Aaloe (Aloe) Aaloe on mitmekesine algselt Aafrikast pärit troopiliste ja subtroopiliste sukulentsete puude ja põõsaste ja puhmaste perekond aaloeliste (Asphodelaceae või Aloaceae) sugukonnast (varem paigutati liilialiste sugukonda). Perekonda kuulub ligikaudu 420 liiki, kuid arv pole täpne, kuna esineb sagedast liikidevahelist ristumist ja osad liigid võivad olla veel kirjeldamata. Aaloesid peetakse parafüleetiliseks taksoniks, mida kinnitavad ka uuemad kemotaksonoomilised uuringud. Aaloede ehitus ja kasvuvorm on äärmiselt varieeruvad. Esineb nii puukujulisi, varrega põõsa- kui ka varretuid rosetjaid liike, ning isegi ronitaimi
Aaloe vera II kursus Mis on aaloe? Aaloe (Aloe) on mitmekesine algselt Aafrikast pärit troopiliste ja subtroopiliste sukulentsete (kõrbetaimed, milles säilitatakse vett) puude, põõsaste ja puhmaste perekond aaloeliste(Asphodelaceae või Aloaceae) sugukonnast (varem paigutati liilialiste sugukonda). 1. Aloe Vera’l ehk harilikul aaloel, mida nimetatakse imerohuks, looduslikuks ravivahendiks ja elutaimeks, on veel palju teisi nimetusi, mis on säilinud peaaegu 4000 aasta jooksul, nii kaua on see ravimtaim teeninud inimese heaolu. 2. 1862. aastal avastas George Ebersvanal aaloe esimese kirjeldus Egiptuse papüürusel koos mitmete ravimtaimede kirjeldustega, mis pärines aastast 3500 e.m.a. 3
Lähistroopika hoone Lähistroopika kasvuhoones on esindajaid kogu maailma lähistroopika vööndeist. Puudest väärib märkimist igihaljas iilekstamm (Quercus ilex), Cunninghami kasuariin (Casuarina cunninghamina) ja suurt kuuske meenutav okaspuu Cunninghami araukaaria (Araucaria cunninghamii). Kõrbetaimede hoone Taimi on seal erinevatest paikadest Vanast Maailmast ehk Aafrikast, Kanaaridelt, Madagaskarilt. Enim on esindatud piimalilleliste (Euphorbiaceae) ja aaloeliste Aloaceae sugukonnad ning kestvikute (Aeonium) perekonnad. 8 Kasutatud kirjandus Artikkel „Tartu ülikooli esimene looduslooprofessor Gottfried Albrecht Germann“: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=2965 Tartu Ülikooli botaanikaaia koduleht: http://www.botaanikaaed.ut.ee/et/node/87 Nimekad teadlased Tartu Ülikoolis: http://www.utlib.ee/ekollekt/tyteadlased/ledebour.htm
Ruum pole suur, pinda umbes 100 m2. Taimi on aga selle väikese pinna peale mahutatud üle 400 liigi. Taimede paigutamisel on lähtutud geograafilisest põhimõttest – palmihoone poolt sisenedes näeme suures taimemaastikus ja kahes väiksemas aknapeenras Vanast Maailmast ehk Aafrikast ja selle lähedal asuvailt saartelt – Kanaaridelt ja Madagaskarilt pärit taimi. Enam on esindatud piimalilleliste (Euphorbiaceae) ja aaloeliste (Aloaceae) sugukonnad ning kestvikute (Aeonium) perekond. Vanimateks ja uhkemateks taimedeks on siilkaktused (Echinocactus grusonii). Värvikirevaks muutub kaktuste juures tavaliselt kevadel – märtsist maini on enamusel kaktustel õitsemise aeg. Foto 6: Siilkaktused (Echinocactus grusonii) 13 4. PÕLLUMAJANDUSTAIMEDE LOETELU Põllumajanduslikud taimed õuealal: Phaseolus coceineus – õisuba
Täiendavat informatsiooni paljundamise kohta leiab siit. 7.6 Kahjurid ja haigused Lehetäi, kilptäi, villtäi ja kedriklest. Juuretäi tõrjeks võib juuri ümberistutamise ajal tupsutada piiritusega või kasutada putukatõrjevahendit Fastac jälgides sealtoodud juhiseid. 15 8. PUIS-AALOE 8.1 Üldiseloomustus Aaloe on pärit Aafrika troopiliste ja sukulentsete puude ja põõsaste ja puhmaste perekonnast aaloeliste (Asphodelaceae või Aloaceae) sugukonnast. Varasemalt kuulus liilialiste sugukonda. Aaloede ehitus ja kasvuvorm varieeruvad liigiti. Esineb nii puukujulisi, varrega põõsa- kui ka varretuid rosetjaid liike, ning isegi ronitaimi. Lehed on paljudel liikidel paksud, lihakad, pealt nõgusad, ogaliste servadega ja sageli heledate vöötide või tähnidega. Aaloed on toataimena lihtne kasvatada. Aaloedele on iseloomulik suur kuivataluvus, kuna nad on levinud
annaabi.ee 
