2 Rahvastik 2.1 Rahvaarv USA on rahvaarvu poolest kolmas riik maailmas. Tänu sisserändele on elanikkond alati kiiresti kasvanud, kiire kasv jätkub ka praegu ning seniste trendide jätkudes ületab USA rahvaarv peale aastat 2050 praeguse Euroopa Liidu rahvastiku 2.2 USA rahvastiku vanuseline struktuur Joonis 2. USA rahvastiku vanuseline struktuur USAs on kõige rohkem 15-64 aastaseid inimesi, täpsemalt on nendes vanuses mehi 102,665,043 ja naisi 103,129,321. 0+14 aastai lapsi on seal 20%, ehk siis 31,639,127 poissi ja 30,305,704 tüdrukut.. kõige vähem on aga üle 65 aastaseid inimesi, 16,901,232 meest ja 22,571,969 naist. 2.3 USA rahvastiku eeldatav eluiga Joonis 3. USA rahvastiku eeldatav eluiga.
Hitleri-vastane koalitsioon Suurbritannia, USA, pmst Prantsusmaa ja NSVL ja nende liitlased (kokku 61 riiki) vastupanuliikumine Saksamaa, Itaalia ja Jaapani okupantide ja nende käsilaste vastane liikumine, mis tegutses 39-45 põhiliselt Prantsusmaal holokaust kreeka keelest tulev sõna, mis tähendab ohvri iimseni põletamist. Sedasi nimetatakse ka juutide massilist hävitamist natside poolt Saksamaal ja Saksamaa poolt okupeeritud maades aastai 1933-1945; ohvreid 5,75-6 miljonit Ansluss - (Anschluß - saksa k. ühendamine, liitmine, annekteerimine) tähendab Austria liitmist Saksamaaga 13. märtsil 1938. a kollaboratsionism kollaboratsionistid on inimesed, kes töötavad koos vastasriigiga. Kamikaze enesetapumisiooni sooritus. Sõdurid läksid tihti abatahtlikult surma selleks, et võimalikult palju kahju vaenlasele teha. Pearl Harbor Üllatusrünnak jaapanlaste poolt USA mereväebaasi. Jaapan polnud
ja jõudude vahekorras, ühiskonnas väärtuses. Enamus läks Britile, aga ka NSV-le. Talvesõda- sõda NSVL ja Soome Vabriigi vahel 1939-1940. -Seletada: Holokaust – juutide massiline hävitamine natside Tulemus: Moskva rahuga säilitas Soome iseseisvuse, kuid pidi poolt Saksamaal ja Saksamaa poolt okupeeritud maades aastai loovutama osa oma aladest. 1933-1945; ohvreid 5,75-6 milj. Peamiselt hävitati Saksamaa strateegiline pommitamine- sisuliselt vastase tagala, koonduslaagrites (Dachau; Auschwitz; Buchenwald jt.) majanduse, transpordi ja sõjatööstuse ruineerimine. II rinne- 1944 avati liitlaste (USA, Inglismaa, Kanada, Poola) koalitsioon- riikide või parteide vaheline (ajutine) liit ühiste dessandiga Põhja-Prantsusmaal teine rinne
lehmakauplejad); · vaenlaste võitmiseks, korra tagamiseks ja rahvussotsialismi ülesehitamiseks tuleb luua tugeva diktaatorliku keskvõimuga riik. hitlerjugend - hitlerinoored, noorsooorganisatsioon natslikul Saksamaal. Wehrmacht - kaitsejõud, Saksa sõjaväe nimetus aastail 1935-1945. Holokaust juutide massiline hävitamine natside poolt Saksamaal ja Saksamaa poolt okupeeritud maades aastai 1933-1945; ohvreid 5,75-6 miljonit. Peamiselt hävitati Saksamaa koonduslaagrites (Dachau; Auschwitz; Buchenwald jt.) nepp (NEP) - uus majanduspoliitika (novaja ekonomitseskaja politika ) 1920. aastatel NSV Liidus, mille tulemusel kehtestusid taas turusuhted, ettevõtetele anti iseotsustamisõigus, kaasati era- ja väliskapitali. Nepp likvideeriti 1928-1929. a. industrialiseerimine - tööstuslikuks muutmine, rasketööstuse eelisarendamine. kulak rikka, talupoja sõimunimetus Venemaal.
