Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"aatas" - 10 õppematerjali

Nimetu
14
pptx

Nimetu

oli mees ll oli kirves otkas tõi neile targa kohale, kes raius ta Reisi Jätkamine oeg ärkas ja imestas, et magas terve päev s, hakkas ema ja Tuuslarit otsima alju peale ja nägi kuristiku kõrval tuuletarg Kättemaks Tuuslarile amme juurest välja ja jooksis Tuuslari poole, kes m kas põuest udusuled tuulde pöörlema ja nõia sõnu dest sõjalased (hobuse- ja jalavägi) tsid tormasid Kalevipojale kallale virutas tammega sõjalasi eemale aatas kõiki surnud sõjalasi ja hakkas paluma a äkis, kuidas ta Linda röövis udes ta minestas, kuna alganud äike tabas ted ar ärkas oli ema kadunud, kotkaga ära lennanu leidnud Lindat es jooksuga koju, kuna kartis kotkapoegi g kuulas Tuuslari ära aga nimetas teda valeta g lõi tuuletarga maha Ema otsimine Kalevipoeg otsis siiski ema edasi Otsis läbi Tuuslari talu Käis läbi metsad, laudad ja kambrid Lõhkus kõik mis talle ette jäi

Varia → Kategoriseerimata
1 allalaadimist
Referaat Kass
3
doc

Referaat Kass

Kass liigutab saba kui on sisemises konfliktis, tahab teha kahte asja korraga. Näiteks kass on ukse juures ja tahab välja, aga avades ukse kass näeb, et väljas sajab paduvihma, siis näete, et kassi saba hakkab liikuma ­ ta on sisemise konfliktis: tahab minna välja, aga ei taha minna vihma kätte. Kohe peale seda kui kass on oma otsuse langetanud, saba lõpetab liigutamise. Kassid sõtkuvad käppadega kui nad on õnnelikud. Keskmine emaskass sünnitab korraga 1-8 poega, 2-3 pesakonda aatas. Oma elu jooksul on emaskass suuteline sünnitama üle 100 kassipoja. Kassidel on 290 luud ja 517 lihast. Kassidel on viis selgroolüli rohkem kui inimestel. Sir Isaac Newton, kes sõnastas gravitatsiooniseaduse, leiutas ka "kassi ukse". Kassid peaaegu mitte kunagi ei "näu" teise kassi peale. See häälitsus on reserveeritud inimeste jaoks. Vanima kassi rekord on Inglismaa kass Puss käes, kes suri 1939. aastal, päev peale 36-

Loodus → Loodusõpetus
57 allalaadimist
Tähtede põhikarakteristikud ja evolutsioon
6
doc

Tähtede põhikarakteristikud ja evolutsioon

elektrone ja positiivseid ioone.Teisi elemente leidub neis tühiste lisanditena. Tähe väliskihi ligikaudne keemiline koostis: 10000 vesinikuaatomi kohta 1000 heeliumiaatomit, 5 hapnikuaatomit, 2 lämmastikuaatomit, 1 süsinikuaatom ja 0,3 raua aatomit. Ülejäänud elementide sisaldus on veelgi väiksem. Tähtede evolutsioon Käesoleval ajal kustub (sureb) meie Galaktikas paar tähte aatas. Kuid esialgu ei tähenda see Galaktika järkjärgulist kustumist Linnutee tähesüsteemis ja sellega sanastes lähemates galaktikates valitseb sündivate ja surevate tähtede vahel ligikaudu tasakaal. Galaktika on võrreldav inimkonnaga, kus inimesed sünnivad, arenevad (erineva kiirusega), surevad (erinevas eas) ja asenduvad uutega. Kuid peale nullise iibe on

