• Raske metall • Keemiline element järjenumbriga 92 • Tähis: U • Tihedus 19 100 kg/m3 • On maa-sisese soojuse peamisi allikaid AJALUGU • Avastas Martin Heinrich Klaproth 1789 • Nimetatud planeedi järgi • Oli suurima massiarvuga element TÄNAPÄEV • Toodetakse kümnete tuhandete tonnide kaupa aastas • Toodetakse Kanadas • Kasutatakse tuumareaktorite kütusena FÜÜSIKALISED OMADUSED • Aatomkaal on 238,0289 g/mol • Välimuse hõbevalge metall • Uraan kuulub aktinoidide rühma • Sulamistemperatuur on 1132 Celsiuse kraadi • Keemistemperatuur 1797 Celsiuse kraadi • Uraanist algab radioaktiivse lagunemise rida uraani rida. KASUTUAMINE • Keraamika ja klaasi värvimiseks • Tuumrelvades • Tuumareaktorites • Laevanduses raskustena • Kiirguskaitses allikavarjestusena • Sõjanduses soomuseläbistajana KASUTATUD KIRJANDUS
Levinuim neist on hall pooljuhtiv tahke aine tihedusega 4,8 g/cm³, mis sulab temperatuuril 217°C ja keeb temperatuuril 684°C. Telluur(Te) Telluur on keemiline element järjekorranumbriga 52, poolmetall. Tal on 8 stabiilset isotoopi, massiarvudega 120, 122, 123, 124, 125, 126, 128 ja 130. Telluur on hõbedane, habras, pooljuhtiv tahke aine, mille tihedus normaaltingimustel on 6,24 g/cm³ ja mille sulamistemperatuur on 459°C. Uraan (U) Uraani aatomkaal on 238,0289 g/mol Aatomi energiatasemetel on elektrone alates sisemisest 2, 8, 18, 32, 21, 9, 2. Välimuselt on uraan hõbevalge metall. Uraan kuulub aktinoidide rühma. Uraani sulamistemperatuur on 1132°C ja keemistemperatuur 1797°C Kõik uraani isotoobid on radioaktiivsed!!! Neptuunium (Np) Neptuunium on keemiline element järjenumbriga 93. Kõik neptuuniumi isotoobid on radioaktiivsed. Pikima elueaga on isotoop massiarvuga 237, mille poolestusaeg on 2,14 miljonit aastat.
Uraan Füüsikalised omadused Uraani aatomkaal on 238,0289 g/mol. Välimuselt on uraan hõbevalge metall. Loodusliku uraani tihedus normaaltingimustel on 19,05 g/cm3. Uraani sulamistemperatuur on 1132 ja keemistemperatuur 1797 kraadi. Uraanist algab radioaktiivse lagunemise rida uraani rida. Ajalugu Uraani avastas 1789 saksa keemik Martin Heinrich Klaproth ja nimetas selle 1781 avastatud planeedi Uraani järgi. 1896 avastas Henri Becquerel uraanisoolade abil radioaktiivsuse. Kuni 1940
Sisukord Füüsikalised omadused Ajalugu Rakendused ja saamine Katsetused uraaniga Kasutatud allikad Füüsikalised omadused Uraani aatomkaal on 238,0289g/mol. Aatomi energiatasemetel on elektrone alates sisemisest 2, 8, 18, 32, 21, 9, 2. Välimuselt on uraan hõbevalge metall. Uraan kuulub aktinoidide rühma. Uraani isotoobid on järgmiste massiarvudega: 232 poolusteaeg 68,9 aastat 233 poolestusaeg 159 200 aastat 234 ehk uraan II, poolestusaeg 245 500 aastat, 0,006% 235 ehk aktinouraan, AcU, poolestusaeg 703,8 miljonit aastat, 0,72% 236 poolestusaeg 23,42 miljonit aastat
veelgi. Aastaks 2000 oli teada 18 kuud, kolm võimalikku kuud oli vaatluse all. Enamik kuudest on nimetatud Shakespeare´i tegelaste järgi, näiteks suurim kuu on Titana ja teised Miranda, Oberon ning Puck. Uraani rõngaste süsteem, mis koosneb 11 või enamast suurest rõngast, näib olevat peaaegu püsti ümber planeedi. Põhjuseks on see, et Uraan on külje peale kaldu. Rõngad sisaldavad ligikaudu ühemeetrise läbimõõduga tükke. FÜÜSIKALISED OMADUSED Uraani aatomkaal on 238,0289 g/mol. Aatomi energiatasemetel on elektrone alates sisemisest 2, 8, 18, 32, 21, 9, 2. Välimuselt on uraan hõbevalge metall. Uraan kuulub aktinoidide rühma. Uraani isotoobid on järgmiste massiarvudega: · 232 poolestusaeg 68,9 aastat 233 poolestusaeg 159 200 aastat · 234 ehk uraan II, poolestusaeg 245 500 aastat, 0,006% · 235 ehk aktinouraan, AcU, poolestusaeg 703,8 miljonit aastat, 0,72% · 236 poolestusaeg 23,42 miljonit aastat
