Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"aatommasse" - 9 õppematerjali

Dmitri Ivanovitš Mendelejev
2
docx

Dmitri Ivanovitš Mendelejev

naasmist sai Peterburi ülikooli professoriks. Reorganiseeris Mõõtude ja Kaalude Palati, mille juhatajana töötas alates 1893. aastast. Mendelejev suri 1907. aastal Peterburis grippi. Teadustöö 6. märtsil 1869. aastal esitles ametlikult sel ajal uut keemiliste elementide süstematiseerimist, milles väitis: · Kui elemendid seada järjekorda nende aatommassi järgi, ilmnevad omadused perioodiliselt · Elemendid, millel on sarnased keemilised omadused, omavad lähedasi aatommasse või suurenevad korrapäraselt · Kõike sagedamini esinevatel elementidel on väike aatommass · Aatommassi suurus määrab kindlaks elemendi omadused · Avastatakse uusi elemente, nende hulgas elemendid aatommassiga 65 kuni 75. · Elemendi aatomimassi saab vahel täpsustada, kui on teada, kui suured on perioodilisustabelis selle elemendi naaberelementide aatommassid. Seega telluuri aatommass peab olema 123 ja 128 vahel ning ei ole 126.

Füüsika → Füüsika
12 allalaadimist
Dmitri Mendelejev
4
doc

Dmitri Mendelejev

a. Oli üle 90 teaduste akadeemia, ülikooli ja seltsi auliige paljudes maades. Mandelejev suri 1907.a. Peterburis grippi. Tema järgi on nimetatud 101. element mendeleevium (Md). Teadustöö 6. märtsil 1869.a. esitles ametlikult sel ajal uut keemliste elementide süstematiseerimist, milles väitis: Kui elemendid seada järjekorda nende aatommassi järgi, ilmnevad omadused perioodiliselt Elemendid, millel on sarnased keemilised omadused, omavad lähedasi aatommasse või suurnevad korrapäraselt Kõike sagedamini esinevatel elementidel on võike aatommass Aatommassi suurus määrab kindlaks elemendi omadused Avastatakse uusi elemente, nende hulgas elemendid aatommassiga 65 kuni 75. Elemendi aatomimassi saab vahel täpsustada kui on teada kui suur on perioodilisustabelis selle elemeni naaber-elementide aatommassid. Seega telluuri aatommass peab olema 123 ja 128 vahel ning ei ole 126.

Füüsika → Füüsika
27 allalaadimist
Radioaktiivsus-isotoobid-tuuma ehitus-tuumajõud ja mudel
1
docx

Radioaktiivsus, isotoobid, tuuma ehitus, tuumajõud ja mudel

Missugune asjaolu torkab silma elementide aatommasse jälgides?Mida suurem on aatommass, seda suurem on aatomnumber ja seda rohkem on prootoneid tuumas. Mis on tuuma massiarv? Prootonite ja neutronite koguarv tuumas.A=Z+N, kus Z on prootonite arv ehk tuuma laenguarv,N-neutronid. Miks ei saa tuumade universaalseks koostisosaks olla ainuüksi vesiniku tuum?Sellepärast, et sellisel juhul peaks ka teiste aatomite tuumad koosnema ainult prootonitest ning massiarv ja laenguarv peaksid järelikult ka edaspidi võrdsed olema. Kui aga Rutherfordi katseid hakati alfaosakeste hajumise järgi tuumade laenguarve katseliselt määrama, selgus, et see nii pole. Samuti selgus et esialgu aatommasside järgi korraldatud tabelis on elemendid järjestatud hoopis laenguarvu järgi.Mida nimetatakse tuuma laenguks, mida see väljendab?Tuuma laenguarv ehk prootonite arv tuumas, tähis Z Mida kujutab endast radioaktiivsus tuuma siseehituse seisukohalt? Radioaktiivsus on tu...

Füüsika → Füüsika
113 allalaadimist
9 klassi füüsika kt\ de küsimused ja vastused
5
docx

9.klassi füüsika kt\'de küsimused ja vastused

28. Mida kujutleb endast gammakiirgus ? Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiagaelektromagn etiline kiirgus. 29. Missugune on radioaktiivse kiirguse erinevate liikide läbimisvõime ? 30. Mis on radioaktiivsus ? Kiiritustöbi. 31. Mida nimetatakse tuuma laenguarvuks ja mida see väljendab ? 32. Missugune asjaolu torkab silma elementide aatommasse jälgides ? 33. Mis on massiarv? 34. Miks ei saa tuumade unuversaalseks koostisosaks olla ainuüksi vesiniku tuum (prooton) ? 35. Mis on isotoobid ? Sõna "isotoop" tuleb vanakreeka sõnadest (ísos 'sama') ja (tópos 'koht'): isotoobid asuvad perioodilisustabelis ühel ja samal kohal. Sõna võttis algselt ingliskeelsena (isotope) kasutusele Frederick Soddy 1914. aastal. 36. Millest koosneb aatomituum ? Aatomituum koosneb nukleonidest 37

Füüsika → Füüsika
134 allalaadimist
Keemia ajalugu kordamine
12
doc

Keemia ajalugu kordamine

liitaatomites on võimalikult lihtsad (lihtsaim kombinatsioon ­ liitaatom tekib kahe elemendi aatomi ühinemisel) 25. Millised on Berzeliuse tähtsamad saavutused keemiateaduse edasise arengu seisukohalt? Millistest oma seisukohtadest jäiga kinnihoidmisega avaldas ta keemia arengule takistavat mõju? Määras väga täpselt erinevate ainete koostist, tõestades ainete koostise jäävuse ja kordsete suhete seaduse kehtivust, määras elementide aatommasse. Arvas, et iga keemiline ühend koosneb pos ja neg laenguga osast (mis omakorda võivad koosneda eri laengutega osadest), pakkus välja keemiliste elementide tähistusviisi, mis kehtib tänapäevani,.. Oli paljude keemiliste elementide avastaja (Li, Vanaadium..) Takistav mõju: Laurent´i orgaaniliste ainete tüüpide teooria, mille järgi koosnevad org ühendid eetomite rühmitustest, mis seostuvad tuumaga (tuum võib olla 1 aatom ja laengud pole seejuures

