1721. aastal Uusikaupunki rahuga lõpenud Põhjasõja järel kehtesteti nö. Balti erikord. Balti erikord seisnes kohaliku aadlekonna autonoomse võimu taastamises. Mõisnikele anti tagasi Rootsi ajal ära võetud mõisad ja maad, ei kehtestatud nekrutikohustust, asjaajamise keeleks jäi saksa keel ning valitsevaks usuks jäi luterlus. See vähendas baltisakslaste igasugust vastuseisu Vene ülemvõimule ja tõstis lojaalsust. Peeter I mõistis väga hästi, et kohalikul aadelkonnal olid head sidemed ja palju mõjuvõimu ning igasugune venestamisele viitav tegevus ja iseseisvuse piiramine võib algatada vastuhakku. Osavalt Rootsi vigadest õppinud Peeter I kehtestaski balti provintsides eriõigused. Kogu Balti erikorra eesmärk oligi tegelikult vältida igasuguse aadelkonna opositsiooni teket Vene võimu vastu, mis oleks ohustanud äsja omandatud balti alade julgeolekut ja stabiilsust. Balti erikord muutis eestlaste seisu esmapilgul kehvemaks. Talupojast oli saanud jälle
edu saavutasid mõisnikud. 18, sajandil ehk Vene võimu all rajati tähtsamaid manufaktuurid ka linnadest välja. 1736.a alustas tööd paberivabrik õhandul, Eesti tootis oma hiigelaegadel koguni rahapaberit, nii tööjõud kui tooraine toodi aga Venemaalt. 18.sajandi lõpul tuli siinsesse majandusellu üha enam kapitalistlikke jooni. Käsitööliste vahel kujunes vaba konkurents ja kaotati kauplemispiirangud. Vene ajal õitses majandus rohkem võrreldes Rootsi ajaga, kuid rikkus oli aadelkonnal, Eesti talupojad olid ikkagi raskes seisus ja vaesed. Luterliku arusaama kohaselt oli vaja talupoegadele vaja lugemist õpetada. Esialgu jagasid kirjatarkust köstrid, kuid köstreid ei olnud kuigi palju. B. G. Forseliuse eestvedamisel asustati Forseliuse seminar, kus hakati välja õpetama eestikeelseid koolimeistreid ja köstreid. Õpilased õppisid lugema ja laulma. Seminaris sai õpetust ca 160 talupoissi, kellest koolmeistriks hakkas kuskil 50. Liivimaa rüütelkond nõustus
koolihariduse osas, kus pidas vajalikuks, et kõigis paigus oleks parimad koolid, mis kasvataksid mehi, kes võivad hästi valitseda maad ja rahvast ja naisi, kes oskavad hästi kasvatada lapsi, pidada peret ja maja. Rahvakoolidele selle kõige juures ei mõeldud. ,,Kõikide paikade" all pidas M. Luther silmas ennekõike linnasid. Kuigi Lutheri sõnavõtud sisaldasid endas nõudmist, et kogu rahva noorsoole õpetust antaks, polnud kohalikul aadelkonnal sellest suurt midagi. Lihtrahva jaoks tehti niipalju, et pandi Eesti kogudustele ametisse õpetajad, kes kirikukantslist rahvast pühapäeviti ja vahel ka nädala sees emakeeles harisid. Kirjalikest allikatest on andmeid, et ordumeister Fürstenberg pannud 1558 ,,mitte-saksa rahvale" peale maksu mida koolirahaks nimetati. Maksu koguti küll usinalt, kuid koolide jaoks ei olevat sellest miskit läinud, pigem peatselt Venemaaga algava sõja katteks.3
Kaheksateistkümnes sajand: rokokoo. 43 18.sajandi esimene aasta viis Euroopa järjekordsesse sõtta. Hispaania pärilussõda (17011714) puudutas peaaegu kõiki Euroopa riike. Endiselt hiilgaval järjel olevat Prantsusmaad valitses ikka veel Louis XIV, kuid ees seisid peatsed suured muutused. Tööstus ja kaubandus olid Euroopas heal järjel, kuid monarhidel ega aadelkonnal polnud selles mingit osa. Asjade kulgu määras nüüd linnastunud keskklass ehk kodanlus. Naiste riietus: 18. sajandil kandsid naised kuni revolutsioonini metallist puusatoestikke ehk panjeesid, mis laiendasid kleidi seelikuosa külgede suunas kuni pooleteise meetrini. Pidutualettide panjeed olid eriti volüümikad, kodus rahulduti tagasihoidlikumate mõõtmetega
Kaheksateistkümnes sajand: rokokoo. 43 18.sajandi esimene aasta viis Euroopa järjekordsesse sõtta. Hispaania pärilussõda (17011714) puudutas peaaegu kõiki Euroopa riike. Endiselt hiilgaval järjel olevat Prantsusmaad valitses ikka veel Louis XIV, kuid ees seisid peatsed suured muutused. Tööstus ja kaubandus olid Euroopas heal järjel, kuid monarhidel ega aadelkonnal polnud selles mingit osa. Asjade kulgu määras nüüd linnastunud keskklass ehk kodanlus. Naiste riietus: 18. sajandil kandsid naised kuni revolutsioonini metallist puusatoestikke ehk panjeesid, mis laiendasid kleidi seelikuosa külgede suunas kuni pooleteise meetrini. Pidutualettide panjeed olid eriti volüümikad, kodus rahulduti tagasihoidlikumate mõõtmetega