Järgneva nimisõnaga kirjutatakse alati kokku lühenenud tüvega omadussõna,samuti tegusõna tüvivorm: esmaabi, kiirrong, nüüdisaeg, sinilill, hõõrdketas, peitvara, triivjää. Kohanimede kokku-ja lahkukirjutamine 1) Kohanimi liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku järgmistel juhtudel Kohanimi võib samas tähenduses ette tulla nii koos liigisõnaga kui ka ilma selleta: Tartu linn=Tartu, aakre küla = aakre, peipsi järv 2) Tegemist on aadressikoha, s.o tänava, maantee, puiestee, väljaku vms nimega: allika tänav , Kollane tänav, Narva maantee, Mere puiestee. 3) Nimetuumaks on käänduv omadussõna : vaikne ookean, punane meri, kollane jõgi, Väike Emajõgi, Vaikne järv; 4) Tegemis on selge sekundaarnimega, s.o teistest kohanimest või isikunimest tuleneva kohanimega: Pärnu jõgi, Kihnu väin, Jaapani meri, Narva värav Märkus 1. Isikunimi kirjutatakse liigisõnast maa lahku Adelie maa, baffini maa.
Kui omaette tähendust pole, kirjutatakse lahku: puhta vee juurdevool, kahe silla jooks KOHANIMEDE KLK: • Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult kokku: Emajõgi, Vahemeri, Pelgurand, Supilinn, Punaoja • Kohanime liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku: - Kohanimi võib sama tähenduses ette tulla nii koos liigisõnaga kui ka ilma: Tartu linn=Tartu, Aakre küla=Aakre, Peipsi järv=Peipsi - Tegemist on aadressikoha (s.o tänava, mnt, pst, väljaku vms nimega): Allika tänav, Kollane tänav, Narva maantee, Mere puiestee, Punane väljak, Raekoja plats - Nimetuumaks on käänduv omadus: Vaikne ookean (Vaiksel ookeanil, Vaiksest ookeanist), Kollane jõgi, Suur väin - Tegemist on selge sekundaarnimega, s.o teisest kohanimest või isikunimest tuleneva kohanimega: Pärnu jõgi, Kihnu väin, Wrangeli mäed • Lahku kirjutatakse ka kohanime omakorda täpsustav kohanimi: Rõuge Suurjärv, Valguta
III. KOHANIMEDE KOLAKI Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult kokku Emajõgi, Põhjalaht, Supilinn, Hirvepark, Rannavärav, Suursaar, Kõrgelaid, Vanaküla, Punaoja, Teravmäed Kohanime liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku jrg juhtudel: · Kohanimi võib samas tähenduses esineda nii koos liigisõnaga kui ka ilma Tartu linn=Tartu, Aakre küla=Aakre, Bosporuse väin=Bosporus, Surju mõis=Surju · Tegemist on aadressikoha, s.o tänava, maantee, puiestee, väljaku vms nimega Allika tänav, Vabaduse väljak, Lossi plats, Raekoja plats, Suitsu põik, Vana turg, Roheline aas, Börsi käik · Nimetuumaks on käänduv omadussõna Vaikne ookean, Kollane jõgi, Suur väin (Suurele väinale jne), Vaikne järv · Tegemist on selge sekundaarnimega, s.o teisest koha- või isikunimest tuleneva kohanimega Pärnu jõgi, Kihnu väin, Soome laht, Põlva
Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult kokku. nt. Emajõgi, Põhjalaht, Vahemeri, Supilinn, Metsakalmistu, Rannavärav. Kohanime liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku järgmistel juhtudel: a) Kohanimi võib samas tähenduses ette tulla nii koos liigisõnaga kui ka ilma selleta. nt. Tartu linn=Tartu, Aakre küla=Aakre, Kihnu saar=Kihnu. b) Tegemist on aadressikoha, s.o tänava, maantee, puiestee, väljaku vms nimega. nt. Alliku tänav, Raekoja plats, Suitsu põik, Järve tee, Pikk jalg, Börsi käik. Erandid, omadussõnatüvi kirjutatakse kokku: Kesktänav, Keskväljak. c) Nimetuumaks on käänduv omadussõna: nt. Vaikne ookean, Must meri, Kollane jõgi, Väike Emajõgi, Vaikne järv. d) Tegemist on selge sekundaarnimega, s.o teisest kohanimest või isikunimest tuleneva kohanimega. nt
