Tegevustik liigendub vaatusteks, mis jagunevad piltideks ja need omakorda stseenideks. Mõnedes ooperites on vaatuste vahel instrumentaalsed vahemängud e intermezzo'd Peaosi esitavad ooperis professionaalsed lauljad, kellelt eeldatakse ka head näitlemisoskust. Barokiajastust on pärit ka tänapäeval kasutatav nimetus primadonna, millega tähistatakse ooperi naispeategelast. Ooperisolist saab oma vokaalset meisterlikkust kõige paremini demonstreerida aarias, mis on tehniliselt keerukas orkestri saatel esitatav soololaul. Aaria ajal, mil peategelane väljendab oma tundeid ja mõtteid, sündmuste areng peatub. Aariale eelneb sageli jutustav kõnelaul- retsitatiiv. Seda saadab tavaliselt väiksem pillirühm, aga seda võidakse esitada ka hoopis ilma saateta.
UUED zanrid esimesed ooperid: Peri ,,Daphne", ,,Orpheus ja Eurydike" Ooperihelilooja Monteverdi ,,Orpheus" uued zanrid: Veneetsia ooper, Napoli ooper, Da-capo-aaria, retsiatiiv. *Aaria Itaalia k 'õhk' on saatega vokaalmuusika zanr. Ooperis või kantaadis on aaria ulatuslik soolonumber. Kontsertaaria Aaria on ka zanr. Instrumentaalaaria on meloodiline ja sarnaneb vormilt vokaalaariale.* Aaria see on koht, kus tegelane oma tundeid välja elab. Meeleolu ei muutu ühes aarias. Retsiatiiv jutustatakse kõike. Oratoorium tuleneb sõnast palvesaal. Erinevus ooperist: puudub lavaline tegevus, sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega. Keskne tegelane on jutustaja. Koori tähtsus palju suurem kui ooperis. Kantaat esitas solist kammerans. Saatel Sümfooniaorkestri koosseisu kuuluvad: puupuhkpillid: nt flööt, oboe vaskpuhkpillid: nt trompet, tuuba keelpillid: nt viiulid, vioolad löökpillid: kellamäng, kastanjetid
1637. aastal rajati Veneetsias esimene ooperiteater Ooperi ülesehitus Ooper algab instrumentaalse avamänguga Avamängule võib järgneda tegevusega seotud proloog- sissejuhatus Tegevus on jaotatud vaatusteks, vaatused piltideks ja need omakorda stseenideks Vaatuste vahel vahetatakse dekoratsioone, publik suundub vaheajale Ooperi viimasele vaatusele võib järgneda epiloog Ooperisolist näitab oma vokaalset meisterlikkust orkestri poolt saadetud ooperilaulus- aarias Aariale eelneb jutustav kõnelaul- retsitatiiv Mitme tegelase üheaegne laul- ansambel- meenutab vestlust, kus küsitakse, vastatakse Orkestri ülesandeks ooperis on lauljaid saata, lahti mõtestada laval toimuvat ja edasi anda meeleolumuutusi Ooperis võib kaasa teha ka balletirühm Click to edit Master text styles Second level Charles Garnier' Third level Fourth level
Hiljem 17 saj. Tõusis ansamblimadrigali asemele aaria, mida lauldi ainult lauto, pillirühma või suurema ansambli saatel. Sajandi lõpul tuli kasutusele itaalias da-capo-aaria.Koosnes 3 lõigust(ABA). Esimesed kaks erinevad helistiku ja enamasti ka karakteri poolest. Pärast teist lõiku kordub esimene osa. 17 saj. Lõpul oli itaalias ainuvalitseja. Võeti kasutusele ka Saksamaal ja Inglismaal. Retsitiiv on kõnelähedane laul, mis arenes varabaroki laulvast deklamatsioonist. Aarias teksti vähe, retsitiivis on teksti ülesehitus kooskõlas kõne loogikaga. Meloodia on monotoosem või liikuvam.retsitiivi saadetakse harvade akordide seda nim kuivaks ehk secco- retsitatiiviks. Vahepeal lisatakse kogu ansambel või orkester retsitatiivile. Aaria kõrval oli ka Kantaat. 17 saj. Alguses oli kammerkantaat pikem ja arendatuma vormiga aaria või duett. Sajandi teisel poolel kujunes uus kantaaditüüp, sarnanes ooperistseeniga. Tavaliselt kirjutati neid ühele artistile
