teavet eelseisvatest maksekohustustest, ja ka arhitekt soovib teada, kas tema projekt on teostatav, siis tuleb koostada nii varakult kui võimalik ligikaudne eelarve, isegi kui joonised on veel eskiisideta ja dokumentatsiooni on vähe või see puudub täiesti. Tavaliselt koostas arhitekt sellise eelarve ise, tegelikult valmistas talle andmed ette aga mahtude arvestaja, sest tal olid selleks suuremad kogemused ja võimalus kasutada maksumusteavet. Kuigi selline korraldus polnud igapäevane, koostas mahtude arvestaja tihti oma arvutused arhitektile tasuta, sest just arhitekt soovitas tellijale ka head mahtude arvestajat. See soosis aga kulude eelarve, maksumusplaani ja kulude kontrolli süsteemi loomist. Traditsioonilised on üldistaval ühikhinnal põhinevad eelarved, kus eelarvemaksumuse saamiseks arvutatakse töömahud naturaalühikutes ja tulemus korrutatakse vastava ühikhinnaga.
ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Koostanud Uno Feldschmidt 1.Üldmõisted ,sissejuhatus äriõigusesse. 1.1 Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Ühinguõiguse all mõistetakse õigusnormide kogumit, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. Ühing kitsamas tähenduses on isikute ühendus; selline ühing, millel pole organisatsioonilist ülesehitust (isikuteühing). Isikuteühingud Eestis on täisühing (TÜ) ja usaldusühing (UÜ), mis on juriidilised isikud. Mitmetes teistes riikides (nt Saksamaa, anglo-ameerika õigussüsteem) isikuteühinguid juriidilisteks isikuteks ei loeta 1.2 Ühinguks laiemas tähenduses ehk korporatsiooniks loetakse kõiki isikute ühendusi, see tähendab, et tegemist on liikmelisusel põhineva kooslusega. Eesti kehtiva õiguse kohaselt on ühinguteks äriühingud (aktsiaselts, osaühing, täisühing, usaldusühing ja tulundusühistu) ja mittetulundusühing. Ühingud on ka Euroopa ühistu, Euroopa äriühing ja Euroopa majandushuviühing.
Kõik kommentaarid