reaktorites kasutatavat lõhustuvat U-235, siis tuleb kaevandatud uraani rikastada vastavaks reaktori nõuetele. Rikastamine on teiste sõnadega uraani isotoobi U-235 protsendi tõstmine kütuses. Reaktori tööks piisav rikastusprotsent jääb tavaliselt alla 10%, pigem 5% lähedale; näiteks relvatööstuses kasutamiseks on uraani vajalik rikastusprotsent oluliselt kõrgem, ulatudes 90%-ni. Uraan Uraan on keemiline element järjenumbriga 92. Uraani aatomkaal on 238,0289 g/mol. Aatomi energiatasemetel on elektrone alates sisemisest 2, 8, 18, 32, 21, 9, 2. Välimuselt on uraan hõbevalge metall. Uraan kuulub aktinoidide rühma. Loodusliku uraani tihedus normaaltingimustel on 19,05 g/cm3. Mitteloodusliku isotoopkoostisega uraanil on tavaliselt teistsugune tihedus. Uraani sulamistemperatuur on 1132 ja keemistemperatuur 1797 Celsiuse kraadi. Kõik uraani isotoobid on radioaktiivsed. Uraan-235 aatomi tuum lõhustub, kui seda tabab aeglane neutron
Radoon on ka ise radioaktiivne element, mis laguneb edasi uuteks keemilisteks elementideks. Raadiumiühendite maailmatoodang on arvatavalt kuni 100g aastas. Peamisteks tootjateks Kanada, Tsehhi Vabariik, Suurbritannia, Belgia ja Venemaa. Raadiumi kasutatakse meditsiinis, pimedas helenduvate värvide fosfooride valmistamiseks. Raadiumi ja berülliumi segu kasutatakse neutronite saamise allikana. Raadium on oma radioaktiivsusest tingituna ohtlik mürkmetall. Uraan Uraani aatomkaal on 238,0289 g/mol. Aatomi energiatasemetel on elektrone alates sisemisest 2, 8, 18, 32, 21, 9, 2. Välimuselt on uraan hõbevalge metall. Uraan kuulub aktinoidide rühma. Loodusliku uraani tihedus normaaltingimustel on 19,05 g/cm 3. Mitteloodusliku isotoopkoostisega uraanil on tavaliselt teistsugune tihedus. Uraani sulamistemperatuur on 1132 ja keemistemperatuur 1797 Celsiuse kraadi. Kõik uraani isotoobid on radioaktiivsed. Uraan-235 aatomi tuum lõhustub, kui seda tabab aeglane neutron
EI 80. Lähtudes sündmuse definitsioonist ja Galilei teisendustest, tuletage erirelatiivsusteooria koordinaatide teisendusvalemid.? EI 81. Lähtudes koordinaatide teisendusest, tuletada erirelatiivsusteooria aegade teisendusvalemid 82. Mida uurib molekulaarfüüsika? Mida uurib termodünaamika? 85. Mis on aatommass, molekulmass, mool ja molaarmass? Molekulmass on ühe molekuli mass aatommassiühikutes (amü). Aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü). Alates 1961. a kasutatakse aatommassiühikuna süsinikuühikut, mis on 1/12 süsiniku isotoobi 12C aatomi massist. Mool on ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv (6,022 × 1023) loendatavat osakest, mis on sama palju kui aatomeid 12 grammis süsiniku isotoobis massiarvuga 12. Mool on ainehulga mõõtühik 6.02e23 samasugust osakest
Kõik plutooniumi isotoobid on radioaktiivsed. Plutoonium on uraani kõrval üks levinuimaid tuumapommide valmistamise algmaterjale. 9.augustil 1945 Nagasakie heidetud pomm oli plutooniumipomm. Looduses plutooniumi ei leidu, küll aga tekib plutooniumit tuumaelektrijaamas uraani lõhustamisel. Seepärast võib tuumaelektrijaamu vaadelda kui plutooniumivabrikuid, mis suudavad toota toorainet tuumarelvatööstusele. Uraani aatomkaal on 238,0289 g/mol. Välimuselt on uraan hõbevagle metall. Looduses leidub uraani uraanimineraalides. 1.2 Tuumaenergia ajalugu Uraani avastas 1789.aastal saksa keemiaprofessor ja apteeker Martin Heinrich Klaproth (17431817) ühendina UO2 ja nimetas selle 1781.aastal avastatud planeedi Uraani järgi. Termotuuma uuringute ajalugu algab 1941.aastast. Mais 1941 tuli Jaapani teadlanefüüsik Tokutaro Hagivara (Kioto ülikool) oma loengul välja mõttega
pommitamisel suure energiaga osakestega (neutronitega, elektronidega). Vakantsid omavad tendentsi assotsieeruda ja moodustada klastreid (assotsiaate). Nad võivad liikuda mööda kristallvõre vahetades enda kohti naaberaatomitega. See protsess on väga oluline aine difusioonil (ülekandel) tahkes kehas kõrgematel temperatuuridel. Näide Arvutada tasakaalsete vakantside kontsentratsioon vase ühes kuupmeetris temperatuuril 1 000°C. Vakantside tekkeenergia vases on 0,9 eV/aatom. Vase aatomkaal 1 000°C juures on 63,5 g/moolis ja vase tihedus 1 000°C on 8,4 g/cm3. Probleemi lahendamiseks kasutame eelnevalt toodud võrrandit. Eelnevalt püüame leida N väärtuse A Cu = 63,5; = 8,4 g/cm3 Q - 0,9eV N C = N exp - = 8,0 10 aat / m exp 28 3 = 2,2 10 25 vak / m 3 8,62 10 eV / K (1273K )
annaabi.ee 
