veel sündimata lapsi. Loote kaitse on eriti tähtis selle kõige tundlikumal perioodil- raseduse 8. - 15. nädalal. Lastel, kes olid Hiroshimas ja Nagasakis sellel ajavahemikul emaihus kiiritust saanud, ilmnes teatud vaimne peetus. Seetõttu ei kiiritata rasedate naiste alakeha röntgenkiirtega ilma olulise meditsiinilise vajaduseta. Allpool toodud tabelis esitatakse hinnang erinevate kiirguste riskidele. Näiteks on keskmise Euroopa elaniku tavaline aastadoos umbes 3,5 mSv aastas (4. tund). Selle kiirguse allikad on nii tehislikud (sealhulgas ka meditsiiniliseks otstarbeks kasutatavad) kui ka looduslikud. Kasutame kõikide nende allikate puhul sama keskmist riskitegurit, kuna elanikud saavad kiirgust igal aastal. Selle doosiga on elaniku keskmine aastarisk umbes üks 10 OOO-st ja surmaga lõppeva vähi risk on terve eluea kohta üks 66-st. Kõikide tegevuste tulemusel saadud dooside summa ei tohi ületada BSS-i
Geenide kahjustus Üldhaigestumus Joodi kuhjumine kilpnäärmes, strontsium luustikus Kiirituse liigid Kiirgusseaduse alusel Kutsekiiritus Looduskiiritus Elanikukiiritus Meditsiinikiiritus Kosmiline kiiritus Kutsekiirituse piirnormid Aastane efektiivdoos ei tohi ületada: Viie järjestikuse aasta kutsekiiritust keskmiselt 20 mSv 50mSv- mitte ühelgi viiest aastast 6mSv- kutsealases vljaõppes osalevatele 16- 18 aasta vanustele isikutele 1mSv- rasedatele Aastadoosid Loodusliku taustkiirguse aastadoos 0,4-4mSv, kohati kuni 50mSv. Kiirgusväljas töötava inimese kogu keha kiirituse aastadoos ei tohi ületada 50 mSv Paiksel kiiritamisel talub inimene kogudoose 10-100 Gy 10mSv aasta keskmine doos- 1 vähkkasvaja 1000 elaniku kohta Kindlalt kahjulik- 200- 500 mSv kogu kehale aastas Seadus Kiirgusseadus 24.03.2004, täiendatud 2006 Kiirgustöötajate tervisekontroll Isikudooside seire Kiirgusohutus meditsiinikiirituse kasutamisel Kiirguskeskus Mitteioniseeriv kiirgus Laserkiirgus
neeldumisdoos arvestamaks kiirguse omadusi ja kahjustusi organitele. 6. Millised on olulised faktorid enda kaitsmiseks välise kiirguse eest? 7. Mis on deterministlike ja stohhastiliste efektide vahe? Deterministlikud efektid on varajased ja nende tõsidus sõltub saadud doosist. Stohhastilisel efektidel on peiteaeg ja need efektid tekivad kuidas kunagi. Puudub doosilävi-võivad tekkida sõltumata doosi suurusest(vähk) 8. Milline on keskmine aastadoos Eestis? 821 mikrosiivertit??? 9. Loetle looduslikud kiirgusallikad. Uraan, raadium, toorium. Kosmiline kiirgus, pikaeealised radionukleiidid pinnases vees ja õhus, inimkehas leiduvad radionukleiidid. 10. Millised on peamised põhjused, et kasutatakse tehislikke kiirgusallikaid? Meditsiin(röntgenpildisaamiseks. Raviks.), tööstusasutused(tööstuslik radiograafia), uurimis- ja teadusasutused(röntgenanalüüs),
238U/226Ra mittetasakaalulisust Virumaa pinnases. Suure arvu pinnaseprofiilide radionukliidisisalduse korrelatsioonidest järeldub ka Eesti keskmisest erineva 238U, 226Ra/232Th-suhtega pinnaste esinemine. Selle ala muld on tugevalt mõjustatud kahe suure põlevkivielektrijaama lendtuhast, sh selle looduslike radionukliidide sadenemisest. Paljudes Eesti piirkondades on joogivee radionukliidisisaldus ja sellest saadav aastadoos suurem kui vastav Euroopa Liidu aktsioonitase. Eestis on kõrgeim kiirgusfoon seotud meie maavarade põlevkivi- ja fosforiidimaardlatega ning karstialadega. Eriti kõrge on radioaktiivsete elementide sisaldus ühe põlevkivi eriliigi diktüoneermaargilliidi lademetes. Et see maavara on tekkinud umbes 50 miljonit aastat varem kui põlevkivi, siis asub lade kukersiidilademetest allpool ja on tunduvalt tumedama värvusega kui harilik põlevkivi. Kukersiidi vanus on umbes 450 miljonit aastat
Olla radioaktiivses piirkonnas lühikest aega, kanda vastavat kaitseriietust mis varjestaks. 13. Mis on deterministlike ja stohhastiliste efektide vahe? Deterministlikud efektid on varajased ja nende tõsidus sõltub saadud doosist. Stohhastilistel efektidel on peiteaeg ja need efektid tekivad kuidas kunagi. Puudub doosilävi - võivad tekkida sõltumata doosi suurusest (vähk) 14. Milline on keskmine aastadoos Eestis? 821 mikrosiivertit ??? 15. Loetle looduslikud kiirgusallikad. Kosmiline kiirgus, pikaealised radionukleiidid pinnases vees ja õhus, inimkehas leiduvad radionukleiidid. 16. Millised on peamised põhjused, et kasutatakse tehislikke kiirgusallikaid? Meditsiin(röntgendiagnostika, tuumameditsiin), tööstusasutused(tööstuslik radiograafia), uurimis- ja teadusasutused(röntgenanalüüs), teenindusasutused (kiirgusallikate transport). 17
(paksud seinad), monitorid. 17. Mis on deterministlike ja stohhastiliste efektide vahe? Deterministlikud efektid on varajased ja nende tõsidus sõltub saadud doosist(silmaläätse, naha kahjustus). Stohhastilistel efektidel on peiteaeg ja need efektid tekivad kuidas kunagi(tõenäosushinnang). Puudub doosilävi - võivad tekkida sõltumata doosi suurusest (vähkkasvaja, pärilikud haigused) 18. Milline on keskmine aastadoos Eestis? 821 mikrosiivertit (keskmiselt 1 msv, aastas keskmine kogutoos on 2,2 msv) 19. Loetle looduslikud kiirgusallikad. Kosmiline kiirgus, pikaealised radionukleiidid pinnases vees ja õhus, inimkehas leiduvad radionukleiidid. 20. Millised on peamised põhjused, et kasutatakse tehislikke kiirgusallikaid? Meditsiin(röntgendiagnostika, tuumameditsiin), tööstusasutused(tööstuslik
annaabi.ee 
