamat eneseesitlust, oli turniir. Esialgu võis turniiridel haavata saada, mistõttu oli kirik turniiridele vastu. Aja möödudes muutusid turniirid aga vähem agressiivseks ja ohtlikuks. Algselt oli turniiride põhialaks suurema arvu osavõtjatega lähivõitlus, hiljem muutus see kahe ratsutava rüütli piigivõitluseks. Kui õnn rüütli lõpuks abielusadamasse juhtis, riputas kaunis sõdalane meelsasti oma mõõgavöö, relvad ja kullatud kannused varna ja hakkas tegelema nii omaenda kui ka abielu teel lisandunud varanduse haldamisega. 11. -13. Sajandil moodustasid aktiivse osa Euroopa väikeaadlist iuvenis'ed, sõjamehe seisusesse vastu võetud noored mehed, kes olid äsja rüütlikslöömise tseremoonial saanud kätte relvad ja kes hulkusid suuremates või väiksemates kampades väljaspool oma tavapärast keskkonda, ajades