Alustati ämmaemandate välja õpetamisega. Katariina II üks lemmik ütlus oli: ,,Harimata rahvas on nagu lambad ilma karjaseta". (Jena 2000, lk221) Kultuuri valdkonnas näitas Katariina II üles ülimat liberaalsust. Nimelt seisis ta usu-, mõtte- ja ajakirjandusvabaduse eest. Liska veel juba nimetatud positiivsed ümberkorraldused haridussüsteemis. See kõik mõjus virgestavalt Venemaa kultuurielule. 1763. aastal kinnitab Katariina II aadliprivileegid. 1765. aastal viiakse läbi maade mõõdistamine ning kinnitatakse aadli sotsiaalsed privileegid. Aadli õiguste suurenemin tähendas nende võimu tugevnemist talupoegade üle. 1775. aastal viib Katariina II läbi kubermangureformi (Maailma ajalugu 2001, lk287). Sellega saab provintsiaadel osalise omavalitsuse. Kõigis kubermangudes luuakse uued politsei- ja kohtuasutused. Keskvõim tugevnes. Haldusreform sai täiendust 1785. aastal, mil ,,Armukiri aadlile" ja ,,Armukiri linnadele",
läbiviidud reforme, mida nimetati suurte reformide ajastuks. See algas 1861. aastal pärisorjuse kaotamisega, lõppes 1874. aastal, kui Venemaal mindi üle üleüldisele sõjaväekohustusele. Mõisknikud sulandusid teiste maaomanikega, aadlikust said riigiametnikud. Linnaseisus kujunes ümber töölisteks ja ettevõtjateks. Muutus toimus aeglaselt. Talupojaseisuse esindajaid oli palju ja see läks muudatustega kaasa väga aeglaselt. Kaotati senised aadliprivileegid, oluline on see, et võrdsustati linnakodanike ja talupoegade juriidiline staatus teiste seisustega. Juriidilises mõttes seisuslikud vahed tasanduvad. Aadel kaotas ühe oma peamise privileegi monopoli maale ja pärisorjadele. 1870. aasta linnareform tõi kaasa linnajuhtimise muutumise seisustevabaks. 1864. aastal viidi läbi kohtureform, millega kaotati sensised seisuslikud kohtud. Üldine sõjaväekohustus kaotas seisustevahelised erinevused selle läbimisel. alles 1874
D. Saaremaa Taani alluvuses 1559-1645 - taani kuningas ostis Saare-Lääne (Lääne-Kuramaa) piiskopkonna 1559-1564: 1. Esialgu (al 1560) hertsog Magnuse nn hertsogriik, kes vene tsaari vasallina ,,Liivimaa kuningas" (1570) 2. Aadliprivileegide kinnitamine 1562 3. Saaremaa osa tagasi Taani kuninga alluvuses 1572-1645 E. Saaremaa Rootsi alluvuses 1645-1721 - Rootsile sõja tulemusena - liideti Liivimaa provintsiga erihalduspiirkonnana - Säilisid aadliprivileegid, aga lõpuks Rootsi keskvõimu tugevnemine Tulemus: - Suur-Rootsi Läänemereprovintsid/ Balti provintsid - Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa (tänapäeva Peterburi kubermang, Rootsile 1617) alad - Baltisakslastel Eesti-, Liivi- (ja Saaremaa) rüütelkonnad maapäevad, mõisad-läänistused - Kodu eestlaste etniline ala (va Setumaa) kuulus Suur-Rootsi koosseisu Läänemereprovintsidena, mis kosnes Eestimaa hertsogkonnast ja Liivimaa kindralkubermangust
- Tsiviilabielu - Proovis vähendada roomakat. kiriku mõju: riik koolitab preestrid ja maksab neile palka ... Riigikiriku ideoloogia - Likvideeris kloostriordusid ja võõrandas kloostrite varandusi ja asutas koole ja haiglaid ... Ordude raha läks heategevuseks - Tulemus: kat. kirik on opositsioonis ! 3. Pöördelised ühiskonnareformid - 1781 kaotas pärisorjuse Austrias - Talupojad said õiguse lunastada talumaa endale - See oli JII kuulsaim reform - Kaotas aadliprivileegid - 1789 maksusüsteemi revideerimine: üldise maamaksu kehtestamine - Tulemuseks aadliopositsioon! 4. Majandusreformid - Uuendusmeelne füsiokratismi pooldaja ... põllumajanduse tähtsustamine, vabamajandus- ja kaubandus, manufaktuuride alahindamine. - Kaotas Tsunftisunduse 5. Haldusreformid - Jätkab Austria kujundamist ühtsusriigiks - Ei arvesta kohalike traditsioonidega, vaid kehtestas saksakeelse asjaajamise kogu riigis (ka Ungaris ja Austria madalmaades = Belgias)
õigus. Debatt toimus 1850-ndatel ja 60-ndatel. Kõige esimeseks asjaks oli see, kuidas muuta Rootsi riigi ,,kuritegu" e reduktsioon tagasipöörduvaks ehk restitutsiooniks. Selge protsess 18. sajandi teisel veerandil aadelkond hakkab uuesti konsolideeruma. Keskseks küsimuseks saab välja selgitada nende inimeste (perekondade) ring, kel pn õigus olla ühe või teise rüütelkonna liige. Eelkõige oli küsimuseks see, kellele aadliprivileegid laienevad ja kellele neid laiendada ei saa. Oluline luua loend nendest, kes kuuluvad ühte või teise rüütelkonda, kel on õigus maaomandile, õigus seisuslike omavalitsuste töös osaleda. Loendi eeskujuks saab Peeter I aegne rangide(?) tabel, mis oli kopeeritud Rootsist. Oli teenistusastmete näitamiseks. Kõik, kes rangide tabelisse võeti, olid teenistusaadlikud. 13
annaabi.ee 
