tugev kokkusulamine muusikas, tunnetasid teineteise laulu ja samuti pean kiitma pianisti, kes järgnes neile, ta jälgis hoolega mõlemat solisti. Tegemist oli väga ilusa teosega ja rahvas aplodeeris tugevalt. Järgnesid Puccini, Leoncavallo, Puccini, Offenbachi, Rahmaninovi muusika , mida nautisin täielikult. Kontserdi viimaseks teoseks esitati kaks Tšaikovski teost, neist kõige viimane oli mu teine lemmik sellel kontserdil. Tegemist oli aariaga ooperist „Jegveni Onegin“, mida esitas jällegi bariton Andrejs Krutojs. Siiamaani olid mulle meeldinud rohkem teosed, kus kaks solisti koos laulsid, aga nüüd läks hinge baritoni vaikne aeglane esitus, klaver sillerdas taustaks. Kui üldse soliste omavahel võrrelda, meeldis mulle bariton rohkem. Võibolla ka sellepärast, et soprani kõrged partiid läksid minu jaoks liiga kiljumiseks ära.
Tal on ebamaiselt hea tämber ning ta oskab oma häält hästi kõlama panna. Pärast kuulsime Aare Saali esituses G. Verdi aariat ooperist ,,Ernani" ja järgnevalt liitus temaga ka Oliver Kuusik, koos esitati G. Puccini duett ooperist ,,Boheem" ja sama autori aaria ooperist ,,Tosca" Pille Lille (sopran) esituses. Esitus oli väga õrn, sügav, kõrgenev ning tundeküllane. Kontserdi lõpetasid Oleg Orlovs ja Mart Madiste G. Puccini aariaga ,,Turandot" ning hiljem liitusid nendega kõik lauljad. See oli vaieldamatult sobivaim laul lõpuks, kõik laulsid hingest ning kartmatult ja võimsalt. Publiku tungival soovil aplausi läbi esitasid nad selle laulu uuesti. Kokkuvõttes koosnes kontsert väga paljudest erinevatest lauludest, mis kõik pärit ka erinevatest teostest. See ettekanne õnnestus väga hästi ning mulle meeldis, et see oli mitmekesine, ei muutunud üksluiseks ning igavaks. Sassi esinejatel midagi ei läinud ning
vahel. Mitmed aariad "Jõuluoratooriumis" on loodud varem ilmalikele tekstidele, ülevõtmisel on tegu ainult teksti vahetusega. Instrumentaalkantaatide sissejuhatustes kasutas Bach valmis "ilmalikku" muusikat. Duetid kantaatides nr 21 ja 140 on tolle aja ooperimuusika stiilis. Taolisi näiteied võib tuua veelgi. Säärast ühtlust pidas loomulikuks ka üks Bachi kantaatide tekstimeistreid Elmenhorst, kes ütles: "Cantata ei näe välja teisiti kui tükk operat retsitatiivide ja aariaga". Pietismi ja ortolooksia vastuoludes oli Bach avalikult ortodoksse luterluse pooldaja . Ta kantaadid ja passioonid on aga tugeva pietistliku värvinguga. 7 7 Bachi looming põhines kõigele tema haarde ulatuses olevale eelnevale helikunstile. Vormid on samad, mis on eelkäijail, sisu ja võim aga uus ja geniaalne. Tema loomingu vundamendiks oli koraal ja väljenduse omapärasks orelipära.
1637 avati Veneetsias esimene avalik ooperiteater- Teatro San Cassiano. · Oratoorium- sünnipaigaks oli Rooma. Oratoorium tuleb sõnast oratorio palvesaal, kus loeti pühakirja, peeti jtulusi ja laudli vaimulikke laule. Eelkäijateks olid liturgilised draamad. Erineb ooperist lavalise tegevuse puudumise tõttu. Passioon on oratooriumi alaliik, mille sisuks on Jeesuse kannatused. · Kantaat- algselt sarnases paari aariaga ja ooperistseenidega. Saksamaal arenesid 17. sajandil kirikukantaadid, mille aluseks olid kas piibli- või koraalitekstid. Kirikukantaadid kasvasid välja 17. sajandi kirikukontserdist. · Kirikukontsert- barokiajastu kirikukontserte esitasid solistid, koor ja orkester. Neid oli tugevaid ooperimuusika mõjutusi, kuid säilinud oli ka vana polüfoonilise stiili võtted. Väljapaistvam meister oli Claudio Monteverdi
Nimetage autoreid, kes on Plautuse teostest inspiratsiooni saanud. Milles seisneb Terentiuse tähtsus eesti teatriloos? Kirjutasid kreeka-ainelist e nn ,,mantlikomöödiat" e palliat. Plautus: eeskujuks uusatika komöödia loojad. Segas mitu näidendit kokku. Tegevus toimub kreeka linnas ja tegelased kannavad kreeka nimesid, kuid miljöösse on segatud palju rooma olustikulisi seiku. Palju monoloogilist ja dialoogilist laulu komöödia operetlik etendus, milles kõne vaheldub aariaga, kasutas ohtrasti kõlamänge, alliteratsiooni ja assonantsi ning samatüveliste sõnade kordamist. Valdavalt perekondlikud motiivid. ,,Potikomöödia". Moliere on saanud temalt innustust oma komöödiale ,,Ihnus", innustust on saanud ka Shakespeare, Lessing jt. Terentius: püüdis oma komöödiad suunata veidi arenenumale maitsele, tahtis anda edasi kreeka originaalide peenemaid varjundeid. Jämekoomikat ei ole, esikohal karakterid, kom lähenevad humoorikale olmedraamale
Sündmustik põhineb küll perekonnakonfliktil, küll tegelaste äravahetamisel, aga ka karakterite kujutamisel. Leidub lausa koomilisi jante ja mütoloogilisi paroodiaid. Palutuse komöödia on suunatud jandile ja farsile. Ta kasutab eredaid ja pakse värve ning püüab iga stseeniga naerma nakatada. Sellest lähtuvalt valib ta kreeka eeskujusid ja töötleb neid Rooma olusid ja publiku maitset arvestades. Komöödia on tal üles ehitatud nii, et dialoog vaheldub retsitatiivi ja aariaga. Tugevaimaks küljeks on võrratu keeleline väljendusrikkus – teravmeelsustest, sõnamängust, hüperboolist ja sageli ka jämedast naljast tulvil dialoog. Plautuse elurõõmust ja energiast pakatav looming kujundas omapärase koomilise rahvateatri. 1. Mis keelest sai rahvusvaheline suhtlemise keel? 2. Defineeri mõisted: impeerium, rahvuseepos, paroodia, jant. 3. Keda peetakse rooma kirjanduse rajajaks? 4. Kes oli kuulsaim Rooma poeet? 5
annaabi.ee 
