Gammakiirgus koosneb gammakvantidest ehk suure energiaga (üle 100 keV) footonitest. Gammakiirgus tekib tuumaprotsessides, mõne teist tüüpi radioaktiivse kiirguse teisese kiirgusena ning elementaarosakeste annihileerumisel. Tulenevalt gammakiirguse poolt kantavast suurest energiast tekitab gammakiirgus eluskudedele suuri kahjustusi. Gammakiirgus on ioniseeriv kiirgus. Gammakiirguse varjestamiseks kasutatakse tavaliselt hästi pakse pliiplaate. 12. Mis toimub aatomituumadega radioaktiivsete osakeste kiirgumise tagajärjel? Aatomituum laguneb, kuna on ebastabiilne ning ülearused prootonid heidetakse välja. 13. Sõnasta nihkereegel alfakiirguse kohta. - lagunemisel kaotab tuum laengu 2e ja tema mass väheneb nelja aatommassiühiku võrra. Selle tulemusena nihkub element perioodilisuse tabelis kahe koha võrra ettepoole. 14. Sõnasta nihkereegel beetakiirguse kohta. - lagunemisel suureneb tuuma laeng ühe võrra ja element nihkub perioodilisuse
Gammakiirgus koosneb gammakvantidest ehk suure energiaga (üle 100 keV) footonitest. Gammakiirgus tekib tuumaprotsessides, mõne teist tüüpi radioaktiivse kiirguse teisese kiirgusena ning elementaarosakeste annihileerumisel. Tulenevalt gammakiirguse poolt kantavast suurest energiast tekitab gammakiirgus eluskudedele suuri kahjustusi. Gammakiirgus on ioniseeriv kiirgus. Gammakiirguse varjestamiseks kasutatakse tavaliselt hästi pakse pliiplaate. 12. Mis toimub aatomituumadega radioaktiivsete osakeste kiirgumise tagajärjel? Aatomituum laguneb, kuna on ebastabiilne ning ülearused prootonid heidetakse välja. 13. Sõnasta nihkereegel alfakiirguse kohta. - lagunemisel kaotab tuum laengu 2e ja tema mass väheneb nelja aatommassiühiku võrra. Selle tulemusena nihkub element perioodilisuse tabelis kahe koha võrra ettepoole. 14. Sõnasta nihkereegel beetakiirguse kohta.
pidurdavad. R.k lainepikkus on väiksem kui uv kiirte lainepikkus. Kasutatakse haiguste diagnoosimiseks ja raviks. Saab uurida ka kristallide struktuuri. Fotoelektriline efekt- Fotoefekti tekkimiseks peab pinnale langeva elektromagnetkiirguse sagedus ületama sellele pinnale omase lävisageduse. Kui kiirguse sagedus on lävisagedusest väiksem, siis elektronide emissiooni ei toimu, sest nad ei saa elektromagnetkiirguselt energiat, mis on vajalik vabanemiseks seosest aatomituumadega. Fotoefekti käigus minema löödavaid elektrone nimetatakse fotoelektronideks. Footoni energia on sõltuv talle vastava laine sagedusest. Seega, mida suurem on pealelangeva valguse sagedus, seda tõenäolisemalt vabaneb metalli pinnalt elektrone. Matemaatiliselt väljendub fotoefekt järgmises võrrandis: , kus A on väljumistöö ehk energia, mis on vaja anda elektronile, et teda
Fotoefekt ehk fotoelektriline efekt on elektronide emissioon metalli (või ka muu koostisega keha) pinnalt elektromagnetkiirguse (sealhulgas nähtava valguse ja ultraviolettkiirguse) toimelFotoefekti tekkimiseks peab pinnale langeva elektromagnetkiirguse sagedus ületama sellele pinnale omase lävisageduse. Kui kiirguse sagedus on lävisagedusest väiksem, siis elektronide emissiooni ei toimu, sest nad ei saa elektromagnetkiirguselt energiat, mis on vajalik vabanemiseks seosest aatomituumadega. Fotoefekti käigus emiteeruvaid elektrone nimetatakse fotoelektronideks. Pilet 7.3 Ül: Coulomb'i seaduse kohta. 1C=1A1s 1C=1F1V Pilet 8.1 Liikumishulk. Liikumishulga jäävuse seadus. Liikumishulgaks e. Impulsiks nim kehamassi ja kiiruse korrutist. Impulss on vektoriaalne suurus ja impulssi vektori suund ühtib kiirus vektori suunaga. Impulssi täht on p(nool peal). Valem p(noolega)=mv(noolega). Pilet 8.2 Aine agregaatolekud. Aine agregaatolekud: Tahke, Vedel, Gaasiline Pilet 8