Füüsika → Füüsika
83 allalaadimist
Maavärinad
9
odt

Maavärinad

Tallinn 2014 Sissejuhatus Maavärin on juba aastatuhandeid inimestele tuntud loodusnähtus, mille ette ennustamisega on tegelenud nii astroloogid, ennustajad kui ka seismoloogia teadlased. Üheks esimeseks seismoloogia aluse panijaks peetakse vene tedlast Mihhail Lomonossovit, kes suutis välja uurida ja kirja panna mõned konkreetsed maavärina tekkepõhjused. 1.MAAVÄRIN! 1.1 Üldist maavärinatest Teadusaparatuuriga registreeritakse aatas umbes 6 000 maavärinat. Suurem osa neist on kas liiga nõrgad, et vähimatki kahju teha või toimuvad siis kusagil kõrvalistes piirkondades või merepõhjas. Umbes 1 000 aga tekitavad juba mõnesugust kahju, ning igal aastal tuleb ette 15 kuni 20 niisugust maavärinat, mis on piisavalt tugevad, et maapinda ja ehitisi lõhkuda, puid pikali tõugata ja hulgaliselt inimesi tappa. Maavärinad on kõige selgemaks märgiks meie planeedi rahutust loomusest. Enamik neist

Geograafia → Maateadused
3 allalaadimist
Kuuba
15
doc

Kuuba

lähistel. Rahvastik paikneb tihedamalt idapoolsel saare osal. Aga kuna rahvaarv on väikese pindalaga riigi kohta üsna suur, siis on ülejäänud saar üsna ühtlaselt asustatud. Väljaarvatud saare keskosa, mis on mägine, merepinnast u 1500- 2000m. Rahva kolimise linna põhjustab turismi ja teenindava sektori areng. Rahvaarvu kasvu graafik: 2005 aastal oli Kuuba rahvaarv 11 346 670 inimest. Rahvaarvu kasv 0, 33 %, see tähendab, et aatas suureneb rahvaarv 37 444 inimese võrra. Võtsin rahvaarvu kasvu arvestamiseks 15 aastased vahed, alates 2005 - 2050, et paremini välja tuua rahvaarvu kasvu. Võrreldes maailma rahvaarvu kasvuga on see umbes 3 korda aeglasem tempo. Maailma rahvastik kasvab viimasel ajal umbes 1,5 % aastas. Kindalt ei saa midagi nii pika aja peale ette ennustada. Tabel lähtub praegusest statistikast ja on oletus. Kuuba Kuuba 10 suuremat linna + rahvaarv:

Geograafia → Geograafia
84 allalaadimist
Prantsusmaa
18
doc

Prantsusmaa

4.2. Prantsuse köök Prantslased söövad peaaegu kõike ­ ajusid, veisekõrvu, lambajalgu ­ ja nad ei töötle neid alati vaid asetavad tervenisti vaagnale. Nad kulutavad üle veerandi oma sissetulekust söögile. Ka kõige vähenõudlikum tööline viib oma perekonna eriliste sündmuste tähistamiseks restorani. Prantslasele ei tuleks pähegi einestada ilma klaasikese või kaheta. Miljon prantslast toodab 7,5 miljardit liitrit veini aatas, mis on veerand maailma aastatoodangust. Alkoholi võib ametlikult pruukida 14. eluaastast peale. Perekondlikel pidustustel lubatakse lastel veini juua ja väikestele antakse veega segatud veini. Isegi McDonald'sis juuakse burgeri kõrvale veini. Prantsuse köök on ülemaailmse kuulsuse saavutanud oma tõeliselt peenemaitseliste, hoolikalt valmistatud ning kaunilt serveeritud toitudega. Toiduainete kõige

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
65 allalaadimist
Majandus alused konspekt
20
docx

Majandus alused konspekt

Nimetatakse ka eksiüldistuseks või üldistusveaks. Oletame, et tegemist on majandusega, kus toodetakse ainult 2 hüvitist: · Kahuteid ja võid · Ajaperiood 1 aasta · Ressursid, mis selle aja jooksul on kättesaadavad on fikseeritud · Ka tehnoloogia tase ei muutu selle aja jooksul. · Olgu max kogus 5 miljonit tonni võid ja 15000 kahurit aatas.' Või (milj t) 5 4 3 2 1 0 5 10 15 kahurid Joonis 1 Tootmisvõimaluste kõver Majandussüsteemid Eksisteerib kolm majandusspsteemi: · Traditsiooniline majanuds ­ majandustegevust juhivad tavad ja kombed . naturaalmajanudst Käsumajanus ­ riigi poolte teostatav tsentraalne planeerimine , mille kaudu ressursse ja toodangut jaotatakse ­ plaanimajanuste vormis (Kuuba , Põhja-Korea, Iraak, Iraan)

