Metalse läikega Suure albeedoga (poleeritult) Head soojusjuhid Head elektrijuhid Pulbrina tuhmhallid või mustad (va Mg, Al, Cu, Au jmt) Füüsikalised omadused · Sulamistemperatuur väga erinevad tavatingimustes tahked (va Hg) leelismetallidel* madal *IA rühma elemendid, mis on nime saanud sellest, et annavad veega reageerides leeliseid Tihedus · > 1 g/cm3 (va Li, Na, K) · on seda väiksem, mida väiksem on metalli aatomi aatommass ja mida suurem on aatomraadius · < 5 g/cm3 kergmetallid (leelismetallid, Ti, Mg, Al) · Ülejäänud raskmetallid Kõvadus Leelismetallid on pehmed ja kergesti lõigatavad Kergesti kriimustuvad Au, Sn, Pb Kõige kõvem Cr Sõltub puhtusest ja eelnevast töötlusest (lisandid suurendavad kõvadust) Metalliline side Elektronkihtide kattumine Elektronide siirdumine teise tuuma mõjualasse Väliskihi elektronid vahendavad kõikide aine aatomite vahelist vastastikmõju (vrdl kovalentne side) Elektronpilv
Ioonraadiused
Negatiivse iooni raadius on suurem vastavast aatomraadiusest
R(-)>R(0)
Positiivse iooni raadius on väiksem vastavast aatomraadiusest
R(+)
sest tuumalaeng suureneb (elektrone tõmmatakse rohkem tuuma lähedale) rühmas muutused kõige järsemad leelismetallidel, halogeenidel väiksem muutus. metallide raadiused on hulga suuremad kui mittemetallidel metalliline raadius – pool aatomituumade vahelistest kaugustest metalli kristallivõres kovalentne raadius – pool aatomituumade vahelisest kaugusest lihtaine molekulis kui aatom loovutab elektrone (tekitades katiooni), siis tekkinud osakese aatomraadius on esialgsest väiksem ionisatsioonienergia I – energia, mis kulub isoleeritud aatomist ühe elektroni eraldamiseks (selle katiooniks muutmiseks). määrab metallilised omadused: mida väiksem ionisatsioonienergia, seda metallilisem element. ionisatsioonienergia on alati endotermiline ΔH > 0 iga järgmise elektroni loovutamine on raskem kui eelmine. kergem on elektroni loovutada sellisel elemendil, millel on orbitaalil osad paardunud osad paardumata elektronid (kuna
Kordinatsiooniarvu suurus sõltub otseselt erinimeliselt laetud ioonide suhtelisest suurusest. 5.Miks polümeersetel ainetel on vaid pehmenemistemperatuur? See on seletatav polümeerse aine ahelate vahel oleva sekundaarse vesiniksideme erineva pikkusega ehk tugevusega. Aine kui terviku omadused määrab ära nõrk sekundaarne side. (?) 6.Kirjutage sõltuvus kuubilise raku külje ja aatomraadiuse vahel PTK elementaarrakus. A sqrt(2)=4r a-elementaarse kuubilise raku külje pikkus, r-aatomraadius 7.Kristallvõre defektide klassifikatsiooni alused? a)punktdefektid b)lineaarsed defektid c)sekundaarsed defektid d)kolmemõõtmelised defektid(poorid, võrefaasid) 8.Mis on difusioon? Difusioon on materjali ülekanne, mis põhineb aatomite liikumisel materjalis. 9.Milline tsoonistruktuur vastab pooljuhtidele ja isolaatoritele? Pooljuhtidele ja isolaatoritele on omane 3 ja 4 tsoonistruktuur. 3 ja 4 on sarnased: Kõik
Strontsiumkollane Ba 710 1634 3,50 roheline Levinud Sulfaati kas. Röntgenkontrastainena. Valge värv Väga Ra 690 1536 5 ? kiirgusallikas haruld. Võrreldes leelismetallidega on II A metallid tihedusega , sulamistemperatuuriga ja tunduvalt kõvemad. Kuna aatomraadius on pisut väiksem on nad ka natuke.......................... redutseerijad, kuid siiski keemiliselt.........................metallid Seega on naatrium .........................................aktiivsusega, kui magneesium ja kaltsiumhüdroksiid on................................ alus , kui kaaliumhüdroksiid. Berülliumhüdroksiid erineb oma omadustelt tunduvalt teistest. Vees ta ei lahustu ja kuulub amfoteersete hüdroksiidide hulka ning reageerib lisaks hapetele ka leelistega