Vanaküla, Uuemõisa, Sinialliku, Punaoja, Teravmäed. Kohanime liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku järgmistel juhtudel: kohanimi võib samas tähenduses ette tulla nii koos liigisõnaga kui ka ilma selleta: Tartu linn = Tartu, Aakre küla = Aakre, Peipsi järv = Peipsi, Volga jõgi = Volga, Surju mõis = Surju, Kihnu saar = Kihnu, Alpi mäed = Alpid, Balkani poolsaar = Balkan, Bosporuse väin = Bosporus; tegemist on aadressikoha, s.o tänava, maantee, puiestee, väljaku vms nimega: Allika tänav, Kollane tänav, Narva maantee, Mere puiestee, Vabaduse väljak, Lossi plats, Raekoja plats, Suitsu põik, Järve tee, Vana turg, Roheline aas, Pikk jalg, Börsi käik (pelgalt omadussõnatüvi kirjutatakse ikkagi kokku: Kesktänav, Keskväljak); nimetuumaks on käänduv omadussõna: Vaikne ookean (Vaiksel ookeanil, Vaiksest ookeanist), Must meri (Musta merre, Mustalt merelt), Punane meri, Valge meri,
E-viktoriini võitis 7.d klass. Sõnad devon, kambrium, kvaternaar, ordoviitsium ja silur on väikese algustähega. Tantsisime kaerajaani. Sõna kaerajaan on antud ÕSis nimetusena. Kas Savoy kapsas on kirjutatud õigesti? – See on savoia kapsas ehk kähar peakapsas. Üldkeeles pole viga kirjutada ka Savoia kapsas, nt menüüs: Savoia kapsa hautis, Savoia kapsa rullid. Õige on kirjutada Paunvere suur väljanäitus. Õige on kirjutada Euroopa ainepunkt. Tallinnas on Raekoja plats (aadressikoha nimi). Üldnimena võib kirjutada raekojaplats. Kirjutage esimene Eesti ja teine Eesti. Ühendis Saksa köök on esimene sõna suure tähega. Omadussõna saaremaine on väikese algustähega. Kirjutage jahiklass Lendav Hollandlane ja laev Tormide Rand. Jahiklasside ja laevade nimesid pole tarvis jutumärgistada. Ühendis Pilatese meetod on esimene sõna suure algustähega. Kirjutage Tallinna lillefestival. Ühendis Inglise hommikusöök on esimene sõna suure tähega.
7.d klass. Sõnad devon, kambrium, kvaternaar, ordoviitsium ja silur on väikese algustähega. Tantsisime kaerajaani. Sõna kaerajaan on antud ÕS 2006s nimetusena. Kas Savoy kapsas on kirjutatud õigesti? See on savoia kapsas ehk kähar peakapsas. Üldkeeles pole viga kirjutada ka Savoia kapsas, nt menüüs: Savoia kapsa hautis. Õige on kirjutada Paunvere suur väljanäitus. Õige on kirjutada Euroopa ainepunkt. Tallinnas on Raekoja plats (aadressikoha nimi). Üldnimena võib kirjutada raekojaplats. Kirjutage esimene Eesti ja teine Eesti. Ühendis Saksa köök on esimene sõna suure tähega. Omadussõna saaremaine on väikese algustähega. Kirjutage jahiklass Lendav Hollandlane ja laev Tormide Rand. Jahiklasside ja laevade nimesid pole tarvis jutumärgistada. Ühendis Pilatese meetod on esimene sõna suure algustähega. Kirjutage Tallinna lillefestival. Ühendis Inglise hommikusöök on esimene sõna suure tähega.
Sinialliku, Punaoja, Teravmäed. Kohanime liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku järgmistel juhtudel: 1. kohanimi võib samas tähenduses ette tulla nii koos liigisõnaga kui ka ilma selleta: Tartu linn = Tartu, Aakre küla = Aakre, Peipsi järv = Peipsi, Volga jõgi = Volga, Surju mõis = Surju, Kihnu saar = Kihnu, Alpi mäed = Alpid, Balkani poolsaar = Balkan, Bosporuse väin = Bosporus; 2. tegemist on aadressikoha, s.o tänava, maantee, puiestee, väljaku vms nimega: Allika tänav, Kollane tänav, Narva maantee, Mere puiestee, Vabaduse väljak, Lossi plats, Raekoja plats, Suitsu põik, Järve tee, Vana turg, Roheline aas, Pikk jalg, Börsi käik (pelgalt omadussõnatüvi kirjutatakse ikkagi kokku: Kesktänav, Keskväljak); 30 3