Majandus → Majanduse alused
78 allalaadimist
Poliitiline ajalugu keskaeg
22
docx

Poliitiline ajalugu keskaeg

Generaalstaadid tulid kokku oktoobris 1356, eriti arvukalt oli esindatud kolmas seisus. Nad kritiseerisid valitsuse poliitikat ja dofään saatis generaalstaadid lailali, lootes raha hankida muul viisil. See ei õnnestunud ja veebruaris 1357 tuli generaalstaadid uuesti kokku kutsuda. Võeti vastu suur Märtsidonants-> valitsejale lubati toetusrahasid, aga nende kogumine ja kulutamine pidi toimuma generaalstaatide kontrolli all. Lepiti kokku, et edaspidi tulevad generaalstaadid kokku 3x aatas. Generaalstaadid soovisid muuta kuninga nõukodu ja teisi valitsuse asutusi. Generaalstaatides oli tähtis roll rikkal Pariisi kalevikaupmehel Etienne Marchelil. Valitsus ei tahtnud arvestada generaalstaatide nõudmistega ja 1358 puhkesid Pariisis uued rahutused. JAQUERIE- 1358 algas Pariisis ülestõus. Selle juhiks oli rikas kalevikaupmees Etienne Marcel. Ülestõusmised vallutasid kuningalossi ja troonipärijal õnnestus vaevu eluga pääseda. Samal ajal

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
Keskkonnakaitse
30
doc

Keskkonnakaitse

Meetodit, kus sammalde abil hinnatakse õhu saastamist, nimetatakse brüoindikatsiooniks. Head õhusaaste indikaatorid on ka puudel kasvavad (epifüütsed) samblikud. Et mõned samblikud kaovad suurtest liinnadest, seda märgati juba XIX sajandil. Samblikud, nagu teisedki taimed, vajavad kasvuks vett ja mineraalsooli. Epifüütsed samblikud saavad suurema osa vajalikust veest ja mineraalidest õhust. Kasvavad väga aeglaselt-aatas, aga on väga pikaealised. Suured mineraalaine kogused, nagu neid on saastatud õhus, võivad kahjustada või hävitada samblikke(väävel). Mida kõrgem on saateainete sisaldus õhus, seda vaesem on liigiliselt samblike floora. Bioindikaatorid · samblikud · samblad · makrofüüdid-muutused vees · veekogude põhjaloomastik · mõned vetikaliigid · "maavarade taimed" · teatud kooslused · puude okkakahjustused Nõuded indikaatorliigile

Loodus → Keskkonnakaitse ja säästev...
670 allalaadimist
Keskkonnakaitse
30
doc

Keskkonnakaitse

Meetodit, kus sammalde abil hinnatakse õhu saastamist, nimetatakse brüoindikatsiooniks. Head õhusaaste indikaatorid on ka puudel kasvavad (epifüütsed) samblikud. Et mõned samblikud kaovad suurtest liinnadest, seda märgati juba XIX sajandil. Samblikud, nagu teisedki taimed, vajavad kasvuks vett ja mineraalsooli. Epifüütsed samblikud saavad suurema osa vajalikust veest ja mineraalidest õhust. Kasvavad väga aeglaselt-aatas, aga on väga pikaealised. Suured mineraalaine kogused, nagu neid on saastatud õhus, võivad kahjustada või hävitada samblikke(väävel). Mida kõrgem on saateainete sisaldus õhus, seda vaesem on liigiliselt samblike floora. Bioindikaatorid · samblikud · samblad · makrofüüdid-muutused vees · veekogude põhjaloomastik · mõned vetikaliigid · "maavarade taimed" · teatud kooslused · puude okkakahjustused Nõuded indikaatorliigile

Ökoloogia → Ökoloogia
28 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun