Tädi Ida oli umbes kuuekümne aastana vanaproua, kes oli vanakooli naine ning tal pidi kõik asjad korra järgi käima. Tema arusaam armastusse oli, et kui ühe korra naise võtad, siis temaga pead abielluma ja lapsed saama. Seepärast Idale ei meeldinudki et Aarnde tüdrukuga musitas ja kokku sai. Lõpuks läksid tädi ja poisi suhted nii halvaks, et tädi ei andnud talle enam süüa ja jutu lõpuks viskas tädi ta kodust välja. Loo lõpuks Aarne ja Maia siiski kokku ei jäänud, kuna Aarnel olid tunded oma klassiõe Ida vastu. Maia läks kunstikooli nagu Aarne oli soovinud ja sellest ajast kui nad lahku läksid, hakkas ka Aarnel koolis hästi minema Mulle meeldis see raamat, kuna sellest loost sai teada kuidas elati Nõukogude ajal. Soovitan seda ka teistele lugeda. Karl Johan
teda koguaeg halvas käitumises ja,et ta on pahaks poisiks ära läinud.aarne algul õpib väga hästi ja on tubli,kui siis kui ta kohtub Maiaga ja hakkab temaga käima,pole tal enam õpimiseks nii palju aega.Teda segab ka tädi koguaegne surve,et ta peab tubli olema.Tädi ei mõista miks ta käib Maiaga,tema jaoks on see lubamatu.Ta nimetab Maiat väga halbade sõnadega,kui ta kuuleb kuskilt,et Aarnet on nähtud Maiaga suudlemas.Tädi süüdistab koguaeg aarnet ja ei kuul üldse mida Aarnel öelda on,ta nutab ja tekitab aarnel süütunnet.Tema ema külastab teda väga vähe ja siis ainult kuulab tädi Ida juttu ja samuti peab Aarnet pahaks.Ükskord kui ta külla tuli siis nutiis koos tädi Idaga ja läks siis kohe ära,tuli lihtsalt nutma.Aarne saab kooli palju kaksi ja halbu hindeid,mis masendavad teda.Raamatu lõppu poole saab Tädi Ida tema peale juba nii pahaseks,et ütleb,et aarne peab ise endlae toitu ostma,tema enam süüa ei anna.Nii juhtubki
tekitas suure tüli, millest Lilian teatas ka klassijuhatajale. /-/ Visiidipäev. Aarne külastas esmakordselt Maia kodu, kus nad suudlesid tüdruku pimedas toas pikalt ning samas olid tolle vanemad kodus. Siis läks Aarne koju. Siis oli ta rahul ja õnnelik. /-/ Põhimõtteline päev. Tädi Ida ja Aarne vestlus poisi käikudest ja tegudest. Tuli Indrek. Tädi Ida rääkis Indrekule välja Aarne salakäigud. Tegi maha Aarnet. /-/ Kurb päev. Detsembri algus. Tõsine jutt Aarnel Korneliga kõlbmatust käitumisest. Kornel ähvardas kasutusse võtta abinõud. Ando ja Aarne lahkusid koolimajast. Kuigi oli 15oc külma ei kandnud poisid mütse. Sel ajal oli mütsita käimine moes. /-/ Otsimise päev. Kiri Maialt, kes tahab, et Aarne otsiks endale parema tüdruku- ideaalse tüdruku. Nad rääkisid pikalt. Aarne leidis mingi raamatu vahelt värvpliiatsijoonistuse. Peale seda suunas Aarne Maiat kunstiga tegelema.(Juttu ka otsimisest, elu mõtte otsimisest. /-/ Segane päev