OOPER ja OPERETT OOPER • Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike: kirjandust, näitekunsti, kujutavat kunsti, tantsu ja muusikat. • Ooper algab instrumentaalse avamänguga. • Ooperi teksti nimetatakse libretoks. • Tegevus on jaotatud vaatusteks, vaatused piltideks ja need omakorda stseenideks. • Ooperisolist näitab oma vokaalset meisterlikkust ooperilaulus- aarias, mille kaudu väljendab tegelane oma tundeid. • Aariale eelneb jutustav kõnelaul- retsitatiiv. • Tihti kõlab ooperis ka koor, mis etendab lavastuses rahvast. • Ooperis võib kaasa teha ka balletirühm. OOPERI AJALOOST 1598.a. lavastati Itaalias Jacopo Peri (1561-1633)ooper “Daphne”, mida peetakse esimeseks ooperiks maailmas. Esimestes ooperites oli kõige tähtsam tekst, muusika vaid ilmestas seda. Laul oli kõnelähedane, saadet mängis vaid paar instrumenti
Ilmselt olin seda varem kuulnud juba muusikatunnis või varem külastatud kontserditel. Teos oli ilus ning tõi välja ka artisti hääle võimekuse. Itaalia komponisti V. Bellini kirjutatud „Elvira aaria“ ei kuulunud just minu lemmikute hulka. Minu jaoks kõlas see aaria algus kuidagi veniva ja üksluisena. Siiski teine pool loost muutus veidi elavamaks ning veidi positiivsemaks. Siiri Johansoni esitatud Mozarti ooperist „Don Giovanni“ pärinevas „Zerlina aarias“ oli kuulda dramaatikat ning tugevaid tundeid ning pala oli esitatud minu arvates väga professionaalselt. Siiri Johansoni esitatud teine pala olin Giuseppe Scarlatti „La Violette“. See aaria oli mängulise ja rõõmsa kõlaga ning täis positiivset energiat. Damaris Ilves esitas kuulsa norra romantismiajastu helilooja Edvard Griegi pala „Sind armastan“, mis oli üsna aeglane ning rahustav. Mulle meeldisid ka lugu saatvad rahulikud klaverinoodid.
Avamängule võib järgneda tegevusega seotud proloog- sissejuhatus, kus tegelased tutvustavad toimuma hakkavat. Tegevus on jaotatud vaatusteks, vaatused piltideks ja need omakorda stseenideks. Vaatuste vahel vahetatakse dekoratsioone, publik suundub vaheajale. Juhul, kui teos nõuab pärast tegevuse lõppu veel järelselgitust, võib ooperi viimasele vaatusele järgneda epiloog. Ooperisolist näitab oma vokaalset meisterlikkust orkestri poolt saadetud ooperilaulus- aarias. Selle kaudu väljendab tegelane oma tundeid, sündmuste areng peatub. Aariale eelneb jutustav kõnelaul- retsitatiiv. Mitme tegelase üheaegne laul- ansambel- meenutab vestlust, kus küsitakse, vastatakse. Kahe solisti kooslaulmist nimetatakse duetiks, kolmeliikmelist ansamblit tertsetiks, neljaliiklemist kvartetiks. Tihti kõlab ooperis ka koor, mis etendab lavastuses rahvast. Orkestri ülesandeks ooperis on lauljaid saata, lahti mõtestada laval toimuvat ja edasi anda meeleolumuutusi
Gaetano Donizetti ja Saverio Mercadante. Verdi ei õppinud, midagi Frenchmanilt, keda peeti tol ajal perimaks elavaks heliloojaks. Mõned osad ,,Aidast" sarnanevad väga Vene helilooja Mihhail Glinka töödega, keda Franz Liszt pärast oma reisi Vene Impeeriumi Lääne-Euroopas tutvustas.Läbi oma karjääri kasutas Verdi väga harva kõrget Cd oma tenorite aariates. Siiski kasutas ta seda ,,Jerusalemmas" ja ,,La forza del destinos". Sageli võib seda kuulda ,,Di Guella Pira" aarias, mida aga Verdi ei ole kunagi kirjutanud. Verdi teoseid iseloomustavad kõigeparemeni meloodia ja harmoonia. 7 Verdi ooperid Oberto, Conte di San Bonifacio - La traviata - 1853 1839 Les vêpres siciliennes - 1855 Un Giorno di Regno - 1840 Le trouvère - 1857 Nabucco - 1842 Simon Boccanegra - 1857
üle orkestri ka saali kõige tagumiste ridadeni. Klassikalises ooperis on kõige tavalisem, et peaosi, tavaliselt armastajapaari, laulavad sopran ja tenor (harvem bariton). Barokiajastust on pärit ka tänapäeval kasutatav nimetus primadonna (it prima donna esimene naine), millega tähistatakse ooperi naispeategelast. Ooperisolist saab oma vokaalset meisterlikkust kõige paremini demonstreerida aarias, mis on tehniliselt keerukas orkestri saatel esitava soololaul. Aaria ajal mil peategelane väljendab oma tundeid ja mõtteid, sündmuste areng peatub. Aariale eelneb sageli jutustav kõnelaul retsitatiiv. Retsitatiivi saadab tavaliselt väiksem pillirühm, aga seda võidakse esitada ka hoopis ilma saateta. Mitme tegelase ühislaulu nimetatakse ansambliks, mis kujutab endast omalaadset tegelastevahelist lavalist suhtlemisvormi
