15. sajand. Esmalt hakkasid Indiasse viiva meretee otsingutega tegelema portugallased ja hispaanlased. 1487 Bartolomeo Diaz: jõudis Aafrika lõunatippu (Hea Lootuse neem). Vasco da Gama: Portugali meresõitja. Avastas 1498 meretee Indiasse (purjetas ümber Aafrika). Christoph Kolumbus 1451-1504 Itaalia maadeavastaja. Püüdis läände purjetades üle Atlandi ookeani leida meretee Indiasse. 1492 avastas uue maailmajao (ise pidas seda Aasiaks). Amerigo Vespucci 1451-1512 Itaalia maadeavastaja ja kartograaf. Vespucci oli nähtavasti esimene eurooplane, kes taipas, et tegu on uue maailmajaoga, mitte Aasiaga, kuhu Christopher Kolumbus arvas end olevat jõudnud. Vespucci järgi sai Ameerika maailmajagu oma nime. Fernao de Magalhaes 1480-1521 Portugali meresõitja ja maadeavastaja. Korraldas esimese ümbermaailmareisi (1519-1522). Maadeavastustega kaasnev Suured kasumid.
Venemaa Föderatsioon Karolin Eks 7.A Võru Kesklinna Kool Geograafiline asend • Euraasia mandril, põhja- ja idapoolkeral • Euroopaks ja Aasiaks jaotab Uurali mäestik • 42-82° N, 28-170° E • Idast läände 10200, põhjast lõunasse 7000 km • Mere- ja maismaapiirid Üldandmed • Pealinn Moskva • Pindala 17,098,246 km² • Elanike arv 143,5 millionit • Riigikord presidentaalne vabariik • President Vladimir Putin • Rahaühik Vene rubla (RUB) Rassid, rahvad ja keeled • Ametlik keel vene keel
väga keerukas. Lähis-Idaks võib seda pidada loomulikult Euroopa seisukohalt. Seda piirkonda võib nimetada ka araabia maailmaks, kuna seal elab suur osa araablasi, aga ka palju teisi etnilisi rühmi ning araabia maailm ulatub kaugemale kui Lähis-Ida. Seda piirkonda võib pidada isalmiregiooniks, kuna suur osa elanikkonnast on seda usku, aga paljud on ka juudid, kristlased, bahad, druusid, zoroastristid ja nii edasi. Seda piirkonda võib nimetada Edela-Aasiaks, kuid sel juhul ignoreeriksime sarnasusi, mis ühendavad paljusid selle regiooni rahvaid Põhja-Aafrika ning teiste regioonide rahvastega. Asja ajab keerulisemaks see, et ülalmainitud kombinatsioonid on tihti suvalised: on olemas kristlastest araablasi, araabia juute, juudi süürlasi ja kristlastest palestiinlasi. Ajalooliselt on regioon lääne kolme suure religioosse traditsiooni ühinemiskoht. Pärsia on riik, millel on väga palju rahvuseid, kellest enamus jäävad tundmatuks
Jõgede peamised toiteallikad ja kõikumine lk 7 Üleujutused lk 7 Pinnaveekogude vee kasutus lk 7 Veekogude puhtus lk 7 Laevatatavad siseveekogud lk 7 Kasutatud kirjandus lk 8 Itaalia geograafiline asend Euraasia on suurim manner maailmas, mis omakorda jaguneb kaheks maailmajaoks: Aasiaks ja Euroopaks, millest viimases asub ka Itaalia. Itaalia asub 800 kilomeetrit Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apeniini poolsaareni. Itaalia on peamiselt mägine, välja avatud Po jõe tasandik riigi põhjaosas. Itaaliale kuuluvad ka Sitsiilia, Sardiinia, Elba ja veel umbes 70 väiksemat saart. Itaalias ehk Apenniini poolsaarel on veel kaks sõltumatut väikeriiki: Vatikan Roomas ja San Itaalia Marino Vabariik.
