.........................8 Kokkuvõte....................................................................9 Kasutatud materjal.........................................................10 Lisad.....................................................................11-14 Sissejuhatus Rohkem kui 5000 aastat eKr kujunes maailma pikima jõe, Niiluse, orus Egiptuse tsivilisatsioon, mis oli tuhandeid aastaid kõige võimsam tsivilisatsioon maailmas. Egiptus jäi aastatuhandeteks püsima just oma hea asendi ja jõe viljakate muldade tõttu. Põhjast piiras Egiptust Vahemeri, mis võimaldas kaupade vahetust teiste riikidega. Läänes ja idas laiusid aga suured kivikõrbed ning lõunas Niiluse kärestikud. Egiptuse tähtsaim isik oli vaarao, keda peeti maapealseks jumalaks ning kes oli maade, vete ja kõigi egiptlaste ülemaks. Arvati, et temast sõltub kogu elu. Egiptlaste suurim soov oli suudelda vaarao jalgu ning emmata tema põlvi. Isegi vaaraoga kõnelemine
Egiptuse naelu ennem tagasilendu dollariteks või eurodeks vahetada ei saa, seetõttu on kohalikku valuutat mõistlik vahetada väiksemates kogustes. 10 Tänapäeva vaatamisväärsused VanaEgiptuse keerukates annaalides sisalduvad mastaapsete ühiskondlike ehitiste projektid ning suured isiksused on jätnud oma mulje mitmeteks aastatuhandeteks. Arheoloogid vaidlevad siiani Egiptuse teatud dünastiate ja üksikvalitsejate õige kronoloogilise järjestuse üle. Siiski on olemas kokkulepe, mille kohaselt ajalugu jaotatakse teatud ajajärkudesse, millest igalühel on oma nimi. Pole kahtlustki, et iidse maailma mõistatused on peibutis, mis meelitab enamikku külastajaid. Tähtsamad kohad: Egiptuse Muuseum asub Tahriri väljaku põhjaküljel, mis avati 1902a.
Pärimuse järgi liitis need ühtseks riigiks umbes 3000 aastat eKr Ülem-Egiptuse valitseja Menes. Tema olevat rajanud Alam- ja Ülem- Egiptuse piirialale ka uue pealinna nimega Memphis. Oletatakse, et Menes, kui valitseja ei pruugi olla üksiseisev ajalooline isik vaid mitme varase valitseja legendaarne koondkuju. Enamvähem samasse aega dateeritakse veel kaks olulist arengutähist. Kujunes välja tüüpiline egiptuse hieroglüüfkrir, mis jäi vaid väheste muudatustega käibele aastatuhandeteks. Ühtlasi sai alguse ulatuslikum vase kasutamine, ehkki see ei tõrjunud veel pikka aega päriselt välja ka kivist tööriistu. Egiptuse riik ja tsivilisatsioon tekkisid 3. Aastatuhande alguses eKr. Muistse Egiptuse ajalugu jaguneb kolmeks suureks perioodiks: Vana riik, Keskmine riik ja Uus riik. Vana riik (u 2650-2100 eKr) oli Egiptuse sisemise ühtsuse ja valitsejate võimu ning autoriteedi kõrgaeg. Selle perioodi kuningate vägevuse ja jumalikkuse võrdkujuks on suured
tagajärjel on tekkinud selline situatsioon, et nii P-Am's kui ka P-Euraasias on kõrgmägedesse jäänud jäänukliigid, mis kunagi kasvasid tõenäoliselt suurel alal, kui jääaja elasid üle ainult kaljurinnatistel olnud populatsioonid, mis jäid jääst vabaks. Arvatakse, et sellistes refuugiumites on jääaja üle elanud norra paju ja lapi rododendron. Kõige tõhusam viis, kuidas teada saada minevikusündmusi on õietolmu analüüs. Õietolm jääb pikkadeks aastatuhandeteks mattununa (ntks järvemutta). Õietolmu vanust saab kindlaks teha isotoopmeetodil. On teada, et pleistotseenis oli 16 platsiaalset (?) tsüklit, millest igaüks kestis 125 000 aastat, millest siis jäätumise kestvus oli 50 000 100 000 aastat. Nende vahele jäid suhteliselt lühikesed jäävabad perioodid. /Looduskaitseala tuleb rajada N-S suunas, sest kui tuleb uus jääaeg, siis on võimalik liikidel lõuna poole liikuda/
Leidis peamiselt soojaverelistel loomadel sooja on kergem hoida, kui on suurem kehamass (suurematel laiuskraadidel on külmem, peab palju sooja hoidma). Seda on selgelt näha valgesaba-pampahirve puhul, mis levib Kanadast kuni Amazonase jõeni. Michiganis on tema kehamass palju suurem kui Nicaraguas. Hall metshamster kogub endale pessa taimset materjali ja pesad jäävad alles aastatuhandeteks, neid võib leida koobastest ja süsinikumeetodil taimede vanuse ära määrata, samuti leidub neis pesades veel looma ekskremente ja neid saab mõõta ja selle järgi selgeks teha looma enda suuruse. Ja kliima muutustega seoses näha kuidas on looma suurus varieerunud. · Alleni seadus (1877) soojaverelistel sugulasliikidel on külmas piirkonnas elaval liigil väljaulatuvad kehaosad lühemad kui sooja piirkonna liigil. Kui kõrv
piirialale ka uue pealinna Memphise. Menese kui valitseja ajaloolisus on küll vaieldav (ei või välistada, et tegemist on legendaarse koondkujuga mitmest varasest valitsejast), kuid ühtse Egiptuse riigi teket imetatud ajal võib pidada kindlaks. Sellest ajast alates allus Egiptus piiramatu võimuga kuninga vaarao võimule. Umbes samal ajal kujunes välja välja tüüpiline egiptuse hieroglüüfkiri, mis väheste muudatustega jäi käibele aastatuhandeteks. Ühtlasi sai tol ajal alguse ulatuslikum vase kasutamine, mis siiski ei tõrjunud veel pikka aega välja ka kivist tööriistu. Vana riigi periood u 2700 2200 eK Sellest perioodist pärinevad kuningate võimu ja jumalikkust kehastavad suured püramiidid Memphise lähedalt Gizas. Suhted naabermaadega olid tol ajal äärmiselt piiratud. Vana riigi ajal kujunesid välja enamvähem kõik Egiptuse tsivilisatsiooni olulisemad tunnused.
Leiutasid ja kasutasid kiilkirja, mida tehti savisse kiiluga Iga suurem sumerite linn (tuntumad Ur, Uruk, Kis) moodustas omaette sõltumatu linnriigi, millel oli kaitsejumal. Sumerite kõrval elasid mitmed teised rahvad, sh. semiidid. Umbes 2500 eKr sumeri linnriigid hääbusid ja vallutuste tulemusena tekkisid suurriigid, mis põhinesid sõjalisel ülemvõimul: 1. Akadi riik/impeerium 24. saj eKr rajajaks oli semiit Sargon; riik kadus peagi, kuid akadi keel jäi püsima aastatuhandeteks; semiidi keeled muutusid erinevateks ning akadi keel levis, sumerid assimileerusid ning nende keel kadus. Keeleliselt ei ole semiidi ja sumerite keeled suguluses ning jumalatel on mõlemas keeles eri nimed. Semiidid võtsid üle sumerite kombed ja kultuuri ning need 2 rahvast sulandusid ühte. 2. Vana-Babüloonia riik 18-16 saj eKr Kuningas Hammurapi lasi koostada esimesed seadused:
annaabi.ee 
