"Võluflööt", "Don Juan" ja "Haaremirööv" Mozarti ooperite ainestik on enamasti võetud minevikust. Kuid nende seas on ka selliseid, mis käsitlevad Mozarti kaasaegset elu, näiteks "Figaro Pulm" Sündmustiku teljeks on tavaliselt armastus Oopereid läbib mõte armastuse, headuse ja valguse jõust, mis muudab inimese suuteliseks võitma saatuse salakavalaid sepitsusi ja iseenda nõrkusi Mozarti ooperid on vormilt veel numbriooperid Neis on tähtis koht aariatel ja ansamblitel Suur viisirikkus ja ilmekus muutis paljud neist üldrahvalikult populaarseiks Mozartit peetakse nüüdisaegse instrumentaalkontserdi loojaks. Mozart oli üks maailma suurimaid heliloojaid ja inimeste hinges elab tema ja ta muusika veel edasi aastasadu ja tuhandeid Mozart suri 5.detsember aastal 1791 Viinis
" Mozarti ooperite geniaalsus algab muusikalistest karakteritest- koomilise ja tõsise ooperi tüüpkarakterite asemel on tema eluliselt mitmetahulistel tegelastel eredalt individuaalsed ja sageli vastuolulisedki jooned. Mozarti koomilistes ooperites, mille tegevustik hargneb reaalelus, ei nõua armastajate teele kerkinud takistuste võitmine niivõrd palju mehisust, kuivõrd leidlikkust ja kavalust. Tema ooperid on vormilt veel numbriooperid. Neis on tähtis koht aariatel ja ansamblitel. Suur viisirikkus ja ilmekus muutis paljud neist üldrahvalikult populaarseiks. Tema viimane ooper on "Die Zauberflöte" (Võluflööt) ja selle kirjutas ta Viinis asuva rahvateatri jaoks. Sellel oli tema ooperitest üldse kõige suurem edu, kuid lavastaja oli varustanud ooperi sisu igasuguste efektidega, mis oleksid küll armetud ilma Mozarti muusikata. Veel Mozarti oopereid: · "Bastien ja Bastienne" (1768) · "Mithridates" (1770)
UUED SUUNAD OOPERIS 18.SAJ II POOLEL Läbi aegade kalleim muusika-teatrizanr, oli seotud kuni 18. Saj alguseni õukonnapidustustega. Valgustussajandi sotsiaalsed suundumused. Itaalia tõsine ooper ehk opera seria. 1728. a toimus Londoni ooperiteatri pankrott. "Kerjuseooper", andis tõsisele ooperi zanrile surmava hoobi. Nii laulumäng kui ka koomiline ooper ehk opera buffa tõid vaataja reaalse elu keskele. Kõnedialoogidel ja aariatel olid lihtsad meloodiad. Esimeseks klassikaliseks koomiliseks ooperiks peetakse- Giovanni Battista Pergolesi "Teenijanna-käskijanna". Saksamaal nimetati laulumänge kui singspiele. Ooperi reformaator- Cristoph Willibald Gluck Tuntud ooperid: "Orpheus ja Eurydike", "Alkestis" ja "Paris ja Helena". Tegi tõsise ooperi reformi(opera seria tagasitulek) Glucki peamine idee oli seda lavamuusika(uuesti) draama teenistusse. Mida ta tegi?
Kirjutas ka vaimulikke teoseid kuningliku kapelli jaoks, mille peamiseks zanriks oli kontsertlik anthem. Kirjutas ka ohtralt kammer-ja klavessiinmuusikat. Suurem osa tema lavamuusikast on loodud draamaetendustele. Lavamuusikat kirjutas ta peamiselt elu lõpul, pärast 1690.aastat. Sellest ajast on pärit ka viis semiooperit, mille muusikalised stseenid on sama ulatuslikud ja kaalukad kui sõnalisedki. Semiooperites leidub tõelise ooperi väärilisi ansambli- ja kooristseene, suurem osa on aga aariatel, millest paljud pole draamaga kuigi tihedalt seotud ning on väga populaarsed omaette soololauludena. Purcelli ja kogu inglise barokkmuusika tähtsaim muusikaline lavateos on Vergiliuse eepose "Aeneis" ainetel loodud ooper "Dido ja Aeneas" (1689). Muusikaliselt on see lühike, tund aega kestev kolmevaatuseline ooper ainulaadne segu prantsuse ja itaalia eeskujudest ning inglise maskimuusikast. Ooperi lõpustseenis olevat Dido aariat peetakse barokiajastu
habemeajaja", "Figaro pulm", "Süüdlane ema"). Kuna komöödias paljastati kõrgema seisuse kombelõtvust ning feodaalühiskonna väärnähtusi, keelati Viinis selle esitamine. "Figaro pulm" on sädelev, lõbus ja vaimukas lugu Sevilla endise habemeajaja, krahv Almaviva praeguse kammerteenri Figaro ja toatüdruk Susanne'i võitlusest õiguse eest teineteist armastada ja abielluda. Mozarti ooperid on vormilt veel numbriooperid. Neis on tähtis koht aariatel ja ansamblitel. Suur viisirikkus ja ilmekus muutis paljud neist üldrahvalikult populaarseiks. Mozartit peetakse nüüdisaegse instrumentaalkontserdi loojaks. Sümfooniaid on ligi 50 (tuntuimad: Es-duur, g-moll, C-duur). kõige iseloomulikumaks loetakse sümfooniat g-moll. See on üks tema kolmest viimasest ja kõige kuulsamast sümfooniast (loodud 1788.a.) Mozart oli üks maailma suurimaid heliloojaid ja inimeste hinges elab tema ja ta
[3.Lk.38] Mozarti loomingus oli esiplaanil ooper. Mozarti ooperite ainestik on enamasti võetud minevikust. Tegevuspaik on antiik-või muinasmaailm, vahel ka mõni tolleaegsete ooperite tegevuskohana eelistatud maa (Itaalia,Hispaania jne) Kuid Mozarti ooperite seas on ka sellised,mis käsitlevad Mozarti kaasaegset elu. Mozart leidis,et ooperis peab luule olema muusika ,,kuulekaks tütreks." Tema ooperid on vormilt veel numbriooperid. Neis on tähtis koht aariatel ja ansamblitel. Suur viisirikkus ja ilmekus muutis paljud neist üldrahvalikult populaarseks. [3.Lk.38] Mozart on loonud ka hulganisti klaverimuusikat. Selle loomist alustas ta juba varases nooruses. Rännates virtuoosina, pühendas ta oma teosed kord Prantsuse Kuninga Lois XV tütrele, kord Inglismaa kuningannale Charlotte'ile ja teistele Euroopa õukondade tähtsatele daamidele. Esimesed kuus klaverisonaati on pärist aastaist 1774-1775.