vedeliku aatomeid. Kui kambris rõhku järsult vähendada, läheb vedelik lühikeseks ajaks ülekuumenenud olekusse. Sel ajal kambrisse tunginud laetud osakesed jätavad oma teele aurumullidest koosneva jälje, sest ülekuumenenud vedelik hakkab keema ioonide lähedal. Vedeliku tihedus mullikambris on tunduvalt suurem gaasi tihedusest ilsoni kambris. Seepärast saab mullikambriga efektiivsemalt uurida kiirete laetud osakeste vastasmõju aatomituumadega. Mullikambri täidisvedelikuna on hea kasutada vesinikku, kuna seal tekivad eriti teravad ja selged jäljed (veel propaan, ksenoon vedelikega). 4. Loodusliku radioaktiivsuse avastamine- H. A Becqurel avastas radioaktiivsuse leides, et uraanimaak rikub oma kiirgusega kassetis oleva fotopildi. Uraanimaagi kiirgus on pidev ning muud välismõjud ei mõjuta seda kiirgust. Uraani kiirgust hakati nimetama radioaktiivsuseks. 1919 paigutas radioaktiivsuse kiirguse magnetvälja.(joonis). Gammakiirgus
gammakiirus( 2 ioonipaari/s) ja kosmiline kiirgus (2 ioonipaari/s) . Radoon on inertne gaas ja see omadus on üldse väg oluline maalähedase kihi ioniseerimisel. Isotoop - Erineb põhiaatomist neutronite arvu poolest tuumas ja seega ka massiarvu poolest. Elektrostaatilise tõukumise tõttu mõjub tuumas asuvate prootonite vahel tõukejoud. Tuuma stabiilsuse tagavad (tuuma hoiavad koos) neutronid. Kuni laenguarvuni Z = 25. Ebapüsivate aatomituumadega elemendid lagunevad, tuumade lagunemist nimetatakse Tegijapoiss 2010 radioaktiivsuseks. Aatomituumade radioaktiivsel lagunemisel kiirgub mitmesuguseid osakesi ja eraldub energiat. Looduses on kolm radioaktiivse lagunemise rida ehk lihtsalt radioaktiivset rida: 1) aktiiniumirida, 2) tooriumirida, 3) uraanirida. Nende ridade lõpp-produktideks on plii isotoobid, vahepealseteks produktideks aga kolm raadiumi (Ra) isotoopi ja seejärel kolm radooni (Rn) isotoopi: aktinoon, toroon ja radoon
Galaktikad, Tekivad uued, 0, 00003 miljardit aastat. Aine eraldub protogalaktikaid, mida vaadeldi meie omaga Suur Pauk ja lõõmav, energiast. mis sünteesivad raskemaid Hubble'i sarnased, raskemate Moodustub meie 3,5 miljardit aastat optiliselt tihe Universum aatomituumi. teleskoobiga aatomituumadega tiirlevate tagasi hakkavad ilmuma Inflatsiooniline muutub Süvavälja galaktikad. planeetidega 10,miljardit 11, esimesed eluvormid.15 531 miljardit
0, 00003 miljardit aastat. Aine eraldub moodustavad mida vaadeldi meie omaga Suur Pauk ja lõõmav, energiast. protogalaktikaid, Hubble'i sarnased, Moodustub 3,5 miljardit aastat optiliselt tihe Universum mis sünteesivad teleskoobiga raskemate meie tiirlevate tagasi hakkavad Inflatsiooniline muutub raskemaid Süvavälja aatomituumadega planeetidega ilmuma esimesed Universum. läbipaistvaks. aatomituumi. uurimisprogrammis. galaktikad. Päikesesüsteem eluvormid. . 0,00005 miljardit
laetud osakestega tunduvalt läbimisvõimelisemad. Neutronid on kaudselt ioniseerivad ja nenede neeldumine toimub elastse ja jäiga hajumisena. Kiired neutronid erivevad röntgenikiirtest põhiliselt viisi poolest, kuidas nad toimivad absorbeerivas koes. Röntgenikiirguse footonid reageerivad orbitaalsete elektronidega kas fotoelektrilise neeldumise või Comptoni protsessi kaudu, põhjustades kiirete elektronide tekke. Neutronid aga reageerivad aatomituumadega, tekitades kiireid kokkupõrkeneutroneid, alfaosakesi ja raskeid tuumafragmente. Mõõduka kiirusega prootonite puhul on domineerivaks protsessiks elastne hajumine. Intsidentneutron põrkab kokku absorbeeriva aine aatomituumaga, osa neutroni kineetilisest energiast antakse üle aatomituumale, osa jääb neutronile, mis kaldub senisest levikusuunast kõrvale ja mis edasi liikudes võib põhjustada uusi kokkupõrkeid. Pehmetes kudedes
annaabi.ee 