tekitas suure tüli, millest Lilian teatas ka klassijuhatajale. /-/ Visiidipäev. Aarne külastas esmakordselt Maia kodu, kus nad suudlesid tüdruku pimedas toas pikalt ning samas olid tolle vanemad kodus. Siis läks Aarne koju. Siis oli ta rahul ja õnnelik. /-/ Põhimõtteline päev. Tädi Ida ja Aarne vestlus poisi käikudest ja tegudest. Tuli Indrek. Tädi Ida rääkis Indrekule välja Aarne salakäigud. Tegi maha Aarnet. /-/ Kurb päev. Detsembri algus. Tõsine jutt Aarnel Korneliga kõlbmatust käitumisest. Kornel ähvardas kasutusse võtta abinõud. Ando ja Aarne lahkusid koolimajast. Kuigi oli 15oc külma ei kandnud poisid mütse. Sel ajal oli mütsita käimine moes. /-/ Otsimise päev. Kiri Maialt, kes tahab, et Aarne otsiks endale parema tüdruku- ideaalse tüdruku. Nad rääkisid pikalt. Aarne leidis mingi raamatu vahelt värvpliiatsijoonistuse. Peale seda suunas Aarne Maiat kunstiga tegelema. (Juttu ka otsimisest, elu mõtte otsimisest. /-/ Segane päev
Autor: Mati Unt Käes oli viimane suvepäev. Aarne valmistus kooli minekuks. Viimasel õhtul ei suutnud ta kuidagi kodus olla ning läks välja värsket õhku hingama. Väljas kohtus ta sõpradega ning nad läksid koos kinno. Sprade seltsis oli ka Eda, kes Aarnele väga meeldis, kuid Eda ajas liini juba Tiiduga. Tädi Ida juurde jõudes soovis ta esimese asjana välja minna. Värsket õhku hingama. Aarne kurvastas üsna tihti tädi Idat. Kord oli Aarnel tüdrukutega jama ja koolis probleemid. Ta ei õppinud koolis. Klassijuhataja Karneliga oli neil konflikt. Koridori peal vastu tulles ei teretanud nad kordagi. Aarnele hakkas ka Maia meeldima. Tüdruk joonistab väga hästi, kuid tal pole seda julgust nii palju. Kord võtab Aarne ta käeotsa ning viib oma sõbra juurde näitama. Kõik on ühel meelel, et temast võib asjagi saada. Maia teeb seda kõike Aarne pärast, sest ta armastab seda poissi väga.
ida oli hästi kasvatatud ja korralik naine. Tema arusaam armastusest et kui ühekorra naise või mehe võtad siis temaga peab ka abielluma ja lapse saama, kuna lihtsalt kinno minemine ei tule kõne allagi nagu ta küsis Aarnelt kui too oli käinud tüdrukuga kinos et kas tüdruk on temajaoks mõni lõbutüdruk või lipakas? Ida on elukogenud ja tahtis Aarnet õpetada kuid poisi kangekaelsus ei lasknud tädi õpetussõnu endale talletada ning tädi loobus sellest ja lasi Aarnel olla rikutud. Kuna tädi Ida nõukogude piirid nägid ette et noormees peab olema viks ja viisakas , õppima hästi , korrektne , ei õpi kahtedele ja ei käi väljas tüdrukutega musitamas. Ida suhtumine teistesse oli hea. Mia on neiu kellele on kaasa antud hea joonistus oskus. Maia on just tartusse kolinud ning Aarne hakkab teda jälitama. Maiale meeldis Aarne väga aga kahjuks ei tule nende suhtest midgi välja kuna Aarnele meeldib siiski Eda. Maia on väga enesekriitiline tüdruk.