vakusesse. Rootsi võimuaja algul oli kroonuomand kuni Johan III selle Nils Jönsson Krämerile (+1623) läänistas. 23.6.1624. müüs Gustav II Adolfmõisa N.J.Krämeri lesele Magdalenale päriseks. Järgmiseks valdajaks oli nende poeg Johann (omanikuna märgitud 1641, 1649), kes sai koos aadlitiitliga 1652 aastal uueks perekonnanimeks Dannenfeld (rootsi Tallfelt). Tema müüs mõisa 26.3.1666. vennapojale, Tallinna raehärrale Gottschalk Krämerile. Peale viimase surma 1682 aastai läks koht üle ta pojale, kes nime poolest samuti Gottschalk, ameti poolest aga Tallinna linnusekohtu asessor oli. G.Krämeri (jun.) valdusajast ongi säilinud esimesed põhjalikumad andmed mõisa hoonestuse kohta nimelt sajandi eelmisel kümnendil alanud mõisamaade reduktsiooni käigus võeti ka mõisate majapidamised üksipulgi arvele. 1688 aastal koostatud hoonete inventaariumis on märgitud, et oma üldlaadilt oli Ohtu samasugune nagu enamik tollaseid Eestimaa mõisaid
Sellest kõigest, mis Marx luulezanris oli kirjutanud, avaldati vaid tema ,,Raevukad laulud" 1841. aastal ajakirja ,,Athenäum" veergudel. ( Fedossejev et al. 1972: 24) Marxi peamiseks tegevusalaks Berliinis oli siiski teadus. Säilinud kirjas oma isale räägib ta loetud raamatutest, tohutu hulga läbiuuritud materjali süstematiseerimise katsetest, iseseisvatest teoreetilistest otsingutest. Kiri näitab, kui aiad ja mitmekülgsed olid Marxi huvid juba neil aastai, annab tunnistust tema erakordsest töövõimest, suurest nõudlikkusest enda vastu ja kriitilisest suhtumisest oma järeldustesse. ( Fedossejev et al. 1972: 25) Paralleelselt õigusteaduse, ajaloo, kunstiteooria ja võõrkeelte õppimisega hakkas Marx Berliinis järjest põhjalikumalt uurima filosoofiat. Esialgseks ajendiks sellele oli tema katse kirjutada suur teos õiguse filosoofia alalt, kuid ilmset süvendas tema huvi 7
Rünnati päris edukalt 3 päeva ja siis lahkuti teate tõttu et tuleb suur abivägi vaenlastele. Linnusest asuti jälitama. Ümera lähistel tungisid eestlased ootamatult sissetungijatele kallale. 1211 piirasid sakslased vastu Viljandi linnust, see oli nende suuroperatsioon. Viljandit ei suudetud 5 päevaga vallutada ja sõlmiti rahu. Eestlaste vasturünnakud toimusid vaenlaste aladele. Tehti ka sõjaplaan. 1212 sõlmiti sakslastega Toreida vaherahu. PT 8. Võitlused aastai 1215-1221 1215. aasta alguses tegid sakslased koos abivägedega suurema sõjakäigu Põhja-Läänemaale Ridalasse. Asuti rüüstama ja see kõik oli üllatus, sest sakslased rikkusid vaherahu. 1215 tegid eestlased ka ulatusliku vastuplaani nö kolme maleva manöövri mille ülesandeks oli kõikide sakslaste hävitamine. See aga luhtus. Vahepeal toimus merelahing Saaremaal Uues sadamas, kus sakslaste 9 koge tormivarjus olid. 1217 aastal ühineti venelastega ja suunduti Otepää alla. Mehi