võrdub arvuliselt 22 . Seega võib I nivool olla 2 elektroni; II nivool - 8 elektroni; III nivool - 18 elektroni, IV nivool - 32 elektroni (joonis 2.9). 2.4.1. Aatomi suurus. Aatomit võib esimeses tähenduses vaadelda kui kindla raadiusega sfääri. Ühendites aatomi raadius muutub ümbritsevate aatomite mõjul. Aatomite mõõtmete muutumises on keemiliste elementide perioodilisuse süsteemis rida tendentse: 16 · I A suureneb aatomraadius elektronkihtide arvu suurenedes, · VII A väheneb aatomraadius elektronkihtide arvu vähenedes. Aatomi suuruse mõiste on tähtis mitmete difusiooniga seotud nähtuste seletamisel. 2.4.2. Elektron-konfiguratsioon elementides. Elektronid täidavad orbitaale järgnevas järjestuses (joonis 2.9) 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d10 4p6 5s2 4d10 5p6 6s2 4f14 5d10 6p6 7s2 5f14 6d10 7p6 Seda rida on kerge meelde jätta joonise 2.10 kujul. Võrreldes joonist 2.8 ja
vees, tugev leelis; Halogeeniga reag toatemeratuuril; Hapetest reag kergesti HNO 3-ga. Kuumutamisel raeg lihtainetega. Füüsikal om. sarnaneb paljuski Pb-ga, keem. om. Ag (halogeniidide halb lahustuvus). Kasut: happekindlad sulamid, laagrimetall. Tl halogeniiniidid – infrapunatehnikas. Biotoime: Tl väga mürgine(avastamine lihtne) kuid nähtavasti vajalik osadele organismidele. 14. rühm: C Si Ge Sn Pb. Mitte met – C ja Si, poolmet Ge, metellid Sn ja Pb. Ns 2np2 -->tih kasvab, aatomraadius suureneb, matellilisus suureneb, sul ja keem temp väh, ionisatsioonienergia väh. Süsinik(C) - Looduslik süsinik. 2isotoobi segu. Atmosfääris esineb radioakt isotoopi 14C –tähtis vanusemääramise viis arheoloogias. Looduses: 1)karbonaatkivimid (lubjakivi CaCO3) 2)looduslik kütus- gaas-, vedel-, tahkekütused. On olemas kõikide elusorg. koost., kõige tähtsam element. Teemant –kõvim lood. mineraal , säravam ja hinnaliseim vääriskivi, hea dielektrik
Monday 1 October y Erimaterjalide keemia (3EAP) Ülesehitus Fluoreeritud materjalid vedelkristallid oksiid ja poorsed materjalid oksiidmaterjalid ja kiled tseoliidid metallorgaanilised võrkmaterjalid tera.chem.ut.ee/~ivo/erimaterj/ Fluoropolümeerid FLUOORI OMADUSED JA MÕJU MOLEKULIDS · elektronegatiivseim suur tuumalaeng + väike aatomraadius valentselektronkihis 7 elektroni · ionisatsioonipotentsiaal (energia, et elektron välja viia): 1681 kJ/mol · polariseeritavus on väike see on seotud molekuli suurusega (võrdelises sõltuvuses) kuidas elektronkiht deformeerub laengu läheduses kergem on polariseerida, kui elektronid on tuumast kaugel · fluori puhul on elektronid lähedal: (väike vanderwaalsi raadius)
Koordinatsiooniarvu suurus sõltub otseselt erinimeliselt laetud ioonide suhtelisest suurusest. 5. Miks polümeersetel ainetel on vaid pehmenemistemperatuur? See on seletatav polümeerse aine ahelate vahel oleva sekundaarse vesiniksideme erineva pikkusega ehk tugevusega. Aine kui terviku omadused määrab ära nõrk sekundaarne side. (7) 6. Kirjutage sõltuvus kuubilise raku külje ja aatomraadiuse vahel PTK elementaarrakus a *ruutjuur2=4R a- elementaarse kuubilise raku külje pikkus; R- aatomraadius 7. Kristallvõre defektide klassifikatsiooni alused? a) punktdefektid b) lineaarsed defektid c) sekundaarsed defektid d) kolmemôôtmelised defektid(poorid, võrefaasid) 8. Mis on difusioon? Difusioon on materjali ülekanne, mis põhineb aatomite liikumisel materjalis, 9. Milline tsoonistruktuur vastab pooljuhtideleja isolaatoritele? Pooljuhtideleja isolaatoritele on omane 3 ja 4 tsoonistruktuur. 3 Ja 4 On sarnased: kõik olekud
energianivoode muutumise. Nüüdisajal tuntakse 111 keemilist elementi: Aatomite raadiused Kuna lainefunktsioon läheneb nullile pikkamööda, ei ole üksiku aatomi mõõtmeid võimalik üheselt määratleda. Sageli kasutatakse mitmeaatomilistest süsteemidest arvutatud aatomite mõõtmeid. Van der Waals'i raadius - pool naaberaatomite tuumade minimaalsest vahekaugustest. Kasutatakse väärisgaaside puhul. Metalli aatomraadius - pool aatomituumade vahekaugusest metallis. Kovalentne raadius - pool omavahel keemilise sidemega seotud aatomite vahelisest kaugusest (reeglina molekulis, mis koosneb kahest sama elemendi aatomist). Iooniraadius- kuna katiooni ja aniooni raadiused on erinevad, ei või iooni raadiuse leidmiseks ioonidevahelist kaugust pooleks jagada. Kui ühe iooni raadius r1 ja ioonide tsentrite vahekaugus (r1+r2) on teada, siis saab arvutada ka teise iooni raadiuse r2.
annaabi.ee 
