Sel perioodil valmis ka minu esimene suurvorm, Sümfoonia Es-duur. Tegelikult lootsid minu vanemad, et minust saab advokaat, seepärast õppisin ma 19011905 Peterburi ülikoolis juurat. Samal ajal õppisin ka muusikat, algul omal käel ja pärast juba asjatundjate juhendamisel. Advokaati minust aga kahjuks ei saanud, sest huvi muusika vastu oli suurem. Rääkige veidi oma abielust Katerinaga? Mu naine, Katarina, oli olnud minu sõber juba lapsepõlvest peale. Me abiellusime 23. jaanuaril 1906. Järgmisel aastal sündis meie esimene laps Fjodor ja juba aasta hiljem sündis meile tütar Ludmilla. Sveitsis sündis meil 1910. aastal teine poeg Soulima ja 1913. aastal tütar Maria Milena. Viimase raseduse ajal avastati Katerinal kahjuks tuberkuloos. 1920. aastal kolisime Prantsusmaale. 1934. aastal haigestus tuberkoloosi ka Ludmilla ja ka mina ise. Ludmilla suri 1938. aastal, Katerina aasta hiljem. Mina veetis haiglas viis kuud. See oli minu elu raskeim aeg.
sõdides ei saavuta midagi peale süütute elude hävitamise, sest keegi pidi lõpuks ikkagi relvad maha panema. ,,Ka teie armastate. See, mis te mulle oma öödest olete rääkinud, see ei ole tõesti armastus. Ainult kirg ja lihahimu. Kui inimene armastab, tahab ta armastuse nimel midagi teha. Tahab ohvrit tuua. Tahab teenida." Preester tegi Henryle selgeks, et ka tema armastab, kuigi ta seda ise veel ei tea, sest Henry pole veel armastust kogenud. ,,Me ütlesime teineteisele, et me abiellusime sel päeval, kui Catherine siia hospidali tuli, ja lugesime, mitu kuud on meie pulmapäevast möödas." - Kahele armunud inimesele ei oma mitte mingisugust tähtsust mõni ametlik dokument, mis seda justkui tõestama peaks, sest armunud saavad sellest aru, et nad üksteisest hoolivad ja selleks ei vaja nad vähimaidki kõrvalisi või paberi peale kirjutatud tõendeid. ,,Korraga ma mõistsin, et minu jaoks on sõda lõppenud. Aga seda tunnet, et sõda oleks tõesti lõppenud, mul ei olnud
Tasud: 40 naela aastas, tasuta majutus ja toit. 2) Lugu mr. Rochesteri seisukohalt. Mul oli õnnelik elu kuni 18 eluaastani, mil mu isa suri. Ta jättis mu vennale kogu oma varanduse. Varsti peale päranduse kättesaamist mu vend suri. Ma olin suures shokis, ma ei teadnud mida teha.Kuid ta ei tahtnud ka mind vaeseks jätta. Sain aru, et mu isa oli otsinud mulle ühe väga kauni neiu Ladina-Ameerikast. Neiu isa oli väga rikas ja see oligi vist põhjus, miks mu isa meid paari pani. Me abiellusime. Varsti sain aru, et mu naine on hull. Ta üritas mind mitu korda tappa, kuid see õnneks ei õnnestunud tal. Ma palkasin talle hooldaja, kes teda valvaks ja tema eest hoolitseks. Ma maksin ta hooldajale suurt palka. Jätsin oma hullu naise tema hoole alla ja läksin reisile. Ma reisisin kogu Euroopa läbi et leida endale uut naist, kuid keegi ei sobinud mulle. Ma käisin mitmete Saksa ja Prantsuse naisega. Lõpuks ma leidsin endale ühe sobiva naise. Ta nimi oli Celine Varens
