Paragraaf 3 Abiellumis ealine on saanud 18. 15-18 aastane alaealine vib abielluda vanemate nusolekul vi on tal eestkostja siis tema loal. ---Takistused abiellumisel--- 1.ks isikutes on juba abielus 2.sugulaste vahel ei ole lubatud abielluda 3.lapsendajate ja lapsendatute vahel ei saa abielluda. 4.lapsendatu vahel kui neil on hine lapsendaja 5.teovimetul kellele on mratud eeskostja ---Perekonnanime valik--- 1.abikaasad valivad nimeks he abikaasa nime. 2.kumbki silitab abielueelse perekonnanime. 3.silitakse eelnev nimi ja lisatakse abikaasa nimi Nimeseaduse jrgi ei tohi eesnimi koosneda rohkem kui kolmest nimest vi kaahest sidekriipsuga eesnimest. Nelja osalist lahku kirjutatud nime lapsele panna ei saa. AJU Parem pool:mitte verbaalne - snadega seaos on minimaalne ja ttab jooniste skeemide, plaanide, piltide ngemisel. Snteesiv- terviku moodustamine osadest Eirab fakte ja phjuseid ja soovib edasi lkata otsustamist
osatähtsusega 7 Iga neljas ühepereleibkond Eestis on vabaabielupaar ning iga viies üksikema lastega. Vabaabielus elavaid paare elab veidi rohkem vaid Rootsis (27% ühepereleibkondadest) ning üksikemasid Lätis (28% ühepereleibkondadest). Ka Eestis on demograafilised protsessid, ühiskonna areng ja sellega kaasnenud väärtuste muutused toonud kaasa abielueelse kooselu muutumise tavapäraseks nähtuseks. Suurema osa paaride jaoks on vabaabielu näol tegemist abielu eeletapiga üksteise tundmaõppimiseks ning kooselu proovimiseks. Ent kooselu võib olla paari jaoks ka võrdväärne abieluga. Sellisel juhul aja möödudes abiellumist ei järgne. Niisiis ühelt poolt iseloomustab Eestit Põhjamaadega sarnane vabaabielude laialdase leviku trend. Teiselt poolt sarnaneme üksikemade suure osatähtsuse poolest Baltimaade
Mees lamab paar päeva abitult voodis. Levinud tava sugukonnaühiskondades, seda tehakse selleks, et mees saaks manifesteerida, et tema on isa. Lisaks on see ka maagiline toiming, kurjad vaimud peletatakse eemale, neile tehakse tünksi. Pruudiluna et kompenseerida tööjõukaotus, pruudi vanematele, maksab mees või mehe vanemad pruudi vanematele Pruuditeenistus teatud perioodil pärast pulmi töötab peigmees pruudi vanemate juures Pruudirööv püüd tasu maksmisest kõrvale hiilida Abielueelse seksi lubamine varieerub ühiskonniti suuresti. Aga abieluvälist seksi harrastavad mehed regulaarselt 69% ühiskondades ning naised 57% ühiskondades. 54% ühiskondi lubab meestele abieluvälist seksi ja 11% ühiskondi naistele. Seksiga seotud asjades on naiste pool reglementeeritum. Suuremas osas ühiskondades on keelatud seks menstruatsiooni ajal ning peale sünnitamist (danidel viis aastat, sest laps vajab tähelepanu, demograafilise kontrolli mehhanism)
lapse, mis hoiab sündivust madalal. Mehel peab olema iseseisev elatus allikas ja suutma peret ülal hoida. Ei ela koos rohkem kui kaks põlvkonda. Idas: abiellutakse nooremalt, naised u. 16. aastaselt. Rohkem kogukondlikus, suured pered, kus kolm põlvkonda ühe katuse all. Abielu keskmine kestvus 1015 aastat, sest üks abielu pooltest sureb. Abielueelse seksuaalsuse piiramine: Kihlus võis olla ka ilma seksuaalvahekorrata. Kui kirik käsitles enne abiellumist eostatud, kuid pärast abiellumist sündinud last seaduslikuna ning abielus sündinuna, siis linnades tõi see kaasa gildist väljaheitmise. Keelatud seksuaalpraktikad: Prostitutsioon, abielurikkumine, verepilastus, enesepilastus, loomapilastus, anaal ja oraalvahekorrad, homoseksuaalsus.
võimalik abielu lähisugulaste vahel. 15.saj. hakkas mõjuma tavaõigus, mis keelas lähisugulaste vahelise abielu. Abielu aluseks sai kihlus, peeti pulmad, pruut viidi väljavalitu majja. Abielu eluaegne, lahutus ilmalik ühepoolse süü tõttu äratõukamine. Abikaasade suhted: mees oli naise esindaja, eestkostja, st. naine oli samal tasemel lapsega naise eest otsustas mees. Naisel võtmeõigus majapidamine. Säilis neiupõlve nimi. Lahutus: lasteta abielu puhul sai naine tagasi abielueelse vara, lastega lahutuse korral võis kasutada mehe vara elu lõpuni. Vanemate ja laste suhted: vanemad eestkostjad, nende puudumisel allutatud erilistele hooldajatele. Kirik algul vallaslapsi ei tunnistanud, hiljem olukord paranes, vallaslapse hukkajat hakati karistama. Pärimisõigus: algul testament tundmata, maa läks maahärrale, hiljem tekkis Ühiskäe Lääniinstituut, st. lään anti mitmele isikule (N: isa + 2 poega). 1237 a
annaabi.ee 
