8 klass KEEMIA kokkuvõtva töö/üleminekueksami teemad ja mõisted Alla joonitud teemad on lisateemad üleminekueksami tegijatele, kokkuvõtvas töös neid teemasid ei küsita 1. Aatomi ehitus ja perioodilisustabel (aatomi ja iooni elektronskeemi koostamine perioodilisustabelis oleva info põhjal; elementide iseloomustamine perioodilisustabeli abil) 2. Nomenklatuur (oksiidide/ hapete/ aluste/ soolade valemite koostamine ja nimetamine) Reaktsioonivõrrandid (k.a. tasakaalustamine), reaktsioonitüübid (lihtaine + O2; happeline + vesi; aluseline oksiid + vesi; hape + metall; hape + alus; aluseline oksiid + hape; aluste lagunemine kuumutamisel; happeline oksiid + alus; aluseline oksiid + happeline oksiid;) 3. Lahused a. Lahustuvus (graafikult info lugemine, graafiku koostamine ja ülesannete lahendamine selle põhjal) b. Lahuse pH, indikaatorid c. Lahuse massiprotsendi arvutamine ...
KEEMIA KT kordamine 1. 1. metall + O2 > metallioksiid 2. metall + hape > sool + H2 3. metall + sool > uus metall + uus sool 4. aktiivne metall + vesi > hüdroksiid + H2 5. keskmise akt. metall + vesi to > oksiid + H2 1. 4Al + 3O2 > 2Al2O3 3Fe + 2O2 > Fe3O4 tri raud tetra oksiid / (Fe2+OFe3+2O3) / raud (II, III) oksiid 2. 3. 4. 2Al + 6H2O > 2Al3+(OH)-3 + 3H2 NB! Reaktsioon toimub juhul, kui Al on puhastatud ...
Kordamine kontrolltööks II Mõisted nukleonid, prootonid, neutronid, elektronid, aatomituum, massiarv, tuumalaeng, isotoop, prootium, deuteerium, triitium, D. Mendelejev, perioodilisussüsteem, rühm, periood, elektronskeem, elektronvalem, ruutskeem, s-alakiht, p-alakiht, d- alakiht, s-orbitaal, p-orbitaal, d-orbitaal, paardunud elektron, paardumata elektron, aatomi põhiolek, elektronegatiivsus, metall, mittemetall, metallilisus, redutseerija, oksüdeerija, oksüdeerumine, redutseerumine, katioon, anioon, siirdemetall, leelismetall, leelismuldmetall, halogeen, väärisgaas, hüdriid, s-elemendid, p-elemendid, d-elemendid, f- elemendid, oktetireegel, max o.a, min o.a Küsimused 1. Miks on aatom tervikuna neutraalne, kuidas tekivad erinimelised ioonid, millised on nende osakeste raadiused võrreldes üksteisega? PÕHJENDA! 2. Millised on s-, p-, d-, ja f-elemendid ja nende väliselektronkihte...
KT KEEMIA aatomi ehitus, perioodilisussüsteem, elektron- ja ioonskeem, oksüdatsiooniaste, tiheduse ülesanded AATOM Aatom on aine kõige väiksem osake. Elektronkate = negatiivse laenguga Tuum = positiivse laenguga Prooton = positiivne Neutron = neutraalne Elektron = negatiivne 1.kiht max 2 elektroni; 2.kiht max 8 elektroni; 3.kiht max 18 elektroni; 4. kiht max. 22 elektroni, VIIMANE KIHT ALATI max. 8 Aatom on laenguta. Massiarv = A tuumamass = neutronid + prootonid Aatomnumber = Z prootonite arv tuumas A Z = neutronid Elementide aatomi ehituses ja omadustes valitseb kindel süsteem. I-VIIIa rühmanumber, näitab kõige välimise elektronkihi elektronide arvu. Järjekorranumber Elektronide arv, tuumalaeng, prootonite arv tuumas (näitab väike number vasakpoolses ülemises nurgas. Perioodi number (numbrid 1-7) näitab elektronkihtide arvu Aatommass (number all keskel) prootonid + neutronid B-rühma elementidel on reegli päraselt viimase...
Table of Contents Table of Contents........................................................................................................................1 I MÕISTED................................................................................................................................2 II TÄHTSAD AINED................................................................................................................2 METALLID................................................................................................................................ 5 SULAMID.................................................................................................................................. 6 8. klassi KEEMIA EKSAMI TEEMAD....................................................................................6 Ülesandeid harjutamiseks............................................................................................................
8d klassi KT kordamisküsimused 1. Mõisted Keemiline element- on kindla tuumalaenguga aatomite liik Aatom- üliväike aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest Molekul- koosneb keemilise elemendi aatomist !! lk 57 Liitaine- liitained koosnevad erinevate elementide aatomitest Lihtaine- on aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomist Iooniline side- erinimeliste laengutega ioonide vaheline keemiline side Iooniline aine- metall loovutab mittemetallile elektrone, viimasesse kihti tuleb 8 elektroni Katioon- positiivse laenguga ioon Anioon- negatiivse laenguga ioon Kovalentne side- aatomite vaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronipaaride moodustamisel Molekulaarne aine- on molekulidest koosnev keemiline aine Elektronkiht- elektronkatte osa, koosneb tuumast teatud kaugusel tiirlevatest elektronidest Rühm- perioodilisustabelis kõrvuti asuvate elementide rida, mille moodustavad samasuguse väliskihi elektronide ar...
44. Keemiliste elementide perioodilisus seadus perioodilisustabel ja selle rakendus keemiliste elementide omaduste iseloomustamisel. keemiliste elementide ning neist moodustatud liht ja liitainete omadused on perioodiliselt sõltuvuses aatomnumbrist (aatomituuma langust, järjenumbrist). Elemendi sümboli ees on järjenumber (aatominumber) sulgudes aatomi mass. Elemendid järjestuvad tuumalaengu kasvu järjekorras. Perioodilisussüsteemi osadeks on perioodid rühmad ja lahtrid. Lahter. Iga element on paigutatud lahtrisse millesse on märgitud elemendi sümbol nimetus järjenumber ehk aatominumber(tuumalaeng) ja aatomimass. Periood. Periood on elementide rida mis algab leelismetalliga ja lõpeb väärisgaasiga. Süsteemis on 7 perioodi. Neist esimesed 3 perioodi on väikesed perioodid milles on 2 või 8 elementi. Järgimised 4 perioodi on suured perioodid, neis on 18 või 32 elementi. Viimane 7.periood on lõpetamata periood. Perioodi 32 el...
1 Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem. 1.1 Aatomi ehitus. Aatom on keemilise elemendi väikseim osake. Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate koosneb elektronkihtidest, millel liiguvad elektronid. Esimesele kihile mahub kuni 2 elektroni, teisele kihile kuni 8 elektroni, kolmandale kihile kuni 18 elektroni ja neljandale kihile kuni 32 elektroni. Väliskihil pole kunagi üle 8 elektroni ja eelviimasel kihil üle 18 elektroni. Isotoobid on elemendi teisendid, mille tuumas on erinev arv neutrone. Osake Laeng (elementaarlaengutes) Mass (aatommassiühikutes) Prooton (p) +1 1 Neutron (n) 0 1 Elektron (e ) -1 0,0005 (~0) Seega on aatomi mass koondunud suhteliselt väiksesse tuuma. Elektronkatte raadius ületab tuuma raadiust ~100 000 korda. 1.2 Aatomi ehituse seosed perioo...
annaabi.ee 
