suhtes. Paari päeva pärast algas juutide massiline töölt vallandamine nii vabanesid töökohad sakslaste endi tarvis. 1933. aasta mais hakati avalikult põletama juudi teadlaste ja kirjanike raamatuid ning käsikirju. 1935. aasta septembris toimus Saksamaal Nürnbergis natside aastakoosolek, kus võeti vastu kaks juudivastast seadust, mis läksid ajalukku Nürnbergi seaduste nime all. Nende järgi olid poliitilised ja kodanikuõigused nüüdsest ainult aarialastel. Seadusega oli ka täpselt määratletud, kes on juut: juutideks kuulutati kõik, kelle soontes oli kolmveerand või pool juudi verd, kes olid juudi usku või abielus juudiga. Segaabieludest sündinud lapsi ei peetud küll juutideks, kui ka mitte aarialsteks, ning neidki diskrimineeriti. Juutidel keelati abielluda mittejuudiga, pidada nooremaid kui 45-aastaseid teenijaid, heisata Saksa lippe majadel või ametihoonetel. Juudi lapsed heideti välja saksa koolidest.
II aastatuhande lõpul eKr tungisid Iraanist Indiasse hõimud, keda nimetati aarialasteks. Nad tulid mitme lainena ja hõivasid kogu Põhja-India, jõudes välja Gangese jõeni. Järk- järgult vallutasid nad kogu India, segunesid kohalike elanikega, võtsid üle nende kultuuri ja hakkasid elama paikselt. Nende põhilisteks tegevusaladeks oli karjakasvatamine ja põlluharimine. Nendest kahest kihist on arvatavasti välja kujunenud praegused indiaanlased. Juba Indiasse sisserändamise ajal oli aarialastel majanduslik ebavõrdsus. Nad jagunesid hõimudeks ning juhte nimetati radzadeks. Radza kõrval oli väga tähtsal kohal preester. Aarialaste ühiskonnale iseloomulikuks jooneks oli kastikord. India filosoofia INDIA India asub Lõuna-Aasias Himaalaja mäestiku ja India ookeani vahel. India naaberriikideks on põhjas Hiina, Nepaal ja Bhutan, Idas Myanmar ja Bangladesh, läänes Pakistan. Hindustani poolsaare lõunatipu lähedal asub Sri Lanka. Suure ulatuse
II aastatuhande lõpul eKr tungisid Iraanist Indiasse hõimud, keda nimetati aarialasteks. Nad tulid mitme lainena ja hõivasid kogu Põhja-India, jõudes välja Gangese jõeni. Järk-järgult vallutasid nad kogu India, segunesid kohalike elanikega, võtsid üle nende kultuuri ja hakkasid elama paikselt. Nende põhilisteks tegevusaladeks oli karjakasvatamine ja põlluharimine. Nendest kahest kihist on arvatavasti välja kujunenud praegused indiaanlased. Juba Indiasse sisserändamise ajal oli aarialastel majanduslik ebavõrdsus. Nad jagunesid hõimudeks ning juhte nimetati radzadeks. Radza kõrval oli väga tähtsal kohal preester. Aarialaste ühiskonnale iseloomulikuks jooneks oli kastikord. (2) LOODUS India asub Lõuna-Aasias Himaalaja mäestiku ja India ookeani vahel. India on väga mitmekesine loodus: maailma kõrgemad mäed ja mäestikud, laialdased viljarikkad lagendikud. India naaberriikideks on põhjas Hiina, Nepaal ja Bhutan, Idas Myanmar ja Bangladesh, läänes Pakistan
sakslaste endi tarvis. 1933. aasta mais hakati avalikult põletama juudi teadlaste ja kirjanike raamatuid ning käsikirju. 3 3http://www.hmk.ee/vana/holokaust/index2_est.htm 8 1.5 Nürnbergi seadused 1935. aasta septembris toimus Saksamaal Nürnbergis natside aastakoosolek, kus võeti vastu kaks põhilist juudivastast seadust, mis läksid ajalukku Nürnbergi seaduste nime all. Nende järgi olid poliitilised ja kodanikuõigused nüüdsest ainult aarialastel. Seadusega oli ka täpselt määratletud, kes on juut: juutideks kuulutati kõik, kelle soontes oli kolmveerand või pool juudi verd, kes olid juudi usku või abielus juudiga. Segaabieludes sündinud lapsi ei peetud küll juutideks, kuid ka mitte aarialasteks, ning neidki diskrimineeriti. Juutidel keelati abielluda mittejuudiga, pidada nooremaid kui 45aastasi teenijaid, heisata Saksa lippe majadel või ametihoonetel. Juudi lapsed heideti välja saksa koolidest
oru. Aarialased allutasid kohalikud elanikud. Kujunes maailma arvatavasti kõige jäigem kastiühiskond, neli põhikasti on braahmanid, kshatrijad, vaishjad, shuudrad. Lisakas paariad ja dasad. Analoogne jaotus on siiski olnud omane enamusele indoeuroopa rahvastele näiteks keskaja kolm seisust (vaimulikud, aadel, linnarahavas + talupojad), Platoni kolm ühiskonnakihti (filosoofid-valitsejad, vardjad-sõjamehed, tööinimesed). 8 sajandil eKr tekkisid aarialastel esimesed riigid (Kuru, Pantshala jt). Alul üsna väikesed riigikesed, mille eesotsas seisid radzhad (vürstid). Vaatamata poliitilisele killustatusele ühendas aarialasi kultuur, mis põhines ühtsel religioonil (brahmanism, hiljem hinduism) ja ühisel kõrgkeelel sanskritil. 6 saj tekkisid budism ja dzhainism. Arvestatav allikas India ajaloo kohta on hiigelpikk eepos Mahabharata, mis kirjeldab kahe Bharata hõimu suguvõsa Pandavate ja Kauravate vahelist võitlus; eepose ühe osa
annaabi.ee 
