apteeke. Rändarst – arst, kes ravis tavalisi inimesi, kes elasid linnast kaugemal (nt. silmaarst Clawes) Habemeajaja – arst, kes tegeles kirurgiaga. Tallinna habemeajajail oli õpipoisse. Õpiaeg oli 3 aastat, millele järgnes 6-aastane sellipõlv. Linna oleva habemeajaja nimetati raekirurgiks. Mõnikord oli sel ka abiline, epideemiate ajal lisaks veel ka katkuhabemeajajad. Saunamees- arst, mis tegeles kupupaneku, aadrilaskmise, kliistri ning nahahädade ravimisega. Ta ei tohtinud ravida vigastusi, mis pärit terariista löögist või põletusest. 14. Naised keskaja meditsiinis Keskajal naised tegelesid meditsiiniga. Üldine tendents oli naiste väljatõrjumine meditsiinpraksisest. Seda põhjustas meditsiinikutse institutsionaliseerumine, sest ülikoolid olid naisele suletud. Naistele olid suletud ka käsitööliste organisatsioonid. Naised aga töötasid käsitööliste
Need avastused kinnitasid M. Koperniku teooriat- maailma keskmes ei ole mitte Maa, vaid Päike. Avaldas Koperniku teooriale toetudes teose ,,Dialoogid", milles väljamõeldud tegelaste suu läbi võeti kokku kõik tähtsamad mõtteavaldused universumi olemuse kohta. Sellega seoses tekkis ka temal probleeme kirikuga. Arstiteadus Keskaja arstiteadus osutus jõuetuks päästmaks inimelusid rakemate haiguste korral. Kõige laialdasemalt oli kasutusel aadrilaskmise ravivõte, mis pidi vabastama haige pahast verest ehk see seisnes vere väljalaskmisel veresoonest. Unustusse olid jäänud araablaste ja antiikaja teadmised, tarkused. 16.sajandil teaduses toimunud areng lõi tugeva aluse uusaja teaduse edaspidisele arengule. Paracelsus Euroopa arstiteaduse taasrajajaks on peetud Paraccleuse nime all ajalukku läinud Philippus Aureolus Theophrastus Bombastus von Hohenheimi. Ta tegutses rändarstina Lõuna-Saksamaal, hiljem oli
tõestada, et elemente on rohkem, oma raamatus "Keemia elemendid" tõestas ta 33 elementi. Avastati ka fakt, et taimed võtavad mullast keemilisi ained, et kasvada. Mispeale jõuti järeldusele, et kui neid aineid mulda tagasi panna, siis mulla omadused paranevad ning taimed saavad paremini kasvada. Hakati tegema esimesi katseid kunstväetiste toomiseks. Keskaja arstiteadus oli väga vähe arenenud, nimelt ei olnud tuntud peaaegu üldse ravimeetodeid peale kliistri ja aadrilaskmise. Arstide asemel kasutati ämmaemandate, nõidade, samaanide ja habemeajajate abi, sest vaid nemad suutsid aidata probleemide korral ning sedagi vähesel määral. Keskajal olid suurimaks inimkonna nuhtluseks rõuged ja muud nakkushaigused. 18. saj suurimaks meditsiiniliseks läbimurdeks arvestataksegi rõugete kaitsepookimise avastamine, sest just see aitas päästa lugematu hulga inimelusid. Üheks põhjuseks, miks hakkas arenema arstiteadus just 18. saj oli maailmapildi muutumine
ja varjupaigast vabastatute hulk. Osaliselt tänu Pineli edule ning osaliselt ajavaimule hakkasid inimesed Euroopas ja USA-s aina enam argumenteerima vaimuhaigete inimliku kohtlemise poolt. Benjamin Rush (1745-1813) Sõjaväe peakirurg esimene USA psühhiaater. Ta nõudis, et patsiendid tuleb ahelatest vabastada ja peatada nende karistamine. Rush kaitses siiski aadrilaskmise ideed ning pöörlevate ja rahustavate toolide kasutamist Dorothea Lynde Dix (1802-1887) Töötas vanglas, mõistis, et paljud vangid on vaimuhaiged. 40-aastane kampaania, reisis mööda ühendriike. Abi vajavate majutus vaimuhaiglates 15%-lt 70%-le. Emil Kraeplin (1856-1926) Tahtis vaimseid häireid klassifitseerida. Tugines sellele, mis vaimseid häireid põhjustas, mis olid sümptomid ja mis ravi.
saada lähedaseks selle tugeva sümboli, mida kujutas Niiluse jõgi, kaudu. Egiptuse 3 meditsiin pidas nimelt väga oluliseks ainevahetusprotsesse haiguste põhjusteks peeti riknenud toitu. Viimase väljutamine omakorda muutus eesmärgiks ning Niilus oma kanalite süsteemi, perioodiliste üleujutuste jms-ga, sai organismi mudeliks. Ravimisel üritati organismist välja viia halbu olluseid, olgu siis klistiiri, oksendamise, aadrilaskmise, dieedi, rituaalsete kümbluste jms abil. Elu-olu seadmisel saab väga oluliseks hügieen. Arstiteadusega seotud jumalateks olid Thot ja Isis. Thoti on kujutatud iibise peaga iibisest uskusid egiptlased, et see lind ise endale klistiiri teeb (tegelikult võiab sulgi ja hangib selleks rasva spetsiaalsest sabal asuvast näärmest). Egiptlased on sissejuhatus neile filosoofiatele, millised näevad kogu universumis, siis
annaabi.ee 