Keemia → Keemia
20 allalaadimist
Üldkeemia kokkuvõte
10
doc

Üldkeemia kokkuvõte

tingimustel suhtuvad reageerivate gaaside ruumalad üksteisesse ja reaktsioonis tekkivate gaaside ruumaladesse nagu lihtsad täisarvud. Avogadro seadus (A.Avogadro, 1811) - Samal rõhul ja temperatuuril sisaldavad erinevate gaaside võrdsed ruumalad ühesuguse arvu molekule. StanislaoCANNIZZARO-itaalia keemik. Esitas keemiliste põhimõistete süsteemi, aatommasside ratsionaalse süsteemi, määras ja põhjendas paljude elementide aatommasse, piiritles Avogadro seaduse alusel selgelt mõisted aatom, molekul ja ekvivalent V KAASAEGSE KEEMIA PERIOOD 1860 – seniajani Elementide klassifikatsioon ja perioodilisusseadus (D.Mendelejev jt.) ; Füüsikaline keemia: elektrokeemia, lahuste teooria, keemiline termodünaamika ; Aatomi ehituse teooria; aine süvastruktuur ; Füüsikalised uurimismeetodid ; Keemiatööstus KEEMIA - teadus ainetest ja nende muundumise seaduspärasustest. Ümbritseva maailma aineline aspekt.

Keemia → Keemia
5 allalaadimist
Metallid
11
doc

Metallid

Clausi tööga pandi punkt plaatinametallide avastamisloole. Nüüd olid kõik kuus plaatinametalli avastatud. Ent nende metallide paigutamine perioodilisussüsteemi oli D. Mendelejevile veelgi probleemiks. Triaadide paigutus süsteemis on teatud määral erandlik, võrreldes teiste alarühmadega. Täpselt ei olnud määratud ka plaatinametallide aatommassid. Mendelejev pöördus abi saamiseks kuulsa poeedi Mihhail Lermontovi sugulase Julia Lermontova poole, kes täpsustas plaatinametallide aatommasse. Nüüd sattusid kuus plaatinametalli kahe triaadina perioodilisussüsteemi. Süsteem kannatas välja sellegi katsumuse. Plaatinametallid on haruldased metallid, mille maailmavarud on suhteliselt piiratud. Ennustatakse, et aatomienergeetika arenguga tekib uus plaatinametallide tooraine allikas. Pallaadium Kõige levinum plaatinametall on pallaadium. Pallaadiumi on maakoores plaatinametallidest kõige rohkem. Pallaadium on

Füüsika → Füüsika
11 allalaadimist
Keemia kordamine
26
odt

Keemia kordamine

1. Aatom- ja molekulmass Aatommass moodustub tuuma massist ja elektronide massidest. Kuna tuuma moodustumisel esineb massidefekt (veelgi väiksem massidefekt esineb ka aatomi moodustumisel tuumast ja elektronidest), määratakse aatomite massid eksperimentaalselt. Sama elemendi eri isotoopide aatomite massid erinevad ligikaudu neutroni massi võrra. Aatomite massid on väga väikesed. Vältimaks arvutamist väikeste arvudega kasutatakse suhtelisi aatommasse. Suhtelise aatommassi ühikuks on võetud 1/12 süsinik-12 aatomi (12C) mass, mida nimetatakse aatommassiühikuks (amü). Prootoni ja neutroni massid on ligikaudu võrdsed amü-ga. Molekulmass (Mr) on aine molekuli mass väljendatuna aatommassiühikutes, arvutatakse tavaliselt keskmiste aatommasside summana. Kuna elektroni mass on molekuli massidega võrreldes väga väike, loetakse iooni mass enamasti võrdseks

Keemia → Keemia
39 allalaadimist
Füüsika I eksami piletid
15
doc

Füüsika I eksami piletid

suure hulga molekulide liikumist. Kehade mitmesuguseid om. ja aine oleku muutumisis uurib ka termodünaamika, kuid erine-valt eelmisest tegeleb see kehade ja loodusnähtuste makroskoopi-liste om.-ga ega tunne huvi nende mikroskoopilise ehituse vastu. Võtmata vaatluse alla molekule ja aatomeid, tungimata mikroprotse-sside olemusse, võimaldab termodünaamika ometi otsustada nähtuste kulgemise üle. §61. Molekulide mass ja mõõtmed. Aatomite ja molekulide masside isel. kasut. aatommasse ja molekulmasse. Keemilise elem. aatommassiks A nim. selle elem. aatomi massi suhet aatommassi-ühikuga, milleks on võetud 1/12 12C aatomi massist. Aine molekul-massiks M nim. selle aine molekuli massi suhet aatommassi ühikusse. Nõnda määratud aatomite ja molekulide masside skaalat nim. 12C=12 skaalaks. Selle järgi on 12C aatommass täpselt 12, 16O aatommass aga 15,9949 ning kõige kergema elem. vesiniku aatom-mass 1,008. Nagu järeldub def.-st, on aatom- ja molekulmassid

Füüsika → Füüsika
1111 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun