1. Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivoolu tekkimist juhtivas kontuuris, kui muutub selle kontuuri pinda läbiv magnetvoog. 2. Pööriselektrivälja omadused. Pööriselektriväli elektriväli, mille jõujooned pöörised, väli tekib magnetvälja muutumisel. Väli ei ole vahetult seotud laengutega Jõujooned on kinnised kõverad Jõujoonte suund ühtib induktsioonivoolu suunaga A=E 3. Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned mingit pinda. = B S cos [Wb] magnetvoog B on magnetinduktsioon S pinna pindala nurk pinna normaali ja magnetvälja vahel 4. Faraday induktsiooniseadus induktsiooni elektromotoorjõu leidmiseks tuleb magnetvoo muutus jagada selle ajavahemiku pikkusega t, mille jooksul muutus toimus. 5. 1 veeber magnetvoog, mis läbib 1m2 suurust magnetvälja suunaga ristuvat pind...
SOOJUSNÄHTUSED SAUNAS SISUKORD KONVEKTSIOON SOOJUSJUHTIVUS AURUMINE KONDENSEERUMINE KONVEKTSIOON Saunas on lae kuumem kui põrandal. Kui jahe õhk soojeneb tõuseb see kõrgemale, kui aga ülevalpool õhk jaheneb, vajub see alla. Veepaagis toimub ka konvektsioon- kuumem vesi tõuseb ülesse ja jahedam SOOJUSJUHTIVUS Saunas juhivad soojust paljud asjad: Esiteks sauna ahi. Ahi annab soojuse saunas olevale õhule. Sauna ahi juhib soojust ka kerisele, mis muutub kuumaks. Ahi annab soojust ka veepaagis olevale veele. Veepaagis seinad muutuvad kuumaks ja veepaak soojendab omakorda õhku. AURUMINE Saunas on aurumist palju. Nt. Aurumine veepaagis või kuui visata vett kerisele. Õhk saunas tundub kuumana selle pärast, et veeaur juhib väga hästi soojust KONDENSEERUMINE Seoses aurumisega esineb kondensee...
docstxt/143204525284.txt
Soojusenergia olemus, muutumise viisid ja soojuslikud nähtused Soojusenergia on soojus, mida kasutatakse energeetilistel eesmärkidel. Soojusenergiat on võimalik muundada elektrienergiaks, seda tehakse näiteks soojuselektrijaamas. Soojusenergiat võib kasutada ka otse, näiteks ruumide kütmiseks. Seda saab kasutada ka mõneks teiseks energialiigiks, näiteks elektrienergiaks. Selleks tuleb soojusenergia abil ajada vesi keema, veeaur juhtida turbiini labadele, need panevad tööle generaatori, mis tekitab elektrienergiat. Soojusjuhtivustegur näitab, milline hulk soojust kandub läbi pinnaühiku ühikulise temperatuurigradiendi korral Soojusenergias gaasid peaaegu puuuduvad. SOOJUSJUHITUVUS ON SUUREM TAHKES KUI VEDELAS OLEKUS JA VEDELAS SUUREM KUI GAASILISES OLEKUS SOOJUSJUHTIVUS - TERMILISE ENERGIA EHK SOOJUSENERGIA SPONTAANNE KANDUMINE KUUMEMALT KEHALT (VÕI KEHAOSALT) KÜLMEMALE KEHALE (KEHAOSALE ) ...
Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Villu Pihlakas SOOJUSKIIRGUSE MÕJU INIMESELE Referaat Soojusfüüsika Rapla 2014 SISUKORD SOOJUSKIIRGUSE MÕJU INIMESELE.........................................................................1 Referaat............................................................................................................... 1 SISUKORD............................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1 SOOJUSKIIRGUS................................................................................................... 4 2 SOOJUSKIIRGUSE MÕJU INIMESELE.................................................
Soojusenergia olemus, muutumise viisid ja soojuslikud nähtused Soojusenergia on soojus, mida kasutatakse energeetilistel eesmärkidel. Soojusenergiat on võimalik muundada elektrienergiaks, seda tehakse näiteks soojuselektrijaamas. Soojusenergiat võib kasutada ka otse, näiteks ruumide kütmiseks. Soojusjuhtivuse olemus Soojusjuhtivuseks nimetatakse soojus levikut kehade või nende mikroosakeste vahel. Mida tihedam on kontakt keha aineosakeste vahel, seda suurem on antud keha soojajuhtivus. Sellest tulenevalt on tahketes osades ainetes soojajuhtivus parem, kui vedelikes, samas vedelikes on jällegi parem, kui gaasides. Kasutatavates hoonestes on tavaliselt oluline energiatarbimise piiramine. Selle oluliseks teguriks on välispiirete soojusjuhtivuse vähendamine. Et energiakasutus oleks võimalikult optimaalne pööratakse tähelepanu soojustusele, külmasildade vähendamisele, välispiirde õhupidavuse vähendamisel. Täiendavalt o...
MSE0100 Soojustehnika Praktikum nr. 3 PÕLEMISGAASI KOOSTISE ANALÜÜS Fyrite Pro GAASIANALÜSAATORIGA Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: Töö tehtud: 31.08.2015 Esitatud: Kaitstud: Juhendaja: Tallinn 2015 1 TÖÖ EESMÄRK Antud praktikumi eesmärgiks on tutvuda Fyrite Pro gaasianalüsaatori ehituse, tööpõhimõtte ja käsitsemisega. Kasutades sama andurit, määrata CO2, O2 ja CO sisaldus põlemisgaasis. Pärast katsete lõppu arvutada liigõhutegur põlemisgaasis. Põlemisgaasina oli kasutusel maagaas. 2 2 KATSESEADME KIRJELDUS Katseteks kasutati Fyrite Pro gaasianalüsaatorit, mis on elektrokeemiline gaasianalüsaator, selle juurde kuulub ka gaasi proovivõtuse...
SOOJUSE KANDUMINE LIIKUVA AINEGA Veronika ja Liisi 7.KL Sisukord Soojuse liikumine Konvektsiooni kasutamine majade kütmisel Konvektsioon maa sees Maa siseehitus Tuuline ja tuuletu ilm Pilte Soojuse Liikumine Liigub tuulega Liikumiseta oleks ekvaatoril palav Liikuv vesi Konvektsioon- soojuse kandumine liikuva ainega Konvektsiooni Kasutamine Majade Kütmisel Voolav vesi kannab leegi soojuse radiaatorile Õhu ringlemine Konvektsioon maa sees Soojus kandub maakoorele magma vooluga Magma paneb maakoore liikuma Laamad Maa siseehitus Maakoo Ülemine Alumin Välistuu Sisetuu r vahevöö e m m vahevö ö ~15C* ~400C* ~4200C ~5700C* ~6100C* * Tuuline Ja Tuuletu Ilm Naha kiire jahtumine tuule käes Pilte Tänan v...
Milliste elukutsete puhul on eduka tegevuse aluseks head soojusõpetusalased teadmised ja oskused? Andra Kirotaja 9.klass Paljudes elukutsete valdkondades on oluline tunda ja teada ühe või teise elemendi või keha omadusi. Tihti peale kuulub nende omaduste hulka mõisted nagu "soojuspaisumine", "sulamistemperatuur" jne. Niisiis on soojusõpetusalaste teadmiste olemasolu vajalik edukaks tegevuseks nii mõnelgi erialal. Toon järgnevalt mõned näited. Teedeinsener Teedeinsener projekteerib liiklussõlmi, teid, ja sildu ning korraldab nende ehitus-, teehoolde- ja remonditöid. Teedeinsener võib spetsialiseeruda maanteede ja tänavate, sildade ja viaduktide ning raudteede ehitusele või hooldele. Seejuures ongi oluline teada soojuspaisumise seaduspärasusi mingi kindla detaili juures objektil- olgu selleks siis paisumispilu silla ja teetammi vahel või raudtee rööbaste ja raudbetoonliiprite ko...