maismaa alla kuulub 780,580 km² ning vee alla 9,820 km². Türgi ulatub idast läände umbes 1600 km, kuid vähem kui 800 km põhjast lõunasse. Maismaast 755,688 km² asub Aasias ning 23,764 km² Euroopas. Anatoolia on üldiselt ristkülikukujuline poolsaar, mis asetseb just kui sillana Kagu-Euroopa ja Aasia vahel. Istanbul on ainus linn maailmas, mis asub kahel kontinendil. Anatoolia osa moodustab Türgi kogupindalast 97 %. Seda kutsutakse tihti ka Väike-Aasiaks, Aasia Türgiks või Anatoolia platooks. Traakia on eraldatud Anatooliast Bosporuse väina, Marmara mere ning Dardanellide kaudu. 4 Türgi mitmekesine pinnamood on mitmete tektooniliste protsesside tulemus. Need on kujundanud Anatooliat miljoneid aastaid ning see jätkub ka tänapäeval läbi korduvate maavärinate ning juhuslike vulkaanipursete. Türgi on geoloogiliselt osa Alpide vööndist, mis ulatub Atlandi ookeanist Himaalaja mäestikuni
stiilini. Selleks ajaks suudeti juba materjali täiuslikult kasutada ja sellega budistlikke teemasid väljendada. Eri piirkonnad mõjutasid üksteist ja tagasid sellega india kultuuri terviklikkuse. Oli loodud alus, et India kunst saaks jõuda oma klassikalise perioodini. India kunsti mõju ei piirdunud mingil juhul vaid India enda territooriumiga, vaid see ulatus ka piirnevatele aladele, mida vahest kutsutakse India Aasiaks või Suur-Indiaks. Tänu oma missioneerivale iseloomule levis ta üle Aasia kuni Indoneesia ja Indo-Hiinani lõunas ja Hiina ja Jaapanini idas. Kogu Aasia budistlik kunst pärineb lõppkokkuvõttes India allikatest ja kasutab ikonograafiat, mis kujunes välja budismi kodumaal. Huvitaval kombel on budism ja budistlik kunst jätkuvalt inspiratsiooni allikaks inimesele üle kogu Ida- ja Lõuna-Aasia ka pärast seda, kui ta lakkas olemas määrav jõud India enda kultuurielus. KASUTATUD MATERJAL
9,820 km². Türgi ulatub idast läände umbes 1600 km, kuid vähem kui 800 km põhjast lõunasse. Maismaast 755,688 km² asub Aasias ning 23,764 km² Euroopas. Anatoolia on üldiselt ristkülikukujuline poolsaar, mis asetseb just kui sillana Kagu-Euroopa ja Aasia vahel. Istanbul on ainus linn maailmas, mis asub kahel kontinendil. Anatoolia osa moodustab Türgi kogupindalast 97 %. Seda kutsutakse tihti ka Väike-Aasiaks, Aasia Türgiks või Anatoolia platooks. Traakia on eraldatud Anatooliast Bosporuse väina, Marmara mere ning Dardanellide kaudu. Türgi regioonid Türgi 7 regiooni on jaotatud rahvastiku järgi. Türgi on jaotatud sellisteks regioonideks, et lihtsustada rahvastiku statistika edastamist ning nendel piirkondadel pole oma eraldi valitsust või juhti. · Egeuse regioon (8 provintsi) · Musta mere regioon (18 provintsi) · Kesk-Anatoolia regioon (13 provintsi)
Näiterks baltimaad ei taha kuuluda ida-Euroopasse, vaid kas Põhja- või Kesk-Euroopasse, Iisrael tahaks kuuluda Euroopasse jne. -Esimene jaotus: Globaalkontinrntaalne, kus Euroaasia, Ameerika,Afrika, Australia ja Antartika kontinenduid. Selles on juhtivaks kontinendiks Euriaasia nii oma elanikkonna arvu, suuruse, loodusresurssiga ja altiivsusega välispoliirikas. Kõik suuremad sõjad ja konfliktid on tüimunud Euroaasias. Komtinendid jagunevad omakorda: Euroaasia Euroopaks ja aasiaks, Amerrika Põhja-, kesk- ja Lõuna-Ameerikaks. Jõigiöl neil on omad tunnused nii kokkuhoiu või tõukava iseloomuga. Euroopa jaguneb omnakorda Lääne-, Kesk-,Ida-, Põhja- ja Lõuna-Euroopaks. Saul B. Cohen jagas XX saj. viimasel veerandil maailma geopoliitilisteks regioonideks. Tema kohaselt jaguneb kogu maailm geopoliitilisteks (väiksemad) ja geostrateegilisteks piirkondadeks (suured – ehk maailma mõjutajad ).Kus merelise Põhja-Ameerika ja Euroopa Liidu ning endise
annaabi.ee 