Rossinil palutigi kirjutada lühiooper. "Abieluveksli" muusika valmis äärmiselt kiiresti, lausa mõne päevaga. Avamänguks pani ta ühe oma Bolognas kirjutatud orkestriteose. Proovil tegid lauljad ooperi maatasa: Rossini värskeid ja originaalseid leide, mis lõhkusid itaalia ooperis valitsevat rutiini, võeti kui õpilaslikkust. Lauljad kaebasid, et orkester mängivat liiga valjusti, bass Luigi Raffanelli protesteeris selle vastu, et tema tegelast ei esitleta publikule mitte suures aarias, vaid ansamblis, jne. Rossini kurvastas pisarateni. Sõber tegi partituuris mõned tähtsusetud muudatused ning 3. nov. 1810 toimus ooperi esietendus, mis võeti publiku poolt vaimustusega 4 vastu. Ooperit mängiti veel Barcelonas, Triestis ja Viinis. Hiljem vajus ooper pikaks ajaks unustusse, kuni ta 1919. a. taas Veneetsias lavale jõudis. "Abieluvekslis" on tunda ka viini
aastal toimunud eestlaste sõjaretk Rootsi ja Sigtuna linna hävitamine. "Vikerlaste" muusika on aastakümneid veedelnud nii esitajaid kui ka kuulajaid oma laululisuse ja helikeele rahvusliku värvinguga. Aav oli aastaid töötanud "Estonia" ooperikooris ning kokkupuuted romantilise itaalia ooperiga õpetasid teda armastama emotsionaalset ja väljendusrikast meloodiat. "Vikerlastes" leidub seda rohkesti, näiteks Sigtuna vürsti Olavi aarias. Ehkki Aav ei kasutanud rahvaviise, andis tema huvi rahvalaulu vastu kogu teosele rahvusliku ilme. Siin on ka vahvaid kooristseene, nagu populaarne meeskoor "Läki, läki!". Teosel oli üsna suur menu. Aavast sai korrapealt kangelane ja tunnustatud helilooja. Esmalavastust mängiti 22 korda ning seda oli omas ajas ja oludes ebatavaliselt palju. Edu julgustas teisigi heliloojaid selle zanri poole pöörduma. "Vikerlasi" on lavastatud
nii, et seekostaks üle orkestri ka saali kõige tagumiste ridadeni. Klassikalises ooperis on kõige tavalisem, et peaosi, tavaliselt armastajapaari, laulavad sopran ja tenor (harvem bariton). Barokiajastust on pärit ka tänapäeval kasutatav nimetus primadonna (it prima donna esimene naine), millega tähistatakse ooperi naispeategelast.Ooperisolist saab oma vokaalset meisterlikkust kõige paremini demonstreerida aarias, mis on tehniliselt keerukas orkestri saatel esitava soololaul. Aaria ajal mil peategelane väljendab oma tundeid ja mõtteid, sündmuste areng peatub. Aariale eelneb sageli jutustav kõnelaul retsitatiiv. Retsitatiivi saadab tavaliselt väiksem pillirühm, aga seda võidakse esitada ka hoopis ilma saateta.Mitme tegelase ühislaulu nimetatakse ansambliks, mis kujutab endast omalaadset tegelastevahelist lavalist suhtlemisvormi. Nimetatutest suuremaid ansambleid tuleb ooperites harva ette
continuo harvade akordidega seda nim. secco-retsitatiiviks (kuivaks r.) Teose dramaatilisemates kõrgpunkdides saadeti ans. või orkestriga ja retsitatiiv muutub meloodilisemaks -> saatega retsitatiiv = recitativo accompagnato. · Aaria Iseseisev instrumentaalsaatega vokaalne soolo-osa ooperis, oratooriumis või kantaadis. Suuremas vokaalteoses väljendab aaria mingit kindlat tundeseisundit. Tegevus sel ajal seiskub (Da capo aarias). · Ariooso Lüürilis-meloodiline soololaul aaria ja puhta retsitatiivi vahel. Arioosol on aaria struktuur, kuid puudub deklameeriv iseloom. Kasutatakse varasemates, eriti Monteverdi ja Veneetsia ooperites. · Stseen 18. saj. vokaalmuusikas, eriti ooperis nim. stseeniks üht ülesastet numbrit. · Stile recitativo kõnelev (retsitatiivi) stiil. · Stile rappresentativo Kujutav, etendav. · Stile concitato Erutatud (retsitatiivi) stiil.
annaabi.ee 