Mati Unt Pärit Tartumaalt, õppis ajakirjandust. Tööle hakkas teatris, tegutses lavastajana ja teatrile repertuaari valimisega. Kirjutas romaane, näidendeid ja jutustusi. Tuntuks sai noorsooromaaniga ,,Hüvasti, kollane kass!" (1963). See räägib noormehest, kes läheb linna keskkooli. Tal tekivad probleemid range tädiga, kelle juures ta elab; klassis, kus ta õpib oma õppeedukuseprobleemid; suhteprobleemid; elu mõtte ja õigete prioriteetide otsingud. Aarnel on valida kahe neiu vahel ja ta avastab, et tal on olnud enda kallimast vale ettekujutus: tüdrukul on samad vaimsed huvid, kui Aarnel, kui ta teeskles, et poisile meele järele olla. See romaan oli avameelne ja siiras ning sai populaarseks. Näidendites kujutas võimu ja vaimu vastuolu. ,,Phaeton,Päikese poeg" (1968) Kasutab vana legendi kreeka mütoloogiast. Heliose poeg Phaeton tahab juhtida isa kaarikut päikesega. Ta
kasvatamiseks kõik. Maia, kellega Aarne kohtus ning armus. Maia oli omamoodi tüdruk teistsugusest perekonnast. Räägiti ka, et ta on proovinud enesetappu. Tüdrukul ei olnud elumõtet ning ta ei uskunud millessegi ega omanud asjadest oma arvamust. Ta tegi kõik nii nagu Aarne ning uskus seda, mida temagi. Aarne sõber Ando, kel oli eumõte paigas. Õpetaja Kornel, kes uskus tädi Idat ning kellega Aarne läbi ei saanud. Eda, tüdruk kelle vastu olid Aarnel isegi siis tunded, kui ta Maiaga oli. Eda ei olnud nagu Maia. Ta oli enesekindel ning ei lasknud endaga lollitada. Tegelaste kujutamine: Minu meelest ei olnud teoses palju kirjutatud tegelaste välimusest ja kõneviisist. Rohkem kirjutati käitumisest, tunnetest ja üksteisega suhtlemisest. Näiteks see, kuidas tädi Aarnega rääkis ning poisi emale valetas ning noormeest alusetult süüdistas ning Maiat oma kõnepruugiga solvas.
hakkama ise toimetama ning näiteks süüa tegema. Aarnele hakkas ka huvi pakkuma tehnika ja meisterdamine. Ta näiteks valmistas oma onuga jõuluehteid, igasuguseid elektririistu ja isegi lootusetult rikkis külmkapi käima pannud. Kui ta lõpetas seitsmenda klassi, arvas ta onu, et ta võiks minna elektromehaanika tehnikumi. Aga kuna Aarne oli juba teatris käinud, tahtis ta hoopis näitlejaks saada, ta oli paar viimast aastat näiteringis kaasa löönud. Siis onu soovitas Aarnel minna Tallinna 2. Keskkooli, kus hakkas teatritegemine suurelt pihta. Üheksandas klassis sai ta mängida Kiirt ,,Kevade" esimeses vaatuses. Aarne puutus kokku ka muusikaga. Talle kingiti mandoliin, kui ta oli kümnene ja sinna oli kaasa pandud õpik, millest Aarne hakkas harjutama. See oli teiste jaoks haruldus, kui näitleja oskas ka nooti lugeda. Aarne Üksküla töötas aastatel 19611968 Rakvere Teatris, 19681978 Lydia Koidula nimelises Pärnu Draamateatris
tagada. Kriisisituatsioonis tulevad ilmsiks teised, isiksuse süvastruktuuriga palju vahetumalt seotud regulatsioonimehhanismid, nagu instinkt, alateadvus, reaktsioonide automaatika, aga samuti juhus. Ruubeni puhul näib tööle hakkavat ka enesekaitseinstinkt, on ju «Pillimehes» antud rohkesti pidepunkte ajastukriitiliseks hoiakuks -- antud situatsiooni iseloomustab hirmu õhkkond ja kuigi Ruuben ei seisa otseselt dilemma ees, kas ellu jääda või mitte, nagu oli Aarnel küsimus Kurdi revolvri ees, siis ometi käitub ka tema selliselt, nagu oleks ta eksistents ohus. On olemise primaat tahte, valiku ja moraalse teadvuse ees. Tegelastel saab sellest kokku mingi irratsionaalne paratamatus, kuhu alla nad mahutavad ka sotsiaalse determineerituse. Nii on autor jälile jõudnud inimkäitumise nendelegi tõukejõududele, mis teadvusliku tahte, omandatud moraalipõhimõtetega on vastuolus või kuuluvad alateadvuse valdkonda. Aga hämmingusse
annaabi.ee 
