Mõisate ajalugu Arenesid välja linnustest Vasallide tähtsus hakkas kasvama Rüütlimõis 8 erinevat mõisa tüüpi 500 mõisa 17. s algul 1000 mõisa 17. s lõpul Mõisa majandus Peamine sissetulek: vili Kõrtsid, õllemüük Vähe karjakasvatust Talupoegade kohustuslikud annetused Mõisat juhtis opman Tori mõisa kõr Mõisa asukad Sulased, teenjatüdrukud, tallimeistrid... Aednik e. kärner Alati kubjas ja rehepapp Suured aadlipered (+sugulased) Mõisate liigid Karlova linnamõ Rüütlimõis Poolmõis Kirikumõis Riigimõis Kõrvalmõis Rüütelkonnamõis Linnamõis Karjamõis Sääskül a Rüütlimõis Omanikul kindlad privileegid Maksuvabadus Võtsid osa Maapäevast Kuni 1783 olid kõik läänimõisad Taagepera rüütlimõis Mõisakompleksid Viinaköö Tõllakuur k
Nad olid lihtsalt õnnelikud, et said end Päikesekuninga kiirguses soojendada. Need hoolikalt väljavalitud, kel lubati Louis XIV-le läheneda, märkasid, et tavalise lossis hõljuva haisu lõi üle Tema Majesteedi kehaaroom, mis ühe välismaa saadiku järgi sarnanes "metslooma omaga". Kuidas õukonnaliikmed elama paigutati? Õukond majutati range korra järgi: võimsamad hertsogid elasid kuninga lähedal ja alama järgu aadlikud peideti kaugematesse kambritesse. Kõige tähtsusetumad aadlipered pidid end sisse seadma tillukestes ruumides, paljud neist olid ilma akendeta ja nii madalad, et ei olnud võimalik end püsti ajada. Kuningas hoidis õukonda tualetis Versailles' -st oli saanud umbes 5000 elanikuga linn. Inimesed sumisesid koridorides ja treppidel. Mõnikord said nad kaaslaseks mõne lehma, kelle lapsed olid tuppa vedanud, ja temalt värsket piima ootasid. Kuid lehmadest enam võtsid Versailles' koridorides ruumi siia-sinna kantavad asukad. Palees
Samas ei olnud linnamüüride sisse jääv ala alati täis ehitatud, vaid rikkamatel oli majade juures ka suuri aedu. Kuna vaesemad pidid kaitseta linnamüüridest väljaspool elama, samas kui aristokraadid ja kaupmehed elasid kaitstult linnamüüride sees, siis võib oletada et seisuslik ja majanduslik ebavõrdsus sel ajal erinevate ühiskonnakihtide vahel oli väga suur. Inimesed puutusid tihedamalt kokku ja abielluti vastastikuse tahte järgi mitte vanemate soovi järgi. Aadlipered aga talitasid vanemate soovi järgi. Laialt levis ka prostitutsioon, sest mehed abiellus vanas eas ning prostitutsioon aitas ära hoida seiklusi abielunaistega. Vaenutsevad patriitsi ja aadliperekonnad pidasid tihti tänavalahinguid. Selle üheks näiteks on kuulsa inglise kirjaniku W. Shakespeare'i teos ,,Romeo ja Julia". Vaesus tõi kaasa lihtrahva väljaastumisi. Linnas oli mõttelaad, et olemasolevat raha peab kasvatama. See läks vastuollu ristiusuga
Tsunftimeistrite majades oli nii nende töökoda kui eluruumid. Linnad piirati müüridega. Kõik inimesed ei mahtunud linnadesse ja siis tuli müürivööndit laiendada ning vaesed elasid väljaspool müüre agulites.Mjade taga olid pikad ajad. 22.Linnaühiskonna sotsiaalsed probleemid ja vastuolud §23Inimesed puutusid tihedamalt kokku ja abielluti vastastikuse tahte järgi mitte vanemate sooovi järgi. Aadlipered aga talitasid vanemate soovi järgi. Laialt levis ka prostitutsioon, sest mehed abiellus vanas eas ning prostitutsioon aitas ära hoida seiklusi abielinaistega.Vaenutsevad patriitsi ja aadliperekonnad tänavalahinguid. Vaesus õi kaasa lihtrahva väljaastumisi. Itaalias jagunesid linnad:keisri ja paavsti pooldajateks. Linnas oli mõttelaad, et olemasolevat raha peab kasvatama. See läks vastuollu ristiusuga. Eriti liigkasuvõtjad, seetõttu andsid rikkad pankurid oma
baltisaksa aadlike eesõiguste põlistamiseks koostati rüütelkondade liikmete nimekirjad - aadlimatriklid -, kuhu lisati uus perekondi ainult olemasolevate nõusolekul; aadli positsioone tugevdas järsult ka Peeter I poolt Põhjasõja lõpuaastail läbiviidud restitutsioon, millega kaasnes talupoegade uus pärisorjastamine, mõisad ja talupojad said tagasi ka rootsi aadlipered, kirik läks täielikult rüütelkondade võimu alla > nõnda säilis ja tugevnes rüütelkondade eesõiguste süsteem, mida nimetatakse Balti maariigiks või Balti erikorraks - baltisakslaste ülemvõim teostus küll eestlaste ja lätlaste arvel, kuid teisalt pakkus Venemaast erinev kord kaitset venestamise eest ja aitas säilitada kohalikku omapära 18.saj muutus mõisnike seni üsna lihtsakoeline eluviis uhkemaks - barokkstiil, hiljem juba
Maavaldajad ministeriaalid. Kaupmehed linna eliiti ei kuulunud, aadlikud elasid maal oma linnustes (hispaanias ja Põhja Itaalias elasid linnades). Itaalias läks linna ümbruses olev piiskopkond linna kontrolli alla. Itaalias linnriigid, kus linn valiseb lähimaid maapiirkondi. Linnamüüri sees olevad linnused, aadliperekondade tornid, millest hiliskeskajal saavad paleed. Saksamaal kuni 12. sajandini annavad tooni aristokraadid. 12. - 13. sajanil kaupmeeste esiletõus. Itaalia aadlipered hakkavad tegelema äriga. Kaupmehed saavad linna eliidiks 12. - 13. sajandi jooksul. Kujuneb polügarhiline grupp, kellele kuulub linna majanduslikjõud, mida nimetati patritsiaadiks (suguvõsa, mis omab pikema ajajooksul linnasvõimu).Linnadeeliit, juhtrühmad. Saksamaal nim raevõimelisteks/raeõigusega perekondadeks (õigus ja autoriteet, võim) ning uusi perekondi sinna ringi ei võetud. Perekonna positsiooni, õiguse säilitamiseks oli vaja, et tema jõukus
annaabi.ee 