SOOJUSNÄHTUSED KASVUHOONES Andra Tooming Kasvuhoone • Kasvuhoonet kasutatakse erinevate taimede ja viljade kasvatamiseks. Sellepärast on kasvuhoonel läbipaistvad seinad ja katus, et taim saaks valgust ja saaks toimuda fotosüntees. Kust saab soojust? Et taim kasvada saaks on vaja ka soojust. Kasvuhoone soojendamiseks on palju mooduseid. Levinumad on: • Sooja veega • Elektri (radiaatoriga) • Päikese soojusega Millal neid mooduseid kasutatakse? • Sooja vee ja elektriga soojendatakse tavaliselt kui on külm, kuid peamiseks soojusallikaks on Päike. Eesti alal see ongi põhiline soojusallikas, sest kasvatatakse suvel. Kuidas soojendamine toimub? • Päikese kiired läbivad läbipaistva katuse, soojendavad kasvuhoone maapinna, mis omakorda soojendab õhku. Katus ja seinad ei lase soojal õhul lahkuda. Sellepärast isegi kui kasvuhoones puudub kütmine on seal palju soojem kui väljas. Kuidas kand...
Keha erisoojuse leidmine Tutvu kaalorimeetri simulatsiooniga „Heat Transfer between Metal and Water“ leheküljel ja leia http://group.chem.iastate.edu/Greenbowe/sections/projectfolder/flashfiles/thermochem/heat_metal.html tundmatu metalli X erisoojus. Iga õpilane valib ise algandmed (metalli X massi ja temperatuuri ning vee massi ja temperatuuri) õpilase andmed on erinevad! ANTUD: m (metall X)70.00g = t1 (metall X)102.00°C = t2 (metall X)39.70°C = m (vesi)55.00g = t1 (vesi) 30.00°C = t2 (vesi) 39.70°C = c (vesi) = 4,180CJ/g∙ 0 = 4180 J/kg∙ C c (metall X) = ? Lahendus: Q= m*c(t₂-t₁) Vesi: 55.00g*4.18 J/g∙°C(39.70-30.00)=2230.03 J Metall: C= Q/m(t₂-t₁) 2230.03J/70.00g(39.70-102.00)= -0.5J/g∙°C Mis metalliga võib t...
Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktiline töö aines soojustehnika Töö nr 1 TERMOPAARIDE KALIBREERIMINE Üliõpilased: Jürgen Rosen, Mihkel Must, Koodid: 082706, Rühm: Edvin Reinhold 082683, 082704 MATB33 Õppejõud: Allan Vrager Töö tehtud 18.09.09 Esitatud: Arvestatud 0 Töö eesmärk: Määrata tehnilise termopaari termoelektromotoorjõu E olenevus temperatuurist t ja koostada graafikud E1 = f1(t) ning t1 = f2(t). Arvutada termopaari absoluutne viga Tööks vajalikud abivahendid: 1. Elektriahi 2. Võrdlustermopaar (plaatina-plaatinaroodium termopaar) 3. Kalibreeritav termopaar 4. Voltmeetrid 5. Vedeliktäitega klaastermomeeter 6. Termopikendusjuhtmed 7. Termostateeritud ...
TEST 1. Lumehelveste tekkimine – millise soojusnähtusega on siin tegemist? A. vee kondenseerumine B. vee kristalliseerumine C. vee aurustumine D. konvektsioon vees 2. Kui kehad on omavahel kontaktis ning soojus kandub kehade kokkupuutepinnal ühelt kehalt teisele, siis sellist soojusülekannet nimetatakse A. soojusisolatsiooniks B. soojusjuhtivuseks C. konvektsiooniks D. soojuskiirguseks 3. Milline järgmisest loetelust on hea soojusjuht? A. kuld B. destilleeritud vesi C. puit D. lambanahast kasukas E. õhk 4. Fahrenheiti skaalat kasutatakse igapäevaelus üsna palju USA-s. Celsiuse skaalast Fahrenheiti skaalasse teisendamisel kasutatakse valemit ºF = ºC · + 32. Mis on valemi järgi arvutades jää sulamistemperatuur Fahrenheiti kraadides? A. -32º F B. 32º F ...
