Viidumäe looduskaitseala (0)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Vi dumäe looduskaitseala
Asub LääneSaaremaal muistse Antsülusjärve
rannaastangu ümbruses
Rajatud 1957.aastal
Pindala on 2597,6 ha
Moodustab nn. „Saaremaa selgroo “
Koduks väga paljudele taime, seene ja loomali kidele.
Muistne rannaastang poolitab ümbruskonna omavahel
kaheks, üsna järsult erinevaks osaks
Vahelduv pinnamood tagab li girikkuse
Liikide arvukus
700 li ki soontaimi, mil est ligikaudu 60 Eestis li gina kaitse
al a võetud
Samblikuli ke on teada üle 220
Samblaid üle 230
Vetikaid ligi 300 li ki
Seeneli ke on leitud umbes 700
Suurliblikate faunast on teada üle 675
Ämblikke on leitud 193
Sipelgaid 21 li ki
Taimestik
Umbes 85% Viidumäest on kaetud metsaga
Valitsev puuli k on mänd

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-03-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

chanel Õppematerjali autor

Põhjalik esitlus Viidumäe looduskaitse ala, seal elavate loomade ning taimede kohta.

Viidumäe looduskaitseala Viidumäe geograafia

Sarnased õppematerjalid

docx

Viidumäe looduskaitseala

Viidumäe looduskaitseala Viidumäe looduskaitseala asub LääneSaaremaal muistse Antsülusjärve rannaastangu ümbruses. See on rajatud 1957.aastal ning tema praegune pindala on 2597,6 ha. Saaremaa vanima ja kõrgeima osana, mille kõige kõrgem koht on 59,12 meetrit üle merepinna moodustab ta nn. ,,Saaremaa selgroo". Kuigi looduskaitseala on oma pindalalt suhteliselt väike, on ta koduks väga paljudele taime, seene ja loomaliikidele. Muistne rannaastang poolitab ümbruskonna kaheks omavahel üsna järsult erinevaks osaks. Astangust kõrgemal on kuivemad alad, mida liigestavad madalad rannavallid ja luited; astangust madalamal paiknevad aga allikaliste vete tõttu niisked maad, mida läbivad samuti endised rannamoodustised. Vahelduva pinnamoega kaasnevad erinevused kohalikes temperatuuri, valgus,

Geograafia

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

Eestis sai looduskaitse alguse samal perioodil, eeskätt baltisaksa kultuuriringkondade loodusteadliku tegevuse õhutusel. Oluline osa maarahva harimisel ja loodushoidlike teadmiste levitamisel kirjasõna kaudu oli O.W. Masingul, pärast teda ärkamisaja suurmeestel F.R. Kreutzwaldil, J.W Jannsenil ja C.R. Jakobsonil.  1853- Eesti Loodusuurijate Selts  1910- Vaika Linnukaitseala, esimene looduskaitseala Eestis  1929 Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt  1935- võeti vastu Eesti I looduskaitseseadus, mis korraldas looduse kui terviku kaitset ka väljaspool kaitsealasid. Riigi Looduskaitsenõukogu esimees (prof. T. Lippmaa)  1936- alustas tööd I riiklik looduskaitseinspektor dr. G. Vilbaste  1958- ilmuma hakkas ajakiri „Eesti Loodus“  1960- Eesti Looduskaitse Selts, Jaan Eilart, esimees Edgar Tõnurist

Keskkonnakaitse ja säästev areng