Rochesteri nägemine taastus. 2) Lugu mr. Rochesteri seisukohalt. Mul oli õnnelik elu kuni 18 eluaastani, mil mu isa suri. Ta jättis mu vennale kogu oma varanduse. Varsti peale päranduse kättesaamist mu vend suri. Ma olin suures shokis, ma ei teadnud mida teha.Kuid ta ei tahtnud ka mind vaeseks jätta. Sain aru, et mu isa oli otsinud mulle ühe väga kauni neiu Ladina-Ameerikast. Neiu isa oli väga rikas ja see oligi vist põhjus, miks mu isa meid paari pani. Me abiellusime. Varsti sain aru, et mu naine on hull. Ta üritas mind mitu korda tappa, kuid see õnneks ei õnnestunud tal. Ma palkasin talle hooldaja, kes teda valvaks ja tema eest hoolitseks. Ma maksin ta hooldajale suurt palka. Jätsin oma hullu naise tema hoole alla ja läksin reisile. Ma reisisin kogu Euroopa läbi et leida endale uut naist, kuid keegi ei sobinud mulle. Ma käisin mitmete Saksa ja Prantsuse naisega. Lõpuks ma leidsin endale ühe sobiva naise. Ta nimi oli Celine Varens
Tasud: 40 naela aastas, tasuta majutus ja toit. 2) Lugu mr. Rochesteri seisukohalt. Mul oli õnnelik elu kuni 18 eluaastani, mil mu isa suri. Ta jättis mu vennale kogu oma varanduse. Varsti peale päranduse kättesaamist mu vend suri. Ma olin suures shokis, ma ei teadnud mida teha.Kuid ta ei tahtnud ka mind vaeseks jätta. Sain aru, et mu isa oli otsinud mulle ühe väga kauni neiu Ladina-Ameerikast. Neiu isa oli väga rikas ja see oligi vist põhjus, miks mu isa meid paari pani. Me abiellusime. Varsti sain aru, et mu naine on hull. Ta üritas mind mitu korda tappa, kuid see õnneks ei õnnestunud tal. Ma palkasin talle hooldaja, kes teda valvaks ja tema eest hoolitseks. Ma maksin ta hooldajale suurt palka. Jätsin oma hullu naise tema hoole alla ja läksin reisile. Ma reisisin kogu Euroopa läbi et leida endale uut naist, kuid keegi ei sobinud mulle. Ma käisin mitmete Saksa ja Prantsuse naisega. Lõpuks ma leidsin endale ühe sobiva naise. Ta nimi oli Celine Varens
Ehalate perre kuulub (vana)isa Olav (vana)ema Katrin, tütar EevaLiisa ja poeg Tanel ja lapselaps Tauri. Olav Ehala tutvus oma naise Katriniga konservatooriumis, kus lähemalt tuttavaks saadi talvel suusalaagris toimunud tantsupeol. ,,Katrin on minult mitu korda küsinud, miks sa just minu valisid, seal peol oli ju teisigi. No mis ma oskan vastata, kui tunned, et just see inimene on õige siis jäätegi kokku. Lõpetasin konservatooriumi ja kuu aega enne sõjaväge abiellusime". ,,Kuna Katrin laulis T. Kaljuste kammerkooris, oli ta tihti kodunt eemal kui EevaLiisa neljaseks sai, ja mina olin palju kodunt ära kui Tanel väike oli". Kooselu valemiks peab Ehala armastust, teistega arvestamist ja ühiseid huve. ,,Laste kasvatamisel pooldan pigem leebet liberalismi, vitsa andmist või ilmajätmist ei poolda. Kui Eeva Liisa teismeline oli, siis polnud nii väga tähtis kui kaua ta väljas on, vaid et meie teaksime kus ta on.
kaevu sülitamist enne kui uus on valmis". 14. septembril 1996 oli raadios (ERR) eetris Toivo Maki intervjuu temaga, kus ta sellest kõigest räägib. Uno Antonil oli 2 poega ja tütar, ühe poja poolt 3 lapselast ja tütre pool 2 lapselast. Uno Antoni teenetemärgid. Erakogu 2. Abikaasa, lapsed ja lapselapsed Uno Antonist 2.1. Abikaasa Maie Anton Olime abielus pea 42 aastat (augustis 2012 oleks saanud 42). Abiellusime EPA koolis ( pragune Eesti Maaülikool ) õppimise ajal 1970. aastal, tööle suunati meid Vambola kolhoosi. Uno oli väga kohusetundlik ja töökas, tööpäevad olid pikad, koju jõudis ta alles hilisõhtul, mina natuke varem. Kuna meil oli ahiküttega korter ja ka vesi tuli ämbriga tuua kaevust, hoolitses ta ikka, et puid oleks toas ja ämbrid täis. Ta oli spordiarmastaja: tegi pikamaajooksu ja sangpommi tõstmist.
annaabi.ee 