Mis kasu on soojusõpetuse tundmisest? Soojusliikumiseks nimetatakse aineosakeste korrapäratut ehk kaootilist liikumist ja need ei lakka kunagi liikumast. Nende liikumine toimub kõikjal näiteks õhus liiguvad lämmastiku, hapiku, süsihappegaasi molekulid, argooni aatomid; veekogus liiguvad vee molekulid, mitmesuguste lahustunud ainete ioonid; tahketes kehades võnguvad molekulid või aatomid. Aineosakeste liikumise kiiruse ja aine temperatuuri vahel esineb seos: mida kiiremini liiguvad aineosakesed seda kõrgem on aine temperatuur. Kristalliliste ainete soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises oma tasakaalu-asendi ümber. Mida suurem on võnkliikumise intensiivsus, seda kõrgem on aine temperatuur. Soojusliikumine vedelikus seisneb osakeste võnkumises ja korrapäratus liikumises ühest kohast teise. Temperatuuri tõstmisel saabub tahkes kehas paratamatult hetk, kui ägenenud soojusliikumine suudab osakesed kr...
1.Aine agregaatolekud Tahkis - Aineosakesed paiknevad tihedalt ja korrapäraselt - Aineosakeste soojusliikumine seisneb nende võnkumises ümber oma tasakaaluasendi Gaas - Gaasiline aine on voolav ja täidab kogu anuma, kuhu seda panna - Aineosakesed on väga nõrgalt omavahel seotud, paiknevad üksteisest kaugel - Temperatuuri tõustes hakkavad aineosakesed kiiremini liikuma Vedelik - Voolav, täidab kogu anuma millesse asetada - Aineosakesed on nõrgalt seotud, liiguvad vabalt - Temperatuuri tõustes hakkavad aineosakesed kiiremini liikuma - Amorfne aine - voolav tahkis (või, klaas, pigi, hambapasta) Plasma - Iooniseeritud gaas - Tekib gaasi kuumutamisel (päike, äike, laser) Temperatuur e soojus - aineosakeste liikumisenergia Aine koosneb osakestest ja need osakesed mõjutavad üksteist. Soojusliikumine - aineosakeste korrapäratu liikumine (mida kii...
Clapeyroni võrrand Clapeyroni võrrand on gaasi olekuvõrrand, kus muutuvad gaasi rõhk p(Pa), temperatuur T(K) ja ruumala V(m3), kui gaasi mass ei muutu: m=const. Normaaltingimustel 0C=273K, normaalrõhul 760 mmHg, s.o. 101 325 Pa, võtab gaasi 1 mool ruumala 22,4 liitrit ehk 0,0224 m3 (mool, tähis mol). Seega suurus pV/T on 8,31 J/ (mol . K). Seda nim. universaalseks gaasikonstandiks ja tähistatakse R-iga: R=8,31 J/( mol . K) Kui on suvaline kogus gaasi, siis tuleb leida, mitu mooli on gaasi. Selleks gaasi mass m(kg) jagatakse antud gaasi moolmassiga (kg/mol). Võrrandi lõplik kuju: pV=m/ . RT kus m/ - moolide arv gaasis Ülesanne: Sauna leiliruumi temperatuur on 100C normaalrõhul (105Pa). Palju tuleb veeauru, kui kerisele visati 1 liiter vett? ANDMED: T=100C=100+273=373K p=100 000Pa=105Pa m=1 liiter vett=1 kg R= 8,31 J/(mol...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
