inimesed talle on. 10 Haridus Ainult aadlikute ja kuningapere lapsed käisid koolis. Tavainimeste lapsed õppisid oma emalt ja isalt, kuidas kokata, põldu harida, koristada ja õmmelda. Kui talunike perre sündis laps oli tema saatuseks määratud olla talunik. Väga harva pääses mõni tüdruk tööle templisse või valiti laps teenima aadlikuid. Osavamal oli võimalus pääseda linna elama ja töötama käsitöölisena, kuid see võimalus oli väike. Enamus inimesi olid siiski põlluharijad. Impeeriumi kasvades läks vaja ka rohkem aadlikuid. Selleks korraldati lastele IQ testid ja targemad neist pääsesid kooli õppima. Kooli lõpetanud said tööd alamaadlikena. Nad kogusid makse, juhtisid külasid ja tegid valitsuse heaks teisigi tegusid. Lapsed hakkasid töötama väga varakult, juba 3 aastaselt. Nad õppisid oma isa
kultuuriväärtuste kaitsmiseks, kuigi anti ametlikult nõusolekuid ka neile, kes nõudsid rojalistlike ja kristlike sümbolite hävitamist. Raamatud päästis tulesurmast ja muul viisil hävitamisest Konvendis vastu võetud dekreet, mille otsusel hakati looma avalikke raamatukogusid. Sama juhtus dokumentidega, kui 1793. aastal pandi alus Rahvuslikule Arhiivile. Revolutsiooni käigus püüti ka uuendada igapäevaelu ja murda sellega vana korra välised avaldumisvorme. Kuna aadlikuid hakati kõrvale tõrjuma, siis ei olnud nende eluviis enam teistele eeskujuks. Lihtrahvalikult hakati üksteise poole pöörduma sina-vormiga. Koos aadliga hääbus ka toretsev rõivamood: meestel muutus rõivastus lihtsamaks, hakati kandma pikki pükse ning lihtsaid kuubesid. Naistel aga kujunes populaarseks lihtne kleidimood. Kadusid suured puuderdatud ja keeruliste kujunditega parukad, mistõttu jäid parukameistrid sootuks tööta. Naised hakkasid
minu sajandi pahede paljastamine naeurväärsetes kujudes. Teosed: ,,Meeste kool" (1661), ,,Naiste kool"(1662), ,,Tartuffe" (1664), ,,Don Juan" (1665), ,,Mosantroop" (1666), ,,Ihnus" (1668), ,,Õpetatud naised" (1672), ,,Ebahaige" (1673). Misantroop- kreeka keeles misanthropos- inimeste vihkaja, inimesepõlgur (vastand filantroop). Moliere elu kohta M.Bulgakov ,,Härra de Moliere elu". Valgustus · Kodanluse kujunemise aeg, absolutismi kriis. Kirikuõpetus hakkab mõju kaotama, aadlikuid sunnitakse loobuma mitmetest privileegidest. Tähtsaks muutus õiglus ja mõistus, teadus, haridus ja kultuuri arendamine. Ideaaliks oli loomulik inimene. · Valgustajad nõudsid mõttevabadust, kodanikutunnet, vastutustunnet. Teadmiste talletamiseks hakati koostama entsüklopeediaid, levima hakkas ajakirjandus. Valgustusideede levitamiseks oli romaan kõige parem vahend (levis ja arenes Inglismaal ja Prantsusmaal eriti hoogsalt). Hakati kujutama inimelu bioloogilisi ja füsioloogilisi
seepärast ,et ta tahtis parandada rahva elujärge. Sellise väitega leidas ta rahva hulgast ka laialdast toetust vaatamata sellele ,et suur osa tema toetajatest teadsid ,et tegemist on valetsaariga. Oma üleskutses "manifestides" ja "ukaasides"- lubas Pugatsov kõik pärisorised talupojad vabastada isandatest,anda neile maad ,metsad ja veed. Ta kutsus ülestõusule 6 ebaseaduslikult troonil istuva Katariina II vastu ja käskis aadlikuid kui "Talurahva laostajaid" kinni võtta ,hukata ja üles puua". Ülestõus laienes Uurali maadelt Volgale.Piirati Orenburgi ja Kaasanit,Moskvas kardeti ülestusnute sissetungi.Tsaariväed otsustasid aga tugevamaks. Üks Vene armee juht võitluses ülestõusnutega oli Eesti päritoli kindral Michelson. Vaatamata baskiiride ,kalamõkkide ning vabade kaskate toetusele said ülestõusnud otsustavas lahingus Tsaritsõni alla luau.Rikkad Kaskad reetsid Pugatsovi.tTa võeti kinni ning hukati 1775 a
näinud ja osalenud. Henrik tuli Liivimaale umbes 1205. aastal, kuid kroonika ütlus algab juba varasema aja kohta. Anti Selart isiklikult usub, et on kasutatud varasemaid tekste. Kroonikas on kirjas Henricus oe Lettis, mis on tõend et Henrik on lätlane. Henrik elas veel 1259. aastal, teda kutsuti kohtuprotsessi ülekuulamisse. Henriku päritolu kohaks peetakse tänapäeval Kesk-Saksamaad (Magdeburg), sest kroonika tekstis on sageli mainitud vähemtähtsaid rüütleid ja aadlikuid Magdeburgist. Kroonikal on kaks lõppu, 1224 (Tallinn) ja 1227 (Saaremaa). Kroonika mõte on propageerida iseennast. Kroonikad on seotud mingisuguse institutsiooniga. Eesmärgiks on vahendada kellegi vaatenurka. Vaadates Läti Henriku kroonikat siis selge soov on tõendada lugejale, et Riia ristisõdijatel, Riia kirikul on õigus Eestimaale juriidilistel põhjustel. Liivimaa vanem riimkroonika- Saksakeelne riimkroonika, mis on kirjapandud 1290ndatel aastatel
annaabi.ee 
