paljunemisviiside tulemuseks on sügoodi moodustumine. Pärast puhkeperioodi moodustub sügoodist meioosi teel neli uut spoori, mis annavad alguse uutele isenditele, või siis sügoot kasvab pärast jagunemist kohe uueks liikumisvõimetuks isendiks. Levik Ja Majanduslik Tähtsus Enamik vetikatest elab vees, peamiselt meres. Ühed neist ujuvad vees vabalt, moodustades planktoni tuumiku, teised lebavad vabalt põhjas või kinnituvad sellele, moodustades tähtsa osa veealustest aasadest. Meredes täheldatakse vetikate massilist esinemist kuni 30m sügavuseni. Kõige varjutaluvamad pruun ja punavetikad esinevad 100200m sügavusel, üksikud liigid aga 500m sügavusel ja sügavamalgi. Mõned vetikad säilitavad eluvõime väga madalatel temperatuuridel. Polaarmaades ja kõrgmägedes elavad nad lumel, värvides selle sageli punaseks, roheliseks või kollaseks. Levik Ja Majanduslik Tähtsus Vetikad elavad ka mullal, mullas ja isegi õhus. Mõned liigid, mis koos
PLÜÜS Plüüsiks nimetatakse kangaid, mille karustus on pikem ja hõredam kui sametil, kõrgus on 2-4 mm. Ta on sametit meenutav villane, keemilisest kiust või puuvillane riie, põhilõim(harilikult puuvillane) on tugevasti pinguldatud, karvalõim vähem pinguldatud. Plüüskangas on elastne, pehme ja sametine. Plüüsil võib olla ühtlane või mustriliseks pressitud karvastik. Kootakse ka trikooplüüsi, selle karvastik koosneb pikkadest aasadest. Ka tehiskarusnahk on valmistusviisilt plüüs. Kasutatakse peamiselt lasterõivaste valmistamiseks. FLIIS Paks ja pehme karustatud polüesterriie. Fliisi kasutatakse spordi ja vabaaja riiete valmistamiseks. Talvel on fliis väga soe ja pehme, suvel kerge selga tõmmata. Kangas on väga vastupidav ja kergesti hooldatav, sest on valmistatud vett mitteimavast polüestrist. FLANELL- (ingl.flanell) On mõlemalt poolt karvastatud, labase või toimse sidusega kerge pehme riie. Puuvillane
Plaadid kinnitatakse seinale metallankrutega tavaliselt pärast põhimüüritise ladumist. Plaadid ankurdatakse seinale kinnitatud püstvarraste või seina sisse kinnitatud ankrute külge. Püstvarraste kinnitamiseks müüritakse rõhtvuukidesse vastavad klambrid vahekaugusega püstsuunas 50 . . . 60 cm. Klambrid peavad asuma rangelt ühel vertikaaljoonel. Pärast seina põhimüüritise valmimist torgatakse klambrite väljaulatuvatest aasadest läbi püstvarras, mille külge ankurdatakse plaadid nn. libisevate ankrutega. Püstvarraste vahekaugus oleneb plaatide mõõtmetest ja on 30 . . . 60 cm. 17 Joonis 7.17 Plaatidega vooderdamine: a - siledate plaatide kinnitamine seina püstvarraste külge, b - klompfaktuuriga vuukidega laotavate plaatide kinnitamine seina püstvarda külge, c - plaatide ankurdamine seina sisse kinnitatud ankrutega,
Peab jälle ütlema- mitmendat korda küll?- see oli meie matka imelisim päev! Mahe briis puhus orgu pidi üles, rohused sügavad orud ja künkaharjad vaheldusid võimsate heinamaakallakutega, taamal ühel pool meile armasalt tuttav Piatra Craiului ahelikukontuur,teisel pool võimsam ja tundmatum Bucegi. Linnud siristasid,rahvas tegi mitmel pool heina,ringi vaadates tundus kohe helelilla Alpide lehm vastu jalutavat. Vägisi tulid helisevad viisid huultele. Tõusime üha kõrgemale, aasadest said pöögisalud, lähenes kuusemetsade viirg. Korduvalt uurisime kaarti ja kompassi, sest rada meil ees ei olnud. Matka neljas reegel- kui sul on tähistatud rada ees, siis tunned end turvaliselt ja jõuad alati soovitud kohta välja. Kui sul on avar vaade, siis võib kompassiga minek võõras kohas päris loov tegevus olla. Sisenesime tihedasse kuusemetsa, mis ümbritses Bucegi ümbrust. Sammusime kummalisel laial rajal, mis paistis olevat rajatud väga hoolega ja väga ammu. Korraga
Piire seab nt luuletus „Kodumaa“ (1880), kus Veske paneb Eesti piirid paika kohanimede kaudu (Peipsi kaldast Läänemere kaldani, Munamäelt Soome laheni). Ilusa looduse kujund ja looduse ülistus, kus toonitatakse looduse idülli (nt terendavad metsaladvad), mis on toodud inimeste maailma ja pandud tegema inimestele omast (isikustamine ehk personifikatsioon). See on tüüpiline romantilise luule võte, mille kaudu visandatakse idülliline pilt maa-ala katvatest metsadest, järvedest, aasadest jms, mille kaudu räägitakse vahelduvatest aastaaegadest. Loodust ülistab nt luuletus „Ilus oled, isamaa“ (1874). Mäemetafoori kasutati Euroopa luules, sh Eestis, palju. Ükskõik mis rahvusest luuletaja loomingus oli mägedemotiiv, mis on omane hilisromantismile. Kogemus Alpidest on kandunud üle kogu Euroopa, millest sai alguse poeetiline vahend, millega maa-ala iseloomustada. Tugev on ka meremotiiv. Nt J. Kunderi luuletuses on Munamäelt vahutav merd. Tähelepanu pöörati ka
Ei pidanud ka eriti lugu klassitsistlikest ehitistest, eelistas pigem õlgkatusega kohalikus stiilis majakesi (Hellström 1997). MAASTIKUPARK SAKSAMAAL 18. saj keskpaigas jõudis inglise maastikuaia mõju ka Euroopa mandriossa. Saksamaal valmistasid romantilisele aiakunstile maad ette Goethe ja Schiller. Goethe rajas isegi ühe aia oma maja juurde Weimari vürstiriigis. Seal leidus nii eremiidionn, gooti stiilis jaapani teemajake kui antiiksed templid. Raamitud rohelusest, aasadest, jõekäärust ja ojakestest nii nagu peab. Kurbust kutsusid esile varemed, mis meenutasid jalutajale et kõigel on kord lõpp. Gooti stiilis kabel tumedate kuuskede vahel tekitas hirmuga segatud melanhooliat. Mälestussambad ja kivid sissegraveeritud salmikestega olid samuti mõeldud eriliste poeetiliste tunnete ärgitamiseks. Sakslastel on vabakujulises pargis isegi suuremaid saavutusi kui inglastel nt Wörlitzi park,
annaabi.ee 