Oopereid läbib mõte armastuse, headuse ja valguse jõust, mis muudab inimese suuteliseks võitma saatuse salakavalaid sepitsusi ja iseenda nõrkusi. Isegi kõige kurjemad inimesed leebuvad ja õilistuvad siira armastuse palge ees. Mozarti looming on sügavalt humaanne. Nii loobub ooperis "Haaremirööv" kuri Türgi pasa kavatsusest tappa nooruk Balmonte, kes salaja tungis tema paleesse, et päästa oma armastatu. Mozarti ooperid on vormilt veel numbriooperid. Neis on tähtis koht aariatel ja ansamblitel. Suur viisirikkus ja ilmekus muutis paljud neist üldrahvalikult populaarseiks. Mozarti viimane suurem ooper "Võluflööt" on nii öelda Mozarti luigelaul ooperiloomingu vallas, mille ta lõpetas mõni kuu enne surma ning sai tema kuulsusrikka loometee vääriliseks krooniks. "Võluflööt" on muinasjutt - ooper. Muinasjutu-, fantastika-ja heade ning kurjade vaimude maailm oli
arusaadavamaks laulu tekst, sest renessansiaegses mitmehäälses laulus läks tekst keeruka polüfoonilise helikeele tõttu kuulaja jaoks sageli kaduma. Barokiajastul olid laulu sisu ja sõnad väga olulised. Muusika järgis sõnade loomulikku rütmi, muusika ja luule pidid olema tasakaalus. Aaria Väga levinud soololaulu vormiks kujunes aaria. Seda esitati lauto või pilliansambli saatel. Kujunesid välja kindlad aaria liigid. Suurtes vokaalteostes – ooperis, kantaadis, oratooriumis – oli aariatel samuti oluline koht. Kantaat 17. sajandil kujunes Itaalias välja uus vokaalteos kantaat, millest sai barokiajastul väga levinud teose liik (cantare it k – laulma). Kantaat on ulatuslikum ja pikem vokaalteos ühele või mitmele solistile instrumentaalansambli saatel. Neid esitasid peamiselt ooperilauljad. Edaspidi hakati kirjutama kirikukantaate, mille sisu oli vaimulik, esitajate koosseis suurem ja neid kanti ette jumalateenistustel või kirikukontsertidel. Ooper
õukondlikke pühendusteoseid, suur hulk lavamuusikat, sealhulgas ka ainus tõeline barokkooper inglise muusikaloos. Suurem osa tema lavamuusikast on loodud draamaetendustele. Lavamuusikat kirjutas ta peamiselt elu lõpul, pärast 1690.aastat. Sellest ajast on pärit ka viis semiooperit, mille muusikalised stseenid on sama ulatuslikud ja kaalukad kui sõnalisedki. Semiooperites leidub tõelise ooperi väärilisi ansambli- ja kooristseene, suurem osa on aga aariatel, millest paljud pole dgaamaga kuigi tihedalt seotud ning on väga populaarsed omaette soololauludena. Purcelli ja kogu inglise barokkmuusika tähtsaim muusikaline lavateos on Vergiliuse eepose "Aeneis" ainetel loodud ooper "Dido ja Aeneas" (1689). Muusikaliselt on see lühike, tund aega kestev kolmevaatuseline ooper ainulaadne segu prantsuse ja itaalia eeskujudest ning inglise maskimuusikast. Ooperi lõpustseenis olevat Dido aariat
õukondlikke pühendusteoseid, suur hulk lavamuusikat, sealhulgas ka ainus tõeline barokkooper inglise muusikaloos. Suurem osa tema lavamuusikast on loodud draamaetendustele. Lavamuusikat kirjutas ta peamiselt elu lõpul, pärast 1690.aastat. Sellest ajast on pärit ka viis semiooperit, mille muusikalised stseenid on sama ulatuslikud ja kaalukad kui sõnalisedki. Semiooperites leidub tõelise ooperi väärilisi ansambli- ja kooristseene, suurem osa on aga aariatel, millest paljud pole dgaamaga kuigi tihedalt seotud ning on väga populaarsed omaette soololauludena. Purcelli ja kogu inglise barokkmuusika tähtsaim muusikaline lavateos on Vergiliuse eepose "Aeneis" ainetel loodud ooper "Dido ja Aeneas" (1689). Muusikaliselt on see lühike, tund aega kestev kolmevaatuseline ooper ainulaadne segu prantsuse ja itaalia eeskujudest ning inglise maskimuusikast. Ooperi lõpustseenis olevat Dido aariat
annaabi.